Aja mõistmine ja selle liigendamine on olnud inimkonna üks põhilisi püüdlusi tsivilisatsiooni algusaegadest peale. Sajand on üks kõige sagedamini kasutatavaid ajaühikuid, millega kirjeldame ajaloolisi sündmusi, tehnoloogilist arengut ja põlvkondade vahetumist. Kuigi sõna “sajand” tundub esmapilgul lihtne – tähistades justkui sada aastat –, peidab see endas põnevaid ajaloolisi nüansse ja arvutusmeetodeid, mis võivad paljudele üllatusena tulla. Selles artiklis süveneme sellesse, kuidas sajand on tekkinud, miks me loeme aastaid nii, nagu me loeme, ja miks tekitab sajandite vahetumine ikka ja jälle segadust.
Mis on sajand teaduslikus ja ajaloolises mõttes?
Sajand ehk v sajand on ajaperiood, mis kestab sada aastat. Sõna ise tuleneb ladinakeelsest terminist saeculum, mis algselt tähistas ühe inimpõlve kestust või ajavahemikku, mida peeti ühe inimese maksimaalseks elueaks. Tänapäeva Gregoriuse kalendris, mida kasutab enamik maailmast, on sajand fikseeritud ajaline ühik, mis aitab meil korrastada ajalugu suurteks, paremini hallatavateks tükkideks.
Ajaloolased ja kronoloogid kasutavad sajandeid, et luua konteksti. Näiteks on kergem rääkida “19. sajandi kirjandusest” kui loetleda iga aastat eraldi. See aitab siduda sündmusi, kunstihoovusi ja poliitilisi muutusi ühtseks tervikuks. Siiski on oluline mõista, et sajand ei ole looduslik nähtus nagu ööpäev (maa pöörlemine) või aasta (maa tiirlemine ümber päikese), vaid inimeste loodud kokkuleppeline mõõtühik.
Kuidas sajandit täpselt mõõdetakse?
Kui küsida, millal algab ja lõpeb sajand, vastab enamik inimesi intuitiivselt, et sajand algab aastaga, mis lõpeb nulliga (näiteks 1900 või 2000), ja lõpeb aastaga, mis lõpeb üheksaga (näiteks 1999). See on aga populaarne väärarusaam. Ajalooliselt ja kronoloogiliselt on asi keerulisem.
Kõik saab alguse meie kalendrisüsteemi eripärast. Meie ajaarvamise alguspunktiks on fikseeritud aasta 1 pKr (või eKr). Kuna kalendris puudub aasta null (pärast 1. aastat eKr tuli kohe 1. aasta pKr), siis toimub sajandite arvestamine järgmiselt:
- Esimene sajand algas 1. jaanuaril 1. aastal ja lõppes 31. detsembril 100. aastal.
- Teine sajand algas 1. jaanuaril 101. aastal ja lõppes 31. detsembril 200. aastal.
- Sellest tulenevalt algas 20. sajand 1. jaanuaril 1901. aastal ja lõppes 31. detsembril 2000. aastal.
- Praegune, 21. sajand, algas 1. jaanuaril 2001. aastal ja lõpeb 31. detsembril 2100. aastal.
See arvutuskäik võib tunduda vastuoluline, sest inimesed seostavad sajandite vahetumist numbrite muutumisega – näiteks üleminekut aastalt 1999 aastale 2000 peeti üldiselt sajandivahetuseks. See on aga kultuuriline ja psühholoogiline taju, mitte matemaatiline fakt.
Miks tekitab sajandite arvestus segadust?
Segadus tekib peamiselt seetõttu, et meie igapäevane loogika on kümnendpõhine. Kui me loendame asju, algame me nullist. Kui räägime vanusest, ütleme, et oleme null-aastased, kui sünnime. Kalendrisüsteem aga ei alga nullist. See on kõige olulisem põhjus, miks 2000. aasta tähistamine oli “valepidi” pidustuste aeg ajaloolaste jaoks – ametlikult oli tegemist 20. sajandi viimase aastaga, mitte 21. sajandi esimesega.
Lisaks on ajaloo vältel kasutatud erinevaid kalendreid. Üleminek Juliuse kalendrist Gregoriuse kalendrile 16. sajandil põhjustas ajaloolises ajajoonel “kadunud päevi”. See tähendab, et sajandite pikkus ei ole alati olnud täpselt 36 524 või 36 525 päeva, olenevalt liigaastatest ja kalendrireformidest. Nii et kuigi matemaatiliselt räägime sajast aastast, on astronoomiline ja ajalooline reaalsus kohati keerulisem.
Milline on sajandi roll tänapäeva ühiskonnas?
Sajand on muutunud rohkemaks kui lihtsalt ajamõõtühikuks – see on identiteedi kandja. Me räägime “valgustusajastu sajandist” või “tööstusrevolutsiooni sajandist”. See annab meile võimaluse vaadata tagasi ja hinnata progressi. Sajandi lõpud on sageli perioodid, mil tehakse kokkuvõtteid, ning sajandi algused on uute lootuste ja visioonide aeg.
Tehnoloogilises mõttes on 21. sajand toonud kaasa kiirenenud ajataju. Tänu internetile ja globaliseerumisele tundub 100 aastat olevat palju pikem aeg kui see oli 18. või 19. sajandil. Innovatsioonikiirus on nii suur, et ühe sajandi jooksul toimunud muutused on nüüdseks võrreldavad varasemate aastatuhandete arenguga.
Korduma kippuvad küsimused
Millal algas 21. sajand ametlikult?
21. sajand algas 1. jaanuaril 2001. aastal ja lõpeb 31. detsembril 2100. aastal.
Miks pole aastat null?
Dionysius Exiguus, kes pani aluse meie praegusele ajaarvamisele 6. sajandil, ei tundnud või ei kasutanud arvu null, mis jõudis Euroopasse alles hiljem. Seetõttu algas loendamine ühest.
Kas sajand peab alati kestma 100 aastat?
Jah, definitsiooni järgi on sajand 100 aastat. Siiski võib erinevate kalendrireformide tõttu ajalooliselt esineda lühemaid või pikemaid aastaid, mis muudab täpse päevade arvu mõõtmise keeruliseks.
Kas on olemas ka teisi sajandi definitsioone?
Lisaks ajaloolisele 100-aastasele perioodile kasutatakse mõnikord terminit “sajand” spordis või muudes valdkondades tähistamaks 100 ühikut (näiteks 100 punkti kriketis).
Kronoloogia ja selle tähtsus kultuurimälus
Aja mõõtmine ei ole mitte ainult tehniline tegevus, vaid see on sügavalt seotud sellega, kuidas me oma kultuuri ja ajalugu mäletame. Kui me räägime “sajandivahetusest”, mõtleme me sageli mitte ainult numbritest, vaid ka mentaliteedi muutustest. 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus olid maailma ajaloos murrangulised, kus vana maailmakord lagunes ja tehnoloogia hakkas dikteerima uut elurütmi.
Sajandite kaupa mõtlemine aitab meil distantseeruda igapäevasest müra- ja infovoolust ning vaadata ajalugu pikemas perspektiivis. See annab võimaluse analüüsida, millised ideed on püsinud sajandeid ja millised on olnud vaid hetkelised trendid. Mõistes, kuidas sajandit mõõdetakse, saame ka paremini aru, miks ajalooõpikud jagavad sündmusi just sellistesse segmentidesse. See on raamistik, mis muudab inimkonna keerulise ja heitliku teekonna mõistetavaks ja õpitavaks. Olgu tegemist tehnoloogilise progressi või sotsiaalsete muutustega, sajand on jätkuvalt kõige tugevam tööriist, millega me mõõdame oma kollektiivset elukäiku planeedil Maa.
