Eestkoste avalduse näidis: mida kohtule esitatav dokument peab sisaldama?

Eestkoste avalduse näidis aitab mõtteid korrastada, kuid kohtule esitatav dokument peab kirjeldama tegelikku olukorda, mitte kopeerima üldist vormi. Kohus hindab, miks eestkostet vajatakse, millistes küsimustes inimene abi vajab, kes võiks olla sobiv eestkostja ning kuidas on kaitstud eestkostetava huvid. Lapse ja täisealise eestkoste eesmärk, tõendid ning menetlus ei ole täielikult samad.

See juhend selgitab avalduse loogikat, vajalikke lisasid ja levinud vigu. Näidissõnastused on orientiir, mitte valmis õigusdokument. Keeruka peresuhte, suure vara või vaidluse korral küsi enne esitamist juristi nõu. Üldiseid dokumendivormistuse põhimõtteid saab võrrelda ka meie juhendiga lepingu näidise kasutamisest.

Kõigepealt selgita: lapse või täisealise eestkoste?

Lapsele seatakse eestkoste siis, kui tal puudub hooldusõigusega vanem või vanemad ei saa tema eest hoolitseda. Eestkostjast saab lapse seaduslik esindaja. Kohus kaasab menetlusse kohaliku omavalitsuse ja teised seaduses nimetatud osalised ning hindab kandidaadi sobivust ja lapse huve.

Täisealise eestkoste puhul hinnatakse, kas inimene ei suuda vaimse tervise või muu seaduses nimetatud põhjuse tõttu oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkoste peab olema vajalik ja võimalikult piiratud: kohus määrab konkreetsed ülesanded, mida eestkostja täidab. Eestkoste ei tohiks asendada kergemat abimeedet, kui inimese huve saab kaitsta volituse, toetatud otsustamise või teenustega.

Mida avaldus peab sisaldama?

1. Kohtu nimetus. Märgi pädev maakohus ja võimalusel menetlusliik.
2. Avaldaja andmed. Nimi, isikukood, kontaktid ja seos eestkostet vajava inimesega.
3. Eestkostet vajava isiku andmed. Nimi, isikukood, elukoht ja tegelik viibimiskoht.
4. Selged asjaolud. Kirjelda sündmusi kuupäevade, näidete ja dokumentidega.
5. Taotlus. Ütle täpselt, mida kohtult palud ja millises ulatuses.
6. Eestkostja kandidaat. Selgita kandidaadi nõusolekut, suhet, võimekust ja võimalikke huvide konflikte.
7. Lisade loetelu. Nummerda dokumendid ja viita neile tekstis.
8. Kuupäev ja allkiri. Elektroonilisel esitamisel kasuta nõutud allkirjastamisviisi.

Näidisstruktuur kohtule

[Kohtu nimi]
Avaldaja: [nimi, isikukood, aadress, e-post, telefon]
Puudutatud isik: [nimi, isikukood, elukoht]

AVALDUS EESTKOSTE SEADMISEKS

Palun seada [isiku nimi] üle eestkoste ja määrata eestkostjaks [kandidaadi nimi]. Eestkoste vajadus seisneb järgmises: [kirjelda konkreetsed asjaolud].

Palun määrata eestkostja ülesanneteks: [nimeta vajalikud valdkonnad, näiteks varaasjade korraldamine või tervishoiuteenustega seotud esindamine]. Taotletav ulatus on vajalik, sest [põhjendus], ning eesmärki ei ole võimalik piisavalt saavutada kergema abinõuga, sest [põhjendus].

Eestkostja kandidaat on andnud nõusoleku. Tema sobivust toetavad [suhe, kogemus, elukorraldus]. Võimalikud huvide konfliktid: [kirjelda või märgi, et teadaolevalt puuduvad].

Lisad: 1. [dokument]; 2. [dokument]; 3. [dokument].
[Kuupäev ja allkiri]

Ära jäta nurksulgudes juhiseid avaldusse. Asenda need kontrollitava infoga. Kui sa ei tea, millist ülesannete ulatust taotleda, kirjelda inimese tegelikke raskusi ja palu enne esitamist nõu kohalikult omavalitsuselt, kohtult või juristilt.

Kuidas põhjendada vajadust ilma inimest alandamata?

Kasuta neutraalset ja faktipõhist keelt. Üldise lause „ta ei saa millegagi hakkama” asemel kirjelda, millised otsused jäävad tegemata, millised riskid on tekkinud ja millist abi on proovitud. Näiteks: arved jäävad korduvalt tasumata, inimene ei mõista lepingute tagajärgi või vajab ametiasutustega suhtlemisel püsivat esindajat. Samal ajal too välja, mida inimene suudab ise otsustada.

Täisealise eestkoste puhul on oluline vältida põhjendamatult laia taotlust. Kui abi on vaja ainult varalistes küsimustes, ei pruugi olla põhjust piirata isiklikke otsuseid. Kohus määrab ulatuse tõendite põhjal ja võib küsida eksperdiarvamust.

Eestkostja kandidaadi sobivus

Kandidaadi lähedane suhe ei taga automaatselt määramist. Kohus hindab valmisolekut, tervist, elukorraldust, suhtlemisoskust, majanduslikku usaldusväärsust ja võimet teha otsuseid eestkostetava huvides. Kandidaat peab mõistma, et eestkoste toob kaasa aruandluse ja kohtu järelevalve.

