Investeerimismaailmas on võlakirjad ühed kõige vanemad ja stabiilsemad instrumendid, mida kasutatakse nii riikide kui ka ettevõtete rahastamiseks. Paljud alustavad investorid keskenduvad oma teekonna alguses peamiselt aktsiatele, kuna nende tootluspotentsiaal tundub ahvatlevam, kuid pikaajalise ja targa investeerimisportfelli ehitamisel mängivad võlakirjad asendamatut rolli. Need pakuvad turvatunnet, regulaarset rahavoogu ja toimivad suurepärase puhvrina ajal, mil aktsiaturud on langustrendis.
Mis täpselt on võlakiri?
Lihtsas keeles öeldes on võlakiri laenuleping. Kui sa ostad võlakirja, siis sa laenad oma raha välja mõnele suuremale organisatsioonile – olgu selleks siis riik, omavalitsus või ettevõte. Vastutasuks selle laenu eest kohustub võlgnik sulle teatud aja jooksul maksma intressi ehk kupongimakseid ning laenutähtaja lõppedes tagastama sulle laenatud põhisumma täies ulatuses.
Erinevalt aktsiatest, mis teevad sind ettevõtte osanikuks, teevad võlakirjad sinust võlausaldaja. See tähendab, et sul ei ole hääleõigust ettevõtte juhtimises, kuid sul on lepinguline õigus saada oma raha tagasi ja nõuda intressimakseid. Kui ettevõttel peaks minema halvasti, on võlausaldajatel õigus nõuda oma raha tagasi enne, kui aktsionärid saavad üldse mingisugust väljamakset.
Kuidas võlakirjad aitavad raha kasvatada?
Võlakirjad aitavad raha kasvatada peamiselt kolmel viisil. Esiteks on selleks intressitulu. See on garanteeritud tulu, mida sa saad regulaarsete maksetena. See aitab portfellil kasvada ka siis, kui turgudel on keerulised ajad. Teiseks on olemas kapitali säilitamine. Kuna võlakirjad on reeglina madalama riskitasemega kui aktsiad, aitavad need vältida suuri kõikumisi ja kaotusi, mis on pikaajalise varade kasvu puhul kriitilise tähtsusega.
Kolmandaks on võimalik teenida tulu võlakirja hinna muutumiselt järelturul. Võlakirjade hinnad liiguvad vastassuunas intressimääradega. Kui turu intressimäärad langevad, muutuvad varem emiteeritud kõrgema intressiga võlakirjad väärtuslikumaks ja neid saab järelturul kasumiga maha müüa.
Võlakirjade peamised liigid
Võlakirju on mitut tüüpi ja nende mõistmine aitab valida oma eesmärkidele sobivaid investeeringuid:
- Riigivõlakirjad: Neid peetakse kõige turvalisemateks. Tavaliselt emiteerivad neid stabiilsed arenenud riigid. Riski, et riik oma kohustusi ei täida, peetakse väga väikeseks.
- Ettevõtete võlakirjad (Corporate Bonds): Need on ettevõtete väljastatud võlakirjad. Siin on tootlus üldiselt kõrgem kui riigivõlakirjadel, kuid suureneb ka risk, kuna ettevõte võib pankrotti minna.
- Kõrge riskiga võlakirjad (Junk Bonds): Need on madala krediidireitinguga ettevõtete võlakirjad. Need pakuvad väga kõrget intressi, et meelitada investoreid riski võtma, kuid oht raha kaotada on märgatavalt suurem.
- Munitsipaalvõlakirjad: Kohalike omavalitsuste emiteeritud võlakirjad, mida kasutatakse sageli infrastruktuuriprojektide finantseerimiseks.
Millised on peamised riskid?
Kuigi võlakirju peetakse ohututeks, ei ole need riskivabad. Investor peab alati arvestama järgmiste teguritega:
- Krediidirisk: Oht, et võlakirja väljastaja ei suuda intressi maksta või põhisummat tagastada. Seda saab hinnata krediidireitingute järgi (näiteks Standard & Poor’s või Moody’s).
- Intressimäära risk: Kui turu intressimäärad tõusevad, langeb sinu olemasoleva võlakirja hind, kuna uued võlakirjad pakuvad nüüd investoritele paremat tulu.
- Inflatsioonirisk: Kui inflatsioon on kõrgem kui võlakirja intressimäär, väheneb sinu raha reaalne ostujõud.
- Likviidsusrisk: Teatud võlakirju on järelturul raske kiiresti müüa ilma hinda märgatavalt alla laskmata.
Kuidas alustada võlakirjadesse investeerimist?
Tänapäeval ei pea sa olema institutsionaalne investor, et võlakirjadesse raha paigutada. Üks lihtsamaid viise on investeerida võlakirjafondidesse või börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETF-idesse). Need võimaldavad sul ühe tehinguga osta sadu või tuhandeid erinevaid võlakirju, hajutades nii riski ühe võlgniku pankroti ees.
Teine võimalus on osta võlakirju otse oksjonitelt või läbi panga investeerimisplatvormi. Paljud riigid pakuvad jaeinvestoritele võimalust osta riigivõlakirju otse, mis on suurepärane viis raha turvaliselt hoida ja kasvatada. Alusta alati väiksemate summadega, et mõista, kuidas hinnamuutused ja intressimaksed sinu portfellis käituvad.
Korduma kippuvad küsimused
Mis vahe on aktsial ja võlakirjal?
Aktsia annab sulle osaluse ettevõttes ja õiguse kasumile, kuid kannad ka kogu äririski. Võlakiri on laen, mille puhul sa oled võlausaldaja ja sul on õigus kindlale intressimaksele, sõltumata ettevõtte kasumist.
Kas võlakirja hind võib langeda?
Jah, võlakirja turuhind võib langeda, eriti kui turu intressimäärad tõusevad või kui võlakirja väljastaja krediidivõimelisus halveneb. Kui sa hoiad võlakirja kuni selle lunastustähtajani, saad sa üldjuhul oma põhisumma tagasi, sõltumata turuhinna kõikumistest vahepeal.
Kuidas valida õiget võlakirja?
Õige valik sõltub sinu eesmärgist ja riskitaluvusest. Kui otsid stabiilsust, vali kõrge krediidireitinguga riikide või suurte korporatsioonide võlakirjad. Kui otsid kõrgemat tootlust ja oled valmis riskima, võid kaaluda suurema riskiga ettevõtete võlakirju.
Kas võlakirjadest saadav tulu on maksustatav?
Jah, üldjuhul kuuluvad võlakirjaintressid maksustamisele. Eestis on võimalik kasutada investeerimiskontot, mis võimaldab tulumaksu tasumist edasi lükata, investeerides intressitulu uuesti.
Hajutatud portfelli strateegiline tähtsus
Tark investor ei pane kõiki mune ühte korvi. Võlakirjade lisamine aktsiaportfelli vähendab märgatavalt selle volatiilsust. Kui aktsiaturgudel on börsikrahh, jäävad võlakirjad sageli stabiilseks või võivad isegi kallineda, kuna investorid otsivad varjupaika turvalisemates varades. See tasakaalustab portfelli ja võimaldab sul säilitada rahu ka keerulisematel aegadel. Lisaks pakub võlakirjadest saadav regulaarne rahavoog suurepärast võimalust investeerida uuesti teistesse varaklassidesse, kui turul avanevad head ostuvõimalused. Selline süsteemne lähenemine aitab pikaajaliselt jõukust kasvatada palju stabiilsemalt kui pelgalt spekulatiivne kauplemine.
