Viimastel aastatel on Eesti meedias ja poliitilistes debattides üks enim kõlanud termineid “maksuküür”. Ometi, vaatamata sellele, et sellest räägitakse söögi alla ja söögi peale, valitseb paljude inimeste seas endiselt segadus. Mis see kummaline termin tegelikult tähendab? Kas see on mingi täiendav maks, mida meilt salaja kasseeritakse, või on tegemist hoopis matemaatilise anomaaliaga meie maksusüsteemis? Lihtne vastus on see, et maksuküür mõjutab otseselt kümneid tuhandeid Eestimaa inimesi, vähendades teatud sissetulekuvahemikus teenitavat netopalka ebaõiglaselt suurel määral. Et mõista, kuidas oma rahaasju paremini planeerida ja mida oodata tulevastelt maksumuudatustelt, tuleb see mehhanism pulkadeks lahti võtta.
Mis on maksuküüru tegelik olemus?
Maksuküür ei ole ametlik juriidiline termin, vaid majandusteadlaste ja ajakirjanike poolt kasutusele võetud väljend, mis kirjeldab Eesti tulumaksusüsteemi eripära, mis on kehtinud alates 2018. aastast. Ametlikult nimetatakse seda regresseeruvaks maksuvabaks tuluks.
Lihtsas keeles tähendab see seda, et riik annab sulle teatud summa ulatuses maksuvabastust, kuid hakkab seda ära võtma, kui sinu sissetulek kasvab. Kui madalama palgaga töötaja saab nautida täies ulatuses maksuvaba tulu, siis keskmise ja sellest veidi kõrgema sissetulekuga inimene kaotab iga teenitud lisaeuroga osa oma maksuvabastusest. See tekitab olukorra, kus palgatõus ei jõua täies mahus inimese pangakontole, sest riik võtab vahelt justkui “trahvi” selle eest, et oled hakanud rohkem teenima.
Süsteemi algne idee oli üllas: vähendada madalapalgaliste maksukoormust ja koguda rohkem raha jõukamatelt. Kuid inflatsiooni ja üldise palgataseme tõusu tõttu sattusid “jõukate” kategooriasse ootamatult ka need inimesed, kes teenivad Eesti keskmist palka, näiteks õpetajad, päästjad ja oskustöölised. Just see keskklassi “karistamine” ongi teinud maksuküüru teema nii tuliseks.
Kuidas see matemaatiliselt töötab?
Et mõista maksuküüru mõju oma rahakotile, peame vaatama numbreid, mis kehtivad praeguses süsteemis (enne 2025. aasta reformi). Süsteem jaguneb laias laastus kolmeks tsooniks:
- Madal sissetulek (kuni 1200 eurot): Selles vahemikus on maksuvaba tulu maksimaalne (2024. aastal 654 eurot). Inimene ei kaota midagi ja süsteem toimib talle soodsalt.
- Maksuküüru tsoon (1200 – 2100 eurot): See on “ohtlik tsoon”. Selles vahemikus hakkab maksuvaba tulu lineaarselt vähenema. Iga euro, mis ületab 1200 euro piiri, vähendab maksuvaba tulu kindla valemi alusel.
- Kõrgem sissetulek (üle 2100 euro): Alates sellest summast on maksuvaba tulu null. Kogu sissetulekust läheb tulumaks maha esimesest eurost alates.
Probleem peitub just selles keskmises tsoonis. Kui sinu brutopalk tõuseb vahemikus 1200 kuni 2100 eurot, siis suureneb sinu maksukohustus kahest otsast korraga: esiteks pead maksma tulumaksu teenitud lisaraha pealt ning teiseks väheneb sinu maksuvaba tulu, mis tähendab, et maksustatav summa suureneb veelgi. Tulemuseks on see, et iga lisateenitud euro pealt ei maksa sa mitte nominaalset 20% tulumaksu, vaid reaalne maksukoormus (marginaalne maksumäär) on ligikaudu 34%.
Varjatud lõksud ja tuludeklaratsiooni šokk
Maksuküür ei mõjuta ainult igakuist palganumbrit, vaid tekitab paljudele inimestele ebameeldivaid üllatusi iga-aastase tuludeklaratsiooni täitmisel. See juhtub seetõttu, et maksuvaba tulu arvestatakse aastapõhiselt, kuid raamatupidajad rakendavad seda kuupõhiselt.
Kujutame ette olukorda, kus inimene teenib aastaringselt stabiilset palka, mis jääb alla 1200 euro, ja kasutab igakuiselt ära maksimaalse maksuvaba tulu. Aasta lõpus saab ta aga ühekordse preemia, puhkuseraha või müüb näiteks kinnisvara või metsa. See ühekordne tulu võib tõsta tema aasta keskmise sissetuleku sinna vahemikku, kus maksuvaba tulu peaks olema väiksem.
Tulemuseks on see, et riigi silmis on inimene aasta jooksul kasutanud rohkem maksuvabastust, kui tal oli õigus saada. Tuludeklaratsiooni esitamisel nõuab Maksu- ja Tolliamet enammakstud raha tagasi. Igal kevadel peavad kümned tuhanded inimesed maksma riigile tagasi sadu eurosid just selle süsteemi keerukuse tõttu.
Suur muutus: reform ja maksuküüru kaotamine
Kuna praegune süsteem on osutunud liiga keeruliseks ja pärsib motivatsiooni rohkem teenida, on otsustatud maksuküür kaotada. See muudatus jõustub 1. jaanuaril 2025. Tegemist on ühe viimase aja suurima maksumuudatusega, mis mõjutab valdavat osa Eesti tööealisest elanikkonnast.
Mida reform täpsemalt kaasa toob?
- Ühtne maksuvaba tulu: Kaob ära sõltuvus sissetuleku suurusest. Kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus (ehk 8400 eurot aastas) kõigile.
- Erandid kaovad: Enam ei ole vahet, kas teenid 1000, 2000 või 5000 eurot – maksuvaba osa on ikka 700 eurot (teatud erisustega pensionäridele).
- Tulumaksu tõus: Samal ajal tõuseb tulumaksumäär 20 protsendilt 22 protsendile. See on vajalik riigieelarve tasakaalustamiseks ja julgeolekukulude katteks.
Kuigi tulumaksumäär tõuseb, võidavad maksuküüru kaotamisest rahaliselt just need inimesed, kes täna asuvad selles niinimetatud “karistustsoonis” ehk teenivad 1200–2100 eurot. Nende jaoks on maksuvaba tulu taastumine 700 euroni (või nullist 700 euroni) sedavõrd suur võit, et see kaalub üles 2-protsendilise maksumäära tõusu.
Kes on võitjad ja kes kaotajad?
Uue süsteemi mõju on erinevatele palgruppidele erinev. Vaatame lähemalt, kuidas 2025. aasta reform sinu rahakotti mõjutab:
Suurimad võitjad (Keskklass):
Inimesed, kelle brutopalk on vahemikus umbes 1200 kuni 2500 eurot, võidavad sellest reformist kõige enam. Tänu sellele, et neile rakendub nüüd täies mahus 700-eurone maksuvaba tulu, jääb neile kuus kätte kuni 100 eurot rohkem kui varem. See on märkimisväärne palgalisa, mis on sisuliselt riigipoolne maksuleevendus.
Väiksemad võitjad (Kõrgepalgalised):
Ka need, kes teenivad üle 2500 euro, võidavad, sest neil oli varem maksuvaba tulu 0, nüüd aga 700. Kuigi tulumaksumäär tõuseb, annab maksuvaba tulu tekkimine neile siiski väikese positiivse efekti või jääb tulemus nulli lähedale väga kõrgete palkade puhul.
Kaotajad (Madalapalgalised):
Paraku on reformil ka negatiivne pool neile, kes teenivad alla 1200 euro. Kuna neil oli maksuvaba tulu juba varem maksimumis, siis nemad maksuvaba tulu tõusust ei võida (see tõuseb 654-lt 700-le, mis on väike võit), kuid tulumaksumäära tõus 20%-lt 22%-le sööb selle väikese võidu ära. Nende netopalk võib vähesel määral väheneda.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Siin on vastused kõige levinumatele küsimustele seoses praeguse ja tuleva maksusüsteemiga.
Kas ma pean tegema avalduse, et maksuküür 2025. aastal kaoks?
Üldjuhul rakendab tööandja raamatupidaja uut 700-eurost maksuvaba tulu automaatselt, kui oled esitanud talle maksuvaba tulu arvestamise avalduse. Kui oled avalduse juba varem teinud, ei pea tavaliselt uut tegema, kuid tasub alati oma tööandjaga üle kontrollida.
Miks ma pean praegu (enne 2025) tuludeklaratsiooniga raha juurde maksma?
Tõenäoliselt oled aasta jooksul saanud lisatulusid (preemiad, üüritulu, varamüük), mis tõstsid sinu aasta keskmise sissetuleku kõrgemasse vahemikku, vähendades sinu õigust maksuvabale tulule. Kuna kasutasid aasta jooksul igakuiselt liiga suurt maksuvabastust, nõuab riik vahe tagasi.
Kas pensionärid saavad ka 700 eurot maksuvabastust?
Pensionäridele kehtib reeglina eraldi maksuvaba tulu määr, mis on seotud keskmise vanaduspensioniga ja on sageli soodsam kui tavaline maksuvaba tulu. 2024. aastal on see 776 eurot. Reformi käigus ühtlustatakse süsteeme, kuid pensionäride maksuvaba tulu ei vähendata.
Kuidas mõjutab maksuküür puhkuserahasid?
Kui puhkuseraha ja palk laekuvad samal kuul, võib sissetulek sel kuul olla tavapärasest oluliselt suurem. Praeguses (vana) süsteemis võib see viia selleni, et selle konkreetse kuu maksuvaba tulu väheneb nullini ja kätte saadav summa on oodatust väiksem.
Praktilised sammud oma rahaasjade kaitseks
Olenemata sellest, millised on riiklikud maksumuudatused, on tark oma rahaasju ise aktiivselt juhtida. Praeguse üleminekuperioodi ja tulevaste muudatuste valguses on oluline säilitada kainet meelt ja mitte loota, et süsteem kõik automaatselt sinu kasuks lahendab. Eriti oluline on mõista, et kuigi 2025. aasta reform toob paljudele leevendust, kehtib kuni selle aasta lõpuni vana süsteem oma keerukate reeglitega.
Kui sinu sissetulek kõigub piiri peal või ootad aasta lõpus suuremat preemiat, on mõistlik paluda tööandjal arvestada maksuvaba tulu vähem või üldse mitte. See võib tunduda igakuiselt rahakotile valus, kuid see toimib omamoodi sundsäästmisena – parem on saada tuludeklaratsiooniga raha tagasi, kui olla olukorras, kus pead veebruaris leidma sadu eurosid maksuameti nõude rahuldamiseks. Samuti on hea aeg üle vaadata oma brutopalga kokkulepped ja arvutada, milline on reaalne mõju netopalgale uue 22% maksumäära ja 700-eurose maksuvaba tulu juures, et vältida pettumusi uuel aastal.
