Raadiokuulamine on olnud eestlaste igapäevaelu lahutamatu osa juba peaaegu sajandi, pakkudes uudiseid, muusikat ja meelelahutust nii köögilaual, autos kui ka metsarajal. Enamik meist on harjunud traditsioonilise FM-sagedusega, kus jaama leidmiseks tuleb kruttida nuppu või lasta autol otsida parimat sagedust. Kuid viimastel aastatel on üha rohkem hakatud rääkima terminist, mis tõotab raadiomaastikku märkimisväärselt muuta – selleks on DAB ehk digitaalne audioringhääling. Kuigi tehnoloogia ise ei ole maailmas uus, on selle laiem kasutuselevõtt ja testimine Eestis toonud kaasa palju küsimusi: mis see täpselt on, miks seda vaja on ja kas minu vana hea köögiraadio muutub nüüd kasutuks? Digitaalraadiole üleminek või selle lisandumine FM-levile on tehnoloogiline hüpe, mis sarnaneb kunagisele üleminekule analoogtelevisioonilt digi-TV-le, tuues kaasa nii parema helikvaliteedi kui ka täiesti uued lisavõimalused.
Mis on DAB ja DAB+ tehnoloogia?
Lühend DAB tuleneb ingliskeelsest väljendist Digital Audio Broadcasting. Lihtsas keeles tähendab see raadiosignaali edastamist digitaalsel kujul, nullide ja ühtede jadana, erinevalt analoogsest lainekujust, mida kasutab FM-raadio. See tehnoloogia töötati välja eesmärgiga asendada või täiendada olemasolevat analoogringhäälingut, pakkudes efektiivsemat sageduskasutust ja potentsiaalselt kõrgemat kvaliteeti.
Tänapäeval räägime me aga peamiselt standardist DAB+. See on algse DAB-tehnoloogia edasiarendus, mis kasutab märksa tõhusamat helikoodekit (HE-AAC v2). See tähendab, et sama andmemahu juures on võimalik edastada oluliselt paremat helikvaliteeti või mahutada samasse sagedusribasse rohkem raadiojaamu. Just DAB+ on see standard, mida testitakse Eestis ja mis on muutunud normiks enamikus Euroopa riikides, näiteks Norras, Saksamaal ja Suurbritannias.
Peamised erinevused FM-i ja DAB-raadio vahel
Kuigi lõppeesmärk – heli jõudmine kuulajani – on mõlemal juhul sama, on tehniline teostus ja kasutajakogemus kardinaalselt erinevad. Toome välja viis peamist aspekti, mis eristavad digitaalset raadiot tavalisest FM-levist.
1. Signaali kvaliteet ja häirekindlus
Kõige tuntavam erinevus tavakasutaja jaoks on signaali puhtus. FM-raadio on vastuvõtlik igasugustele häiretele: kui signaal on nõrk, hakkab raadio sahisema (seda nimetatakse sageli “praadimiseks”). Samuti võivad FM-signaali mõjutada maastiku iseärasused ja hooned, tekitades peegeldusi ja moonutusi.
DAB-raadio puhul kehtib aga põhimõte “kõik või mitte midagi”. Kui vastuvõtja suudab digitaalse signaali kinni püüda ja dekodeerida, on heli kristallselge ja taustamürata. Ei ole olemas pooleldi sahisvat digiraadiot. Küll aga võib väga nõrga signaali korral heli täielikult katkeda või hakata tegema imelikke “mulksuvaid” hääli, mida nimetatakse digitaalseteks artefaktideks, kuid tüüpilist analoog-sahinad seal ei eksisteeri.
2. Sagedusressursi kasutamine
FM-raadio on sagedusressursi suhtes väga raiskav. Iga raadiojaam vajab oma kindlat sagedust ja selleks, et naaberjaamad üksteist ei segaks, peab nende vahel olema teatud “kaitseala”. See piirab oluliselt seda, kui palju jaamu on võimalik teatud piirkonnas õetrisse lasta.
DAB+ kasutab aga multipleksimist. See tähendab, et ühel sagedusplokil (näiteks sagedusel 220.352 MHz) ei asu mitte üks jaam, vaid terve jaamade kimp, mida nimetatakse multipleksiks või ansambliks. Ühte multipleksi mahub sõltuvalt kvaliteedist 12–18 raadiojaama. See võimaldab eetrisse tuua kümneid uusi nišijaamu, millele FM-skaalal lihtsalt ruumi ei jätkuks.
3. Lisainfo ja metaandmed
Kuigi ka FM-raadiol on olemas RDS (Radio Data System), mis suudab kuvada jaama nime ja jooksvat tekstirida, on DAB-raadio võimalused siinkohal märksa avaramad. Digitaalne signaal võimaldab edastada:
- Täpseid laulupealkirju ja esitaja nimesid reaalajas;
- Uudiseid, ilmateadet ja liiklusinfot tekstina;
- Pildimaterjali (Slideshow), näiteks plaadiümbriseid, saatejuhtide fotosid või reklaame, kui vastuvõtjal on värviline ekraan;
- Saatekavasid ehk elektroonilist programmijuhti (EPG).
4. Jaamade otsimine
Unustage sagedusnumbrite meeldejätmine (nt 101.1 või 97.2). DAB-raadio puhul otsib vastuvõtja automaatselt üles kõik kättesaadavad multipleksid ja koostab jaamade nimekirja. Kuulaja valib jaama lihtsalt nime järgi loetelust, sarnaselt sellele, kuidas valime kontakte telefoniraamatust. See muudab uute jaamade avastamise oluliselt lihtsamaks.
Miks on digiraadio Eestis aktuaalne teema?
Eesti raadiomaastik on pikka aega olnud stabiilne ja FM-keskne. Siiski on viimastel aastatel (alates 2022. aasta lõpust) alustatud aktiivsete DAB+ katsetustega. Miks seda tehakse, kui FM justkui töötab? Põhjuseid on mitu.
Esiteks on julgeolek ja kriisikommunikatsioon. Kriisiolukorras on oluline omada mitut sõltumatut kanalit info edastamiseks. DAB võimaldab saata tekstisõnumeid ja hoiatusteateid ekraanile, mis on lisaväärtus häälteavitusele. Samuti on saatjate võrgustikku võimalik üles ehitada nii, et see kataks tõhusamalt terve riigi, kasutades vähem energiat kui suur hulk eraldiseisvaid FM-saatjaid (Single Frequency Network ehk SFN tehnoloogia).
Teiseks on konkurents ja valikuvabadus. FM-sagedusala on Eestis, eriti suuremates linnades nagu Tallinn ja Tartu, praktiliselt täis. Uutel tegijatel on turule sisenemine tehniliselt võimatu, sest vabu sagedusi lihtsalt pole. DAB+ avab ukse uutele jaamadele – olgu need siis džäss-, rokk-, uudiste- või kogukonnaraadiod, mis rikastavad kultuuripilti.
Kas internetiraadio ei oleks parem lahendus?
Tihti küsitakse, miks investeerida DAB-võrku, kui meil on olemas internet ja 5G. See on õigustatud küsimus, kuid siin on oluline vahe:
- Tasuta vs tasuline: DAB on ringhääling (broadcast), mis on kuulajale tasuta ja anonüümne. Internetiraadio tarbib andmemahtu, mille eest tuleb maksta mobiilioperaatorile.
- Võrgu koormus: Kui miljon inimest kuulab korraga internetiraadiot, võib mobiilivõrk üle koormuda. Raadiolevi puhul pole vahet, kas kuulajaid on üks või miljon – saatja töötab ikka sama koormusega.
- Töökindlus: Raadiolevi toimib ka seal, kus mobiililevi on lünklik, ja olukordades, kus mobiilimastid on ülekoormatud või rivist väljas (nt suurüritused või kriisid).
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma pean DAB-raadio kuulamiseks ostma uue raadio?
Jah, vanad FM-raadiod ei suuda digitaalset DAB+ signaali vastu võtta, kuna tehnoloogia on täiesti erinev. Siiski on paljudel uuematel raadiotel ja eriti uuematel autodel juba tehasest peal hübriidvastuvõtjad, mis toetavad nii FM-i kui ka DAB-i. Kontrollige oma seadme kasutusjuhendit või otsige menüüst valikut “DAB” või “Digital Radio”.
Kas FM-raadio pannakse nüüd kinni?
Ei, lähitulevikus seda plaani Eestis ei ole. Erinevalt Norrast, kus riiklikud FM-saatjad lülitati välja, on Eestis plaanis paralleellevi. DAB+ on mõeldud täiendama FM-i, pakkudes lisakanaleid ja paremat kvaliteeti, mitte seda koheselt asendama. Teie vana raadio töötab veel aastaid.
Kas DAB töötab autos?
Jah, ja see on üks parimaid kohti digiraadio nautimiseks. Kuna DAB+ kasutab SFN tehnoloogiat, kus mitu saatjat võivad kasutada sama sagedust ilma üksteist segamata, on sõites üleminek ühe saatja levialast teise sujuv ja kuulaja ei pane tähelegi, millal sagedus (või õigemini saatja) vahetus. Autoraadiote jaoks on saadaval ka spetsiaalsed adapterid, mis võtavad vastu DAB signaali ja saadavad selle FM-sagedusel või AUX-kaabli kaudu auto helisüsteemi.
Mis juhtub, kui levi on halb?
Digiraadio puhul kaob heli nõrga levi korral tavaliselt täielikult (“digitaalne kukkumine”). Erinevalt FM-ist, mis muutub tasapisi sahisemaks, vaikib DAB raadio lihtsalt. Paljud kaasaegsed raadiod on aga seadistatud nii, et kui DAB signaal kaob, lülituvad need automaatselt ümber sama jaama FM-sagedusele (kui see on saadaval), tagades katkematu kuulamise.
Kuidas valida endale sobiv DAB+ vastuvõtja?
Kui olete otsustanud astuda sammu digitaalse raadio maailma, tasub vastuvõtja valimisel silmas pidada mõnda olulist nüanssi. Esiteks veenduge alati, et seadme karbil või kirjelduses on märge DAB+. Vanemad seadmed, mis toetavad ainult algset DAB standardit (ilma plussita), ei suuda Eestis ja paljudes teistes riikides edastatavat pilti ja heli dekodeerida.
Teiseks mõelge kasutusotstarbele. Kui otsite raadiot kööki või garaaži, võib piisata lihtsast monokõlariga mudelist, mis kuvab vaid jaama nime. Kui aga soovite nautida digiraadio täit potentsiaali elutoas, tasub vaadata mudeleid, millel on värviline ekraan. See võimaldab näha albumite kaanepilte ja muud visuaalset infot, mida jaamad edastavad. Paljud kaasaegsed digiraadiod on tegelikult hübriidseadmed, mis ühendavad endas FM-i, DAB+ ja ka internetiraadio (WiFi) võimekuse, pakkudes maksimaalset paindlikkust.
Autode puhul on olukord veidi keerulisem. Kui teie autol puudub tehasest DAB-tugi, on kõige lihtsam lahendus Plug-and-Play adapter, mis kinnitub armatuurlauale ja millel on oma antenn (tavaliselt kleebitav esiklaasile). Antenni paigaldus on kriitilise tähtsusega – valesti paigaldatud antenn (näiteks metallist kerevarju jääv) nullib ära digiraadio eelised ja tekitab levieuke. Seega, kui soovite kristallselget heli ja laiemat kanalivalikut, on DAB+ investeering, mis tasub end kuhjaga ära, viies teie raadiokogemuse uuele tasemele.
