Töötuks jäämine on igale inimesele emotsionaalselt ja majanduslikult keeruline olukord. Ootamatu sissetulekute katkemine tekitab palju küsimusi tuleviku ja toimetuleku kohta. Eesti sotsiaalkaitsesüsteem on loodud selleks, et pakkuda töötutele tuge üleminekuperioodil, mil otsitakse uut töökohta. Oluline on mõista, et töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus on kaks erinevat teenust, millel on erinevad tingimused ja väljamaksete suurused. Selles põhjalikus juhendis selgitame lahti kõik olulised nüansid, mida pead teadma, et taotleda õigustatud toetusi ja tagada endale kindlustunne uue töökoha leidmiseni.
Mis vahe on töötuskindlustushüvitisel ja töötutoetusel?
Kõige sagedasem segadus tekib kahe erineva termini vahel: töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus. Kuigi mõlemad on mõeldud töötuse ajal toimetuleku toetamiseks, on nende rahastamisallikad ja saamise tingimused täiesti erinevad.
Töötuskindlustushüvitis on seotud sinu varasema töökogemuse ja palgaga. See on kindlustuspõhine toetus, mida rahastatakse töötuskindlustusmaksetest, mida tööandja ja töötaja on igakuiselt palgalt tasunud. Seega on see hüvitis mõeldud neile, kes on eelnevalt aktiivselt töötanud ja panustanud töötuskindlustussüsteemi.
Töötutoetus aga on riiklik toetus, mis on mõeldud neile, kes ei vasta töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele või kelle hüvitise maksmise periood on lõppenud. See on väiksem summa ja selle eesmärk on tagada minimaalne toimetulek.
Kes võivad saada töötutoetust?
Töötutoetuse saamiseks peab isik vastama teatud kindlatele kriteeriumidele. Esmalt on oluline, et isik oleks registreeritud Töötukassas töötuna. Töötuna registreerimiseks pead sa vastama järgmistele tingimustele:
-
Vanusepiirang: Isik on 16-aastane kuni vanaduspensioniealine.
Töötus: Sa ei tööta ega tegele ettevõtlusega.
Aktiivsus: Oled valmis kohe tööle asuma ja otsid aktiivselt tööd.
Tööstaaži nõue: Töötutoetuse saamiseks pead olema 12 kuu jooksul enne töötuna arvele võtmist töötanud või tööga võrdsustatud tegevusega tegelenud vähemalt 180 päeva.
Tööga võrdsustatud tegevuseks loetakse näiteks lapse kasvatamist (kuni 8-aastase lapse puhul), ajateenistust, statsionaarses õppes õppimist või hooldajaks olemist. Oluline on märkida, et kui oled varem saanud töötuskindlustushüvitist, võib see mõjutada sinu õigust töötutoetusele.
Kui suur on töötutoetus?
Töötutoetuse suurus on kehtestatud valitsuse poolt ja see on igal aastal sama kõigi abivajajate jaoks. See ei sõltu varasemast palgast, vaid on kindlaksmääratud päevaraha, mida makstakse eelmise kalendrikuu eest.
Alates 2024. aastast on töötutoetuse päevamäär 12,27 eurot. See tähendab, et kui kuu on 30 päeva pikk, on töötutoetuse suurus 368,10 eurot (enne tulumaksu mahaarvamist). See summa on mõeldud minimaalsete elamiskulude katteks ja on mõistetavalt tagasihoidlik.
Tähtis on meeles pidada, et töötutoetuselt arvestatakse maha tulumaks. Seega kättesaadav summa on pisut väiksem kui ametlik päevamäär korrutatuna kuu päevade arvuga.
Kuidas töötutoetust taotleda?
Töötutoetuse taotlemine toimub läbi Eesti Töötukassa. Protsessi saab alustada mugavalt digitaalselt, kuid vajadusel saab pöörduda ka Töötukassa esindusse kohapeale.
-
Registreerimine: Esimene samm on registreerida end töötuks. Seda saab teha e-töötukassas, digitaalselt allkirjastatud avaldusega või Töötukassa büroos kohapeal.
Dokumentide esitamine: Töötukassa kontrollib sinu andmeid riiklikest registritest. Kui oled töötanud välismaal, pead esitama tõendid oma sealsete tööpäevade kohta.
Nõustamine: Kohtumine konsultandiga on kohustuslik. Konsultandiga lepitakse kokku individuaalne tööotsimiskava, mida pead täitma, et toetust edasi saada.
Avalduse esitamine: Töötutoetuse avalduse saad esitada samal ajal, kui registreerud töötuks.
Pärast avalduse esitamist kontrollib Töötukassa, kas sul on õigus toetust saada. Positiivse otsuse korral laekub raha sinu pangakontole iga kuu eest tagantjärele.
Kui kaua töötutoetust makstakse?
Töötutoetust ei maksta piiramatult. Selle maksmise periood on 270 päeva. Kui sa selle aja jooksul tööd ei leia, lõpetatakse toetuse maksmine. On oluline märkida, et kui oled vahepeal leidnud tööd, kuid kaotad selle uuesti, võib sul tekkida õigus uuele perioodile, kui oled vahepeal täitnud uuesti 180-päevase töötamise nõude.
Kui oled saanud töötuskindlustushüvitist, siis töötutoetuse saamise perioodi vähendatakse hüvitise saamise päevade võrra. See tagab süsteemi õigluse ja suunab inimesi aktiivselt tööle naasma.
Mida teha, kui Töötukassa keeldub toetuse maksmisest?
Mõnikord juhtub, et isik ei vasta nõuetele või on teinud vea avalduses. Kui saad negatiivse otsuse, on sul õigus see vaidlustada. Esmalt tuleks suhelda oma konsultandiga, et mõista täpset põhjust. Tihti on probleem puuduvates andmetes või tõendites.
Kui oled veendunud, et otsus on ebaõige, võid esitada vaide Töötukassale või pöörduda kohtusse. Siiski on enamikul juhtudest võimalik probleem lahendada konstruktiivse suhtluse ja vajalike lisadokumentide esitamisega.
KKK – Korduma kippuvad küsimused
Kas töötutoetust saab taotleda ka siis, kui ma olen ise töölt lahkunud?
Jah, töötutoetust saab taotleda ka siis, kui oled ise töölt lahkunud (omavoliline lahkumine). See ei mõjuta sinu õigust töötutoetusele, erinevalt töötuskindlustushüvitisest, kus lahkumise põhjus võib mängida rolli hüvitise määramisel.
Kas pean Töötukassas käima kohapeal?
Suur osa asjaajamisest toimub tänapäeval digitaalselt e-töötukassa kaudu. Siiski on esimene kohtumine konsultandiga tavaliselt vajalik, et koostada tööotsimiskava. Tänapäeval on võimalik teha ka video-konsultatsioone, seega ei pruugi füüsiline kohalolek alati vajalik olla.
Kas töötutoetus on maksustatav tulu?
Jah, töötutoetus on maksustatav tulu, millelt peetakse kinni tulumaks. Seetõttu on laekuv summa väiksem kui kehtestatud päevamäära ja päevade arvu korrutis.
Kas toetust makstakse ka siis, kui ma õpin?
Töötutoetust ei maksta isikule, kes õpib statsionaarses õppes (päevaõppes). Küll aga on töötuna arvele võtmine võimalik neil, kes õpivad kaugõppes või osakoormusega, kui nad on valmis kohe tööle asuma.
Mis juhtub, kui ma ei täida tööotsimiskava?
Tööotsimiskava on kohustuslik dokument. Kui sa jätad kavas kokkulepitud tegevused tegemata või keeldud pakutud sobivast tööst ilma mõjuva põhjuseta, võib Töötukassa töötutoetuse maksmise peatada või lõpetada.
Nõuanded edukaks tööotsinguks
Töötutoetus on ajutine abimees, kuid pikaajaline eesmärk peaks alati olema uue töökoha leidmine. Töötukassa ei ole vaid toetuste maksja, vaid ka aktiivne partner tööotsingutel. Kasuta julgelt nende pakutavaid teenuseid:
-
Karjäärinõustamine: Kui tunned, et vajad muutust või soovid oma oskusi hinnata, on karjäärinõustaja suurepärane tugiisik.
Koolitused: Töötukassa pakub tasuta koolitusi, mis aitavad omandada uusi oskusi või täiendada olemasolevaid, et muuta sind tööturul konkurentsivõimelisemaks.
Töövahendus: Töötukassa portaal on üks Eesti suurimaid tööpakkumiste andmebaase. Jälgi seda regulaarselt ja kandideeri aktiivselt.
Vabatahtlik töö: See on hea viis hoida end aktiivsena, omandada uusi kogemusi ja laiendada oma tutvusringkonda, mis võib viia uute tööpakkumisteni.
Töötusperiood võib olla ka võimalus eneseanalüüsiks. Paljud inimesed leiavad just sel ajal uue suuna, mis on rahulolevam kui nende eelmine töö. Oluline on hoida rutiini ja suhtuda tööotsingutesse kui täistööaega – see aitab säilitada vaimset tervist ja suurendab eduvõimalusi märgatavalt.
Lõpetuseks tasub meeles pidada, et süsteem on loodud sind toetama, mitte sind takistama. Ole oma konsultandiga aus, esita vajalikud dokumendid õigeaegselt ja kasuta ära kõik võimalused, mida Töötukassa pakub. Kuigi töötutoetus ei asenda täispalka, on see oluline turvavõrk, mis aitab vältida sügavamat finantskriisi, kuni oled jälle leidnud tee stabiilse sissetulekuni.
