Kinkeleping on juriidiline dokument, millega kingiandja annab kingisaajale tasuta üle talle kuuluva vara ning kingisaaja selle vastu võtab. Kuigi kingitus kõlab esmapalvel kui lihtne ja rõõmus toiming, on selle juriidiline vormistamine seotud mitmete nüanssidega, mida tasub teada, et vältida hilisemaid vaidlusi või ootamatuid maksukohustusi. Eestis reguleerib kinkelepingut võlaõigusseadus, mis paneb paika nii kinkija kui ka kingisaaja õigused ja kohustused. Selles põhjalikus juhendis vaatleme lähemalt, mida peab kinkelepingu koostamisel silmas pidama, millised on olulisemad ohukohad ja kuidas tagada, et leping oleks õiguslikult korrektne.
Kinkelepingu olemus ja õiguslik alus
Kinkeleping ei ole lihtsalt “anda ja võtta” protsess, vaid siduv kokkulepe. Võlaõigusseaduse kohaselt on kinkeleping leping, millega üks isik kohustub tasuta üle andma oma vara teisele isikule. See tähendab, et tehingu üheks peamiseks tunnuseks on “tasuta” olemus. Kui lepingu raames tekib vastukohustus, võib tegemist olla juba hoopis teist tüüpi tehinguga, näiteks ostu-müügi või vahetuslepinguga.
Oluline on mõista, et kingitus on tehtud hetkel, kui vara läheb üle kingisaajale. Kinkelepingut saab sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, kuid teatud juhtudel on seadusest tulenevalt kirjalik vorm kohustuslik. Näiteks kinnisvara puhul peab kinkeleping olema notariaalselt tõestatud. Kui kingitakse vallasasju, piisab sageli lihtkirjalikust dokumendist, kuid vaidluste vältimiseks on kirjalik vorm soovitatav alati.
Millal on notariaalne tõestamine kohustuslik?
Notariaalse tõestamise vajadus sõltub peamiselt kingitava eseme liigist ja lepingu tingimustest. Kõige tavalisemad juhud, mil notari külastamine on vältimatu, on:
- Kinnisvara kinkimine: Kui kingitakse korter, maja või maatükk, peab leping olema notariaalselt tõestatud. Notar kontrollib kinnistusraamatu andmeid, poolte teovõimet ja lepingu seaduslikkust.
- Tulevase vara kinkimine: Kui kinkija soovib kinkida vara, mida tal hetkel veel ei ole, peab see leping olema notariaalselt tõestatud.
- Kinkimise lubadus: Kui kinkija lubab vara üle anda tulevikus, peab selline lubadus olema notariaalselt tõestatud.
Notariaalne tõestamine annab kindlustunde, et leping on koostatud korrektselt ja et mõlemad pooled mõistavad oma õigusi ning kohustusi. Samuti vähendab see riski, et tehing hiljem kohtus kehtetuks tunnistatakse.
Kinkelepingu olulised punktid
Iga korralik kinkelepingu näidis peaks sisaldama konkreetseid andmeid, et vältida mitmetimõistetavusi. Siin on loetelu elementidest, mis peaksid lepingus kindlasti kajastuma:
- Poolte andmed: Kinkija ja kingisaaja nimed, isikukoodid, aadressid ja kontaktandmed.
- Objekti kirjeldus: Täpne kirjeldus sellest, mida kingitakse. Kui tegemist on kinnisvaraga, siis kinnistusraamatu registriosa number. Vallasasjade puhul tuleb lisada piisavalt andmeid (näiteks auto puhul VIN-kood, registrinumber jne), et ese oleks üheselt tuvastatav.
- Omandiõiguse üleminek: Selge säte selle kohta, millal ja kuidas vara üle antakse.
- Kinkija kinnitused: Kinkija kinnitab, et vara kuulub talle, sellel ei ole kolmandate isikute õigusi (nt hüpoteek, kasutusõigus) ja ta on tehinguks õigustatud.