• Lisa kandidaadi kirjalik nõusolek, kui see on võimalik.
• Selgita, kuidas korraldatakse igapäevane suhtlus ja dokumentide hoidmine.
• Kirjelda, kas kandidaadil ja eestkostetaval on ühine vara või lepingud.
• Too välja võimalik huvide konflikt ja lahendus.
• Arvesta, et teatud varatehingud vajavad kohtu eelnevat nõusolekut.

Kui eestkostetava varas on kinnisvara, peab selle kasutamine või võõrandamine olema eriti läbipaistev. Tausta annab artikkel kinnisvaratehingute huvide ja riskide kohta.

Millised lisad võivad olla vajalikud?

Lisad sõltuvad juhtumist. Kohtu jaoks on väärtuslikud dokumendid, mis kinnitavad avalduses kirjeldatud asjaolusid: rahvastikuregistri andmed, sugulust tõendavad dokumendid, terviseinfo seaduses lubatud ulatuses, kohaliku omavalitsuse hinnang, varasemad volitused, kirjavahetus või kandidaadi nõusolek. Ära lisa „igaks juhuks” liigseid delikaatseid andmeid.

Iga lisa nummerda ja nimeta. Kui viitad arstitõendile, kirjuta „Lisa 2” ning selgita, millist väidet see toetab. Kohtule esitatavas failis peaks olema arusaadav järjekord. Digitaalse esitamise korral kontrolli, kas mahukad failid avanevad ja allkiri kehtib.

Kuhu ja kuidas avaldus esitada?

Avalduse saab üldjuhul esitada avaliku e-toimiku kaudu või pädevale maakohtule. Pädevus võib sõltuda eestkostet vajava isiku elukohast. E-toimikus vali õige menetlus ja lisa allkirjastatud dokumendid. Kui menetlus on juba olemas, märgi tsiviilasja number. Küsimuse korral kasuta kohtu ametlikke kontakte.

Kohtu dokument ei ole sama mis vabavormiline e-kiri. Hoia alles esitamise kinnitus ja saadetud failide lõplik versioon. Lepingu ja dokumendi vormistamise üldiseid riske avab juhend vaidluste ennetamisest.

Mis toimub pärast avalduse esitamist?

Kohus kontrollib avaldust, võib küsida puuduste kõrvaldamist, kaasata kohaliku omavalitsuse, koguda tõendeid ja kuulata ära puudutatud isiku ning kandidaadi. Täisealise puhul võib olla vajalik ekspertiis. Lapse puhul hinnatakse eriti lapse heaolu, seniseid suhteid ja kandidaadi valmisolekut. Menetluse pikkus sõltub asjaoludest ja tõendite kättesaadavusest.

Pärast eestkostja määramist ei lõpe kohustused kohtumääruse saamisega. Eestkostja peab tegutsema määratud ülesannete piires, hoidma vara eraldi, dokumenteerima tegevuse ja esitama aruandeid. Mõne tehingu jaoks tuleb kohtult eelnevalt luba küsida.

Levinud vead

• Taotlus on liiga üldine ega kirjelda konkreetset abivajadust.
• Lapse ja täisealise eestkoste põhjendused segatakse omavahel.
• Taotletakse piiramatut pädevust, kuigi abi on vaja vaid ühes valdkonnas.
• Kandidaadi nõusolek või sobivuse selgitus puudub.
• Lisad on nimetamata või tekstis nendega ei seostata.
• Delikaatseid andmeid saadetakse valele aadressile.
• Arvatakse, et eestkostja võib pärast määramist teha kõiki varatehinguid ilma kohtu loata.

Korduma kippuvad küsimused

Kas avalduse peab koostama advokaat?

Seadus ei nõua alati advokaati, kuid keeruka, vaidlusaluse või suure varalise mõjuga asja puhul võib professionaalne abi ennetada vigu.

Kas inimene võib ise eestkoste lõpetamist taotleda?

Jah, täisealine eestkostetav võib taotleda eestkoste lõpetamist või ülesannete muutmist, kui asjaolud on muutunud. Kohus hindab vajadust uuesti.

Kas eestkostja saab tasu?

Tasu ja kulude hüvitamine sõltuvad õiguslikust alusest, kohtumäärusest ja konkreetsest olukorrast. Neid ei tohi võtta eestkostetava varast omavoliliselt.

Kas blanketti võib sõna-sõnalt kopeerida?

Ei ole soovitatav. Näidis aitab ülesehitust mõista, kuid kohus vajab sinu juhtumi fakte, taotlust ja tõendeid.

Kokkuvõte

Hea eestkosteavaldus on konkreetne, lugupidav ja tõenditega seotud. Selles eristatakse lapse või täisealise menetlust, kirjeldatakse abi tegelikku vajadust, põhjendatakse ülesannete ulatust ning selgitatakse kandidaadi sobivust. Enne esitamist kontrolli lisad, pädev kohus ja digiallkiri.

Autor: Klikivabrik.ee toimetus. Uuendatud: 13.10.2026. Artikkel on üldinformatiivne ega asenda individuaalset õigusnõu.

Ametlikud allikad

• Eestkostja teejuht: lapse eestkostjaks saamine
• Eestkostja teejuht: täisealise eestkostja ülesanded
• Eesti Kohtud: eestkoste ja järelevalve