Elamine kortermajas toob endaga kaasa vajaduse arvestada naabritega ning leida tasakaal oma kodu parendamise ja ühise elukeskkonna rahu vahel. Üks sagedasemaid vaidlusküsimusi naabrite vahel on seotud ehitus- ja remonditöödega, eriti nende ajastamisega. Kui olete planeerimas suuremat kapitaalremonti või kasvõi pisemat puurimistööd, on oluline teada kehtivaid reegleid, et vältida asjatuid konflikte ja tagada head suhted majaelanikega. Käesolevas artiklis käsitleme põhjalikult, millal on korteris remondi tegemine lubatud, millised on kirjutamata reeglid ning kuidas oma tegevust nii planeerida, et see oleks kooskõlas nii seaduste kui ka viisaka naabritava põhimõtetega.
Õiguslik raamistik ja öörahu mõiste
Eestis ei ole olemas ühtset ja universaalset üleriigilist seadust, mis keelaks korteris remonditööd konkreetsel kellaajal. Küll aga reguleerib elanike rahu ja vaikust korrakaitseseadus. See seadus sätestab öörahu mõiste, mis kehtib ajavahemikus kella 22.00-st õhtul kuni 6.00-ni hommikul. Selle aja jooksul on keelatud tekitada müra, mis häirib teisi inimesi. See tähendab, et kui teie remonditööd hõlmavad puurimist, saagimist, haamriga löömist või muud tugevat müra tekitavat tegevust, siis öörahu ajal on see rangelt keelatud.
Siiski ei tähenda see, et väljaspool öörahu aega, ehk ajavahemikus 06.00 kuni 22.00, võiks teha absoluutselt kõike ja nii valjult kui süda soovib. Üldine viisakusnorm ja korteriühistu kodukord on need dokumendid, mis määravad igapäevase elukorralduse täpsemad raamid. Korteriühistu on õigustatud kehtestama oma sisekorraeeskirjad, mis võivad olla öörahu nõuetest veelgi rangemad. Näiteks võib ühistu üldkoosoleku otsusega olla keelatud lärmakas remont nädalavahetustel või riiklikel pühadel, et tagada elanikele puhkevõimalus.
Mida ütleb korteriühistu kodukord?
Kõige esimene samm enne tööriistade haaramist peaks olema oma korteriühistu põhikirja ja kodukorra kontrollimine. Need dokumendid on kortermaja “põhiseaduseks”. Paljudes uuemates ja rahulikumates majades on kehtestatud reeglid, et näiteks laupäeviti ja pühapäeviti on igasugune ehitusmüra keelatud või lubatud vaid piiratud ajavahemikul, näiteks kella 12.00-st kuni 16.00-ni.
Kui ühistu kodukord ei ole spetsiaalseid remondiaegu ette näinud, lähtutakse tavapärasest heast tavast. Üldjuhul peetakse aktsepteeritavaks remondiaegadeks tööpäevadel ajavahemikku 09.00-st 19.00-ni. See on aeg, mil enamik inimesi on tööl või koolis ja müra häirib naabreid kõige vähem. Samuti tasub silmas pidada, et ka lõunane aeg võib olla oluline, kui majas elab väikelastega peresid, kus lapsed teevad päeval und.
Kuidas naabritega remondist suhelda
Kommunikatsioon on võtmesõna. Enne kui alustate mürarohket remonti, on soovitatav naabreid sellest ette hoiatada. See ei ole juriidiline kohustus, kuid on äärmiselt lugupidav žest, mis võib ära hoida suure osa võimalikest pahameeletormidest. Piisab lihtsast teavitusest trepikoja teadetetahvlil või otse naabritele rääkimisest.
Teavituses võiks sisalduda järgmine informatsioon:
- Millal remont algab ja millal planeerite selle lõpetada.
- Mis kellaaegadel on oodata kõige intensiivsemat müra.
- Vabandus võimalike ebamugavuste pärast.
- Kontakttelefon, juhul kui naabritel on pakiline mure (näiteks ootamatu koosolek kodukontoris).
Kui naabrid teavad, mida oodata, on nad tunduvalt tolerantsemad. Näiteks kui teavitate, et “puurime betoonseinu sel teisipäeval vahemikus 10.00-14.00”, on naabrid selleks ajaks valmis ja planeerivad oma tegevused ümber või lahkuvad kodust, selle asemel et olla pahased ootamatu ja kestva müra peale.
Millal on müra liiga palju?
Isegi kui teete remonti lubatud kellaaegadel, ei tähenda see, et tohite naabrite elu täiesti väljakannatamatuks muuta. Kestev ja pidev müra, mis kestab nädalaid või kuid, võib olla häiriv ka päevaajal. Kui tegemist on kapitaalremondiga, tuleks kaaluda võimalusi, kuidas müra vähendada.