- Kulude kandmine: Kes tasub lepingu sõlmimisega seotud kulud, näiteks notaritasud ja riigilõivud.
- Vaidluste lahendamine: Kuidas käitutakse, kui tekib lahkarvamus.
Kinkega seotud piirangud ja koormatised
Kinkija võib kinkelepingusse lisada ka teatud koormatisi, mis muudavad lihtsa kingituse tingimuslikuks. Levinumad näited on:
- Kasutusõigus: Kinkija võib kinkida korteri, kuid jätta endale eluaegse tasuta kasutusõiguse. See tähendab, et kingisaaja ei saa kinkijat korterist välja tõsta.
- Kinkelepingu tühistamine: Kinkija võib sätestada tingimused, mille rikkumisel on tal õigus kingitus tagasi nõuda.
- Hoolduskohustus: Kingisaaja võtab endale kohustuse kinkijat hooldada või teda rahaliselt toetada.
Tingimuste seadmisel tuleb olla ettevaatlik, sest liiga koormavad tingimused võivad muuta lepingu olemust. Näiteks kui hoolduskohustus on väga ulatuslik ja vastab rahaliselt kingituse väärtusele, võib tegemist olla varjatud ostu-müügiga.
Kinkelepingu tühistamine ja tagasinõudmine
Kinkeleping on üldjuhul lõplik, kuid seadus sätestab eriolukorrad, mil kinkijal on õigus kinkest taganeda või see tühistada. See on oluline kaitsemehhanism kinkija jaoks.
Kinkija võib kinkest taganeda, kui:
- Kingisaaja on käitunud rängalt: See hõlmab kingisaaja või tema lähedaste vastu suunatud rasket solvangut või vägivalda.
- Kinkija majanduslik olukord on halvenenud: Kui kinkijal ei ole enam võimalik täita oma ülalpidamiskohustust või katta oma elamiskulusid, võib ta kinkest taganeda, eeldusel et kingisaaja ei ole vara veel maha müünud või seda oluliselt muutnud.
- Tingimuste rikkumine: Kui lepingus oli sätestatud konkreetne koormatis (nt hoolduskohustus) ja kingisaaja seda ei täida.
Oluline on tähele panna, et tagasinõudmine ei toimu automaatselt. Kinkija peab tegema sellekohase avalduse ja kui kingisaaja ei nõustu vara tagastama, tuleb pöörduda kohtusse.
Maksustamine ja kinkeleping
Eestis on kingituste maksustamine seotud peamiselt tulumaksuseadusega. Üldjuhul on füüsiliste isikute vahelised kingitused tulumaksuvabad, kuid siin on erandeid, mida peab teadma:
Kui kingisaajaks on juriidiline isik (nt ettevõte), võib kingituse saamine kaasa tuua erisoodustuse maksu. Samuti võib kinkelepingu puhul tekkida vajadus tasuda notaritasusid ja riigilõive, eriti kinnisvara puhul. Notaritasu suurus sõltub üldjuhul kingitava vara väärtusest. Seetõttu on mõistlik enne lepingu sõlmimist konsulteerida notariga või raamatupidajaga, et saada täpne ülevaade võimalikest kaasnevatest kuludest.
Korduma kippuvad küsimused
Siin on vastused levinumatele küsimustele, mis tekivad kinkelepingu vormistamise ja koostamise käigus.
Kas kinkelepingut saab teha ka suuliselt?
Jah, vallasasjade puhul saab kinkelepingut sõlmida ka suuliselt. Siiski on kirjalik vorm tungivalt soovitatav, et vältida vaidlusi hilisemates etappides. Kinnisvara puhul on aga notariaalne vorm seadusest tulenevalt kohustuslik.
Kas ma saan kingituse tagasi võtta, kui kingisaaja ei vasta minu ootustele?
Lihtsalt “mitte meeldimise” pärast kingitust tagasi nõuda ei saa. Kinkelepingu taganemiseks peab olema seaduses sätestatud alus, nagu näiteks kingisaaja ränk käitumine kinkija suhtes või kinkija majandusliku olukorra järsk halvenemine.
Mis juhtub, kui kingitud kinnisvaral on hüpoteek?
Kinnistusraamatusse kantud hüpoteek jääb kinnistule ka pärast kingitust. Kingisaaja peaks olema teadlik, et ta võtab üle vara koos kõigi sellel lasuvate koormatistega. Enne tehingut on soovitatav konsulteerida hüpoteegipidajaga ehk pangaga.
Kas kingitud vara läheb abikaasade ühisvarasse?
Põhimõtteliselt on kingi teel omandatud vara kingisaaja lahusvara. Küll aga võib abieluvaralepinguga määrata teisiti. Kui on soov, et kingitud vara jääks kindlalt ainult ühele abikaasale, tuleks see lepingus või abieluvaralepingus selgelt fikseerida.
Kuidas tõestada, et tegemist on kingitusega, mitte müügiga?
Kõige kindlam viis on sõlmida kirjalik kinkeleping, kus on selgelt märgitud, et vara antakse üle tasuta. See välistab tulevikus kahtlused, nagu oleks tegemist varjatud müügiga, mille eest ei ole tulumaksu makstud.
Praktilised sammud korrektse lepingu sõlmimiseks
Kinkelepingu koostamine algab alati eesmärgi ja objekti kaardistamisest. Kui tegemist on lihtsa vallasasjaga, võib kasutada internetis leiduvaid põhjamudeleid, kuid alati tuleks veenduda, et need vastavad hetkel kehtivale seadusandlusele. Kui vara on väärtuslik või tegemist on kinnisvaraga, on notari poole pöördumine vältimatu samm.
Esiteks, koguge kokku kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad vara kuuluvust. Kinnisvara puhul on selleks kinnistusraamatu väljavõte. Teiseks, arutage kingisaajaga läbi kõik lisatingimused, mida soovite lepingusse lisada, olgu selleks eluaegne kasutusõigus või hoolduskohustus. Kolmandaks, kui leping on koostatud, lugege see hoolikalt läbi, et vältida kirjavigu või ebaselgeid sõnastusi. Viimaseks, allkirjastage leping ja vajadusel viige see notari juurde tõestamiseks ning seejärel kinnistusraamatusse kandmiseks.
Meeles tuleks pidada, et kinkeleping on vastutusrikas tehing, mis võib muuta osapoolte elu pikaks ajaks. Korrektselt vormistatud leping mitte ainult ei kaitse vara ja õigusi, vaid hoiab ära ka arusaamatusi perekonna või sõprade vahel. Kui olete ebakindel mõne punkti suhtes, on alati parem konsulteerida juristi või notari bürooga, selle asemel, et teha ebaselgeid järeldusi, mis võivad tulevikus kalliks maksma minna.
Olulised nüansid lepingu koostamisel
Lepingu koostamisel tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, kas kingituse saaja on teovõimeline ja kas ta on nõus kingituse vastu võtma. Kuigi kingituse vastuvõtmine tundub loogiline, on teatud juhtudel – näiteks kui kingitusega kaasnevad märkimisväärsed kohustused – kingisaajal õigus kingitusest keelduda. Samuti on oluline meeles pidada, et alaealiste puhul võib tehinguks olla vajalik seadusliku esindaja või eestkostekohtu nõusolek, kui kingitusega kaasnevad kohustused.
Lõpetuseks, ärge jätke lepingut pelgalt “sahtlisse”. Kui tegemist on kinnisvaraga, tuleb omanikuvahetus kanda kinnistusraamatusse, sest alles see tagab juriidilise kindluse kolmandate isikute ees. Vallasasjade puhul, millel on registrid (näiteks autod), tuleb omaniku muutus vormistada vastavas registris. Korrektne dokumentatsioon ja registreerimine on parim viis tagada, et teie kinkeleping täidab oma eesmärki ja on kooskõlas Eesti õigusruumiga.
