Töökaotuse üleelamine on emotsionaalselt keeruline protsess, mis toob endaga kaasa palju ebakindlust nii tuleviku kui ka igapäevase toimetuleku osas. Üks esimesi ja kõige olulisemaid samme, mida sellises olukorras astuda, on end esimesel võimalusel töötuna arvele võtta. Eesti sotsiaalkaitsesüsteem on üles ehitatud põhimõttel, et riiklik tugi ja töötuskindlustushüvitised on kättesaadavad neile, kes tegutsevad kiiresti ja korrektselt. Paljud inimesed ei ole aga teadlikud, millised on täpsed ajalised piirangud, millised dokumendid on vajalikud ning kuidas kogu protsess tegelikult toimib. Selles artiklis selgitame põhjalikult, miks on ajaressurss töötuna arvelevõtmisel määrava tähtsusega ning millised on teie õigused ja kohustused selles protsessis.
Millal täpselt end töötuna arvele võtta?
Kõige sagedasem eksiarvamus on, et arvelevõtmisega võib oodata mõne päeva või isegi nädala. Tegelikkuses on aeg teie kõige suurem vaenlane. Seaduse järgi ei ole küll ette kirjutatud, et peate seda tegema täpselt töölepingu lõppemise päeval, kuid rahalise hüvitise saamise seisukohalt on iga viivitatud päev potentsiaalne kaotus. Kõige soovitavam on end töötuna arvele võtta hiljemalt esimesel tööpäeval pärast töösuhte lõppemist. Mida varem te seda teete, seda kiiremini saab Töötukassa menetleda teie avaldust ja maksta välja teile ette nähtud töötuskindlustushüvitist.
Kui jääte arvelevõtmisega viivitama, ei pruugi te küll hüvitisest täielikult ilma jääda, kuid võite kaotada õiguse saada hüvitist tagasiulatuvalt. Töötuskindlustushüvitise maksmine algab üldjuhul avalduse esitamise hetkest. Kui te aga olete töötanud pikalt, siis on oluline teada, et õigus hüvitisele tekib vaid siis, kui teil on ette näidata piisav töötuskindlustusstaaž. Kui olete end arvele võtnud, hakkab jooksma ametlik periood, mille jooksul saate riigilt tuge.
Dokumendid ja eeldused arvelevõtmiseks
Töötuna arvelevõtmine on tänapäeval tänu e-teenustele muutunud suhteliselt lihtsaks, kuid siiski nõuab see teatud ettevalmistust. Kõigepealt on vaja ligipääsu Töötukassa iseteeninduskeskkonnale, mis toimib mugavalt ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Enne avalduse täitmist veenduge, et teil on olemas ülevaade oma töösuhetest.
- Töölepingu lõpetamise alus. Väga oluline on teada, kas töösuhe lõppes poolte kokkuleppel, töötaja omal soovil või tööandja algatusel koondamise tõttu. See mõjutab otseselt hüvitise suurust ja väljamaksmise kiirust.
- Töötuskindlustusstaaž. Hüvitise saamiseks peab teil olema viimase 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži.
- Isikut tõendav dokument. See on vajalik digitaalseks identifitseerimiseks.
- Avaldus töötuna arvelevõtmiseks. Seda saab mugavalt täita Töötukassa veebilehel.
Kui te ei soovi või ei saa kasutada e-teenuseid, on loomulikult võimalik külastada Töötukassa esindust, kuid arvestage, et kohapeal võib tekkida järjekord ja dokumentide menetlemine võib digitaalsest variandist kauem aega võtta.
Töötuskindlustushüvitis vs. töötutoetus
Paljud inimesed ajavad need kaks mõistet omavahel segamini. Need on kaks erinevat toetust, mida riik töötuse korral pakub, kuid nende saamise tingimused on väga erinevad.
Töötuskindlustushüvitis on mõeldud neile, kes on varasemalt töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakseid. Hüvitise suurus sõltub teie eelnevast palgast – esimesel sajal päeval on see 50% teie üheksapäevasest keskmisest sissetulekust ja seejärel 40%. See hüvitis on kindlustusliiki väljamakse, mis on seotud teie panusega riigikassasse tööperioodi vältel.
Töötutoetus on aga mõeldud neile, kes ei vasta töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele (näiteks ei ole piisavat staaži või olete pikka aega töötu olnud). Töötutoetus on fikseeritud summas toetus, mis on mõeldud toimetuleku tagamiseks. See on märgatavalt väiksem kui töötuskindlustushüvitis, kuid ometi oluline turvavõrk.
Oluline on teada, et kui teil on õigus töötuskindlustushüvitisele, siis töötutoetust te samaaegselt ei saa. Töötukassa ametnik kontrollib teie andmeid ja teeb otsuse selle kohta, milline toetuse liik teile kohaldub.
Mida teha, kui olete koondatud?
Koondamine on erijuhtum, mis annab teile teatud eelised. Kui teid koondatakse, on teil õigus saada lisaks lõpparvele ka hüvitist töölepingu erakorralise ülesütlemise eest. See aga ei tähenda, et võite Töötukassasse pöördumist edasi lükata. Vastupidi, koondamise korral on eriti oluline arvele võtta koheselt, sest koondamishüvitise ja töötuskindlustushüvitise vahel on teatud seosed.
