Maailma riikide arvu küsimus võib esmapilgul tunduda lihtsana, kuid tegelikult on see üks geopoliitika ja rahvusvahelise õiguse keerulisemaid teemasid. Kui avate kooli atlase või vaatate maailmakaarti, võite lugeda kokku ligi kakssada riiki, kuid sõltuvalt sellest, keda te küsitlete või millist organisatsiooni vaatate, võib see arv varieeruda. Kas riik on riik ainult siis, kui kõik teised seda tunnustavad? Või piisab sellest, et tal on oma valitsus, territoorium ja rahvas? Selles artiklis lahutame lahti teaduslikud, juriidilised ja poliitilised kriteeriumid, mis määravad, mis teeb ühest territooriumist ametlikult tunnustatud riigi.
ÜRO liikmesriikide standard
Kõige sagedamini kasutatav mõõdupuu riikide arvu määramisel on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmesus. See on kõige usaldusväärsem “ametlik” nimekiri, mida kasutatakse nii diplomaatias, spordis kui ka majandusstatistikas. Praeguse seisuga on ÜRO-s 193 liikmesriiki. Lisaks neile on organisatsioonil kaks vaatlejariiki: Püha Tool (Vatikan) ja Palestiina riik.
See arv, 195, on paljudele inimestele põhiline vastus küsimusele, mitu riiki maailmas on. Siiski on oluline mõista, et ÜRO liikmesus ei ole sama mis iseseisvus absoluutses mõttes. See on poliitiline staatus, mis sõltub Julgeolekunõukogu heakskiidust ja Peaassamblee hääletusest. Seetõttu on mitmed riigid, mis toimivad täiesti iseseisvalt, jäänud ÜRO-st välja kas poliitiliste pingete või rahvusvahelise tunnustuse puudumise tõttu.
Montevideo konventsioon kui teaduslik kriteerium
Kui me jätame kõrvale poliitilised organisatsioonid ja vaatame puhtalt rahvusvahelist õigust, siis muutub olukord huvitavamaks. 1933. aastal sõlmitud Montevideo konventsioon on siiani kõige olulisem dokument, mis sätestab riikluse kriteeriumid. Vastavalt sellele konventsioonile peab riigil olema neli peamist tunnust:
- Alaline elanikkond.
- Kindlaks määratud territoorium.
- Valitsus, mis teostab tegelikku võimu.
- Suutlikkus astuda suhetesse teiste riikidega.
Selle definitsiooni kohaselt on riikide arv maailmas oluliselt suurem kui 195. Kui rakendada Montevideo kriteeriumeid ilma “tunnustamise” filtrita, võime nimekirja lisada piirkondi, mis toimivad iseseisvalt, kuid mida enamik maailma riike ei tunnusta. Sellised kohad nagu Taiwani (Hiina Vabariik), Kosovo, Abhaasia, Lõuna-Osseetia või Põhja-Küprose Türgi Vabariik vastavad praktilises elus kõigile riikluse tunnustele, kuid nende juriidiline staatus on vaidluse all.
Miks numbrid erinevad: Tunnustamise paradoks
Riikide arvu määramisel on suurimaks takistuseks rahvusvaheline tunnustamine. Maailmas ei ole ühtset “ülemkohut”, mis ütleks: “Nüüd oled sa riik.” See on detsentraliseeritud protsess. Riik muutub riigiks siis, kui teised riigid hakkavad temaga diplomaatilisi suhteid looma.
Näiteks Taiwanil on oma passid, valuuta, sõjavägi ja valitsus, kuid ÜRO ei tunnusta teda riigina, sest Hiina Rahvavabariik nõuab “Ühe Hiina” põhimõtte järgimist. Teisalt on Palestiina riik tunnustatud paljude maailma riikide poolt ja on ÜRO vaatlejaliige, kuid ta ei oma täielikku kontrolli oma territooriumi üle. Need näited illustreerivad, miks “teaduslik” vastus on alati seotud kontekstiga.
Muud organisatsioonid ja nende arvnäitajad
Sõltuvalt huvivaldkonnast võivad riikide arvud erineda veelgi:
- Olümpiakomitee: Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnistab 206 riiki ja territooriumi. See arv on suurem kui ÜRO liikmesriikide arv, kuna olümpiamängudel saavad osaleda ka territooriumid, mis pole iseseisvad riigid, näiteks Puerto Rico või Hongkong.
- FIFA: Jalgpalliliit FIFA on veelgi liberaalsem, tunnustades 211 liiget. Nende hulka kuuluvad näiteks erinevad Suurbritannia osad nagu Šotimaa, Wales ja Inglismaa, mis võistlevad eraldi rahvuskoondistena.
- Standard ISO 3166: See standard määrab riikide ja territooriumide koodid. Sellesse nimekirja kuulub ligi 249 riiki või sõltuvat ala, hõlmates ka selliseid territooriume, millel on eriline geograafiline või poliitiline staatus (näiteks Gröönimaa või Antarktika osad).
Korduma kippuvad küsimused
Kas Taiwan on riik?
Praktilisest vaatepunktist vastab Taiwan kõigile Montevideo konventsiooni kriteeriumitele ja on täiesti iseseisev. Poliitilisest vaatepunktist on olukord aga keeruline, kuna paljud riigid väldivad ametlikke suhteid Taiwaniga, et mitte rikkuda suhteid Hiinaga.
Miks on mõnedes nimekirjades riike rohkem kui 200?
Need nimekirjad sisaldavad sageli territooriume, mis on sõltuvad suurematest riikidest, kuid millel on oma ISO-kood, autonoomne valitsus või eriline staatus. Näiteks Gröönimaa on osa Taani kuningriigist, kuid tal on suur autonoomia, mistõttu lisatakse see paljudesse nimekirjadesse eraldi üksusena.
Kas riikide arv võib tulevikus muutuda?
Absoluutselt. Ajalugu on näidanud, et riigipiirid on pidevas muutumises. Alates 20. sajandi algusest on maailma riikide arv kasvanud tänu dekoloniseerimisele ja Nõukogude Liidu lagunemisele. Tulevikus võivad tekkida uued iseseisvad riigid (nagu on püütud teha referendumite kaudu) või võivad olemasolevad riigid ühineda.
Kes otsustab, kas territoorium on riik?
Lõpliku otsuse teevad teised riigid. Diplomaatiline tunnustus on see, mis muudab “de facto” (tegeliku) riigi “de jure” (õiguslikult tunnustatud) riigiks. Kui kriitiline mass teisi riike tunnustab uue territooriumi staatust, on see riik globaalses kogukonnas aktsepteeritud.
Geograafiline ja poliitiline reaalsus tänapäeval
Tänapäeva maailm on keeruline segu ajaloolisest pärandist ja tänapäevasest diplomaatiast. Me elame ajastul, kus globaalne integratsioon ja rahvusvahelised lepingud mängivad riikluse määratlemisel suuremat rolli kui kunagi varem. See tähendab, et “õige” vastus küsimusele “mitu riiki maailmas on” sõltub suuresti sellest, kas te otsite teavet diplomaatiliseks protokolliks, spordivõistlusteks või majandusanalüüsiks.
Kui vajate absoluutset numbrit, siis 193 (või 195) on ÜRO standard, millest lähtuvad enamik rahvusvahelisi institutsioone. Kui aga huvitute maailma toimimisest laiemalt, siis tegelik number jääb kuhugi 195 ja 250 vahele, olenevalt sellest, milliseid autonoomseid piirkondi ja “tegelikult toimivaid” riike te oma arvestusse kaasate. Kokkuvõttes on riikide arv maailmas dünaamiline kontseptsioon, mis peegeldab inimkonna pidevat püüdlust korrastada oma poliitilist kaarti, olles samal ajal seotud keeruliste rahvusvaheliste suhete ja ajalooga.