Müra vähendamise nipid:
- Kasutage kaasaegseid ja heas korras tööriistu – kulunud ja defektsed seadmed teevad tihti ebavajalikku ja eriti teravat müra.
- Planeerige kõige mürarohkemad tööd (nagu seinte lõhkumine või puurimine) kokku ühele lühemale perioodile, selle asemel et neid hajutada pikale ajale.
- Kasutage müra summutavaid matte või materjale, kui võimalik, eriti kui töötate põrandatega või seintega, mis on otseses ühenduses naabri korteriga.
- Hoidke uksed ja aknad remondi ajal kinni, et müra ei leviks koridori või teistesse korteritesse enam kui hädapärast vajalik.
Konfliktide lahendamine ja vahendamine
Kui olukord on siiski teravaks läinud, tasub esmalt proovida olukorda lahendada rahumeelselt. Kui naaber tuleb teile kaebama, kuulake teda ära, vabandage ja püüdke leida kompromiss. Võib-olla on võimalik töid nihutada või teha pikemaid pause. Jõuline vastasseis (“teen tööd, millal tahan, sest on päevaaeg”) viib vaid pingete eskaleerumiseni ja rikub pikaajaliselt naabersuhted, mis on kodurahu seisukohalt oluline vara.
Juhul kui naabrid jätkuvalt rikuvad öörahu või teevad remonti väga ebamõistlikel aegadel, on kõige õigem pöörduda korteriühistu juhatuse poole. Ühistu saab teha märkuse ning vajadusel algatada sisekorraeeskirjade täitmise kontrolli. Politseisse pöördumine peaks olema viimane abinõu, kui tegemist on korduva ja tahtliku öörahu rikkumisega, millele ei ole võimalik muul viisil reageerida.
Korduma kippuvad küsimused
Kas nädalavahetustel tohib korteris remonti teha?
Seadus otseselt seda ei keela, kuid paljud korteriühistud on kehtestanud oma kodukorras nädalavahetusteks mürarohkete tööde keelu või piirangud. Soovitame alati tutvuda oma maja sisekorraeeskirjadega.
Mida teha, kui naaber teeb pidevalt öösel remonti?
Kui naaber teeb müra kella 22.00 ja 06.00 vahel, on see otsene öörahu rikkumine. Esmalt proovige naabriga rääkida. Kui see ei aita, teavitage korteriühistu juhatust. Korduva rikkumise korral on õigus kutsuda politsei, et fikseerida avaliku korra rikkumine.
Kas remonditööde teavitamine on kohustuslik?
Juriidiliselt ei ole see kohustuslik, kuid see on tungivalt soovitatav hea naabritava reegel. See aitab vältida konflikte ja loob parema õhkkonna majas.
Kui kaua võib üks remont kesta?
Seadus ei piira remondi kestust, kuid mõistlikkuse põhimõte kehtib ka siin. Pidevalt veniv ja aastaid kestev remont, mis tekitab elanikele ebamugavust, võib viia ühistupoolse sekkumiseni, kui see häirib oluliselt teiste elanike koduõigust ja rahu.
Kas on vahet, millist tüüpi remonttööd ma teen?
Jah, on. Vaiksed tööd, nagu värvimine, tapeetimine või mööbli kokkupanek, ei häiri kedagi ja neid võib teha ka õhtusel ajal. Müra tekitavad tööd (puurimine, seinte lammutamine, põranda lihvimine) on need, mis nõuavad erilist tähelepanu kellaaegade osas.
Mõistlikkus ja vastastikune austus
Kokkuvõttes on korteris remondi tegemise juures kõige olulisemaks märksõnaks mõistlikkus. Kõik inimesed soovivad oma kodu renoveerida ja kaasajastada, seega on loomulik, et aeg-ajalt tuleb ette ka müra. Kui kõik elanikud peavad kinni kokkulepitud reeglitest, austavad öörahu ning hoiatavad naabreid suurematest töödest ette, on võimalik elada rahulikult ja ilma konfliktideta ka kapitaalremondi ajal.
Ärge unustage, et ka teie ise soovite tõenäoliselt ühel päeval rahulikult puhata või töötada ning ootate naabritelt samasugust mõistmist, mida te neile täna pakute. Hea naabruskond ja rahulik elukeskkond on väärtus, mida ei saa osta, kuid mida saab ise panustades hoida. Seetõttu olge remondi planeerimisel hoolivad, suhtlege naabritega ja tegutsege viisil, mis ei riku teiste põhiõigust puhkusele ja turvalisele kodule.
Kui järgite neid lihtsaid põhimõtteid, kujuneb remont meeldivaks ja eduka projektiks, mis ei jäta teie suhtele naabritega negatiivset jälge. Edukat ja rahulikku remonti!