Kui olete koondatud, peab tööandja teavitama Töötukassat. See lihtsustab protsessi, kuid teie isiklik avaldus on siiski vajalik. Koondamise puhul on Töötukassal ka kohustus teid aktiivsemalt tööle suunata ja pakkuda erinevaid koolitusvõimalusi, mis aitavad teil kiiremini uuele töökohale asuda.
Aktiivsusnõuded ja koostöö töötukassaga
Töötuna arvelevõtmine ei ole pelgalt raha saamise viis, vaid see on ka kohustus. Olles Töötukassas arvel, on teil kohustus osaleda aktiivselt tööotsingutes. See tähendab, et peate käima kohtumistel oma konsultandiga, osalema pakutud koolitustel ja kandideerima vaba töökohale, kui konsultant teid sellele suunab.
Kui te jätate kohtumisele ilmumata või keeldute põhjendamatult tööpakkumisest, on Töötukassal õigus teid arvelt maha võtta või hüvitise maksmine peatada. See on väga oluline punkt, mida paljud alahindavad. Arvelevõtmisega annate justkui lubaduse riigile, et teete aktiivset koostööd uue töö leidmiseks. Kui te pole valmis aktiivselt tööd otsima, võib hüvitise saamine osutuda keeruliseks või see võidakse sootuks peatada.
Sagedased küsimused töötuna arvelevõtmise kohta
Kui ma olen end töötuna arvele võtnud, kas saan siis kohe toetust?
Ei, töötuskindlustushüvitise määramine võtab aega. Pärast avalduse esitamist kontrollib Töötukassa teie andmeid ja tööajalugu. Otsuse tegemiseks on seadusega ette nähtud kuni 10 tööpäeva. Seejärel makstakse hüvitis välja tagantjärele iga kuu eest. Seega peaksite arvestama, et esimene väljamakse ei pruugi laekuda kohe järgmisel päeval.
Kas ma pean arvele võtma, kui mul on veel jäänud puhkusepäevi?
Kui teile makstakse töölepingu lõppemisel hüvitist kasutamata puhkusepäevade eest, siis see ei takista teil arvele võtmast. Siiski on mõistlik see üle täpsustada, kuna teatud juhtudel võib puhkuserahade saamine mõjutada hüvitise alguskuupäeva. Üldiselt saab arvele võtta kohe pärast töösuhte ametlikku lõppemist.
Mis juhtub, kui ma ei tea oma töötuskindlustusstaaži?
Te ei pea seda peast teadma. Töötukassa iseteeninduses on kõik teie andmed automaatselt olemas, kuna need põhinevad Maksu- ja Tolliameti andmetel. Kui logite süsteemi sisse, näete kohe, kas vastate hüvitise saamise tingimustele või mitte.
Kas võin arvele võtta ka siis, kui olen haige?
Jah, võite. Haiguslehel olemine ei takista töötuna arvele võtmist. Siiski on oluline teada, et töötuskindlustushüvitist ei maksta perioodi eest, mil olete töövõimetuslehel. Hüvitise maksmine algab alles pärast haiguslehe lõppemist, kui olete taas tööotsinguteks võimeline.
Kas ma võin end töötuna arvele võtta, kui elan välismaal?
Ei, töötuna arvele võtmine eeldab, et elate ja viibite Eestis. Töötukassa teenused on suunatud Eesti tööturule. Kui olete töötanud välismaal, siis kehtivad teatud erireeglid EL-i liikmesriikidest naasmisel, kuid peate olema füüsiliselt Eestis, et end arvele võtta ja olla kättesaadav konsultatsioonideks.
Karjääriplaneerimine ja edasised sammud pärast töökaotust
Töökaotus on paljudele inimestele ka murdepunktiks, kus on võimalik ümber hinnata oma senine karjääritee. Töötukassa pakub lisaks rahalisele toetusele ka nõustamisteenuseid, mis aitavad teil oma tugevusi analüüsida. Kasutage seda võimalust, et mitte ainult leida uus töö, vaid leida töö, mis vastab teie oskustele ja ambitsioonidele.
Tihti pakub Töötukassa võimalust läbida ümberõppe kursuseid, kui teie varasem eriala on tööturul vähem nõutud. See on suurepärane viis oma turuväärtust tõsta ja vältida pikaajalist töötust. Ärge kartke küsida oma konsultandilt lisainfot koolituste kohta kohe esimesel kohtumisel. Mida varem te end haridusteele suunate, seda suurem on tõenäosus saada kiiresti uuele ja tasuvale ametikohale.
Lõpetuseks on oluline meeles pidada, et töötuna arvelevõtmine ei ole häbiasi, vaid teie kui maksumaksja õiguspärane võimalus saada riigilt tuge ajal, mil olete sellesse panustanud. Kiire tegutsemine ja ausus oma staatuse kohta on parim viis tagada endale majanduslik stabiilsus ja leida võimalikult kiiresti tee tagasi aktiivsele tööelule.
