Viimaste aastate jooksul on Eesti teedele ja linnapilti ilmunud märgatavalt rohkem elektriautosid, mis on muutnud ka meie taristuvajadusi. Kui veel mõni aeg tagasi oli elektriauto soetamine seotud eelkõige koduse laadimisvõimalusega, siis tänaseks on olukord drastiliselt muutunud. Elektriautode laadimispunktide võrgustik laieneb üle Eesti kiirenevas tempos, hõlmates lisaks suurematele linnadele ka maapiirkondi ja peamisi maanteetrasse. See areng on lahutamatult seotud nii riiklike toetuste, erainvesteeringute kui ka tehnoloogilise arenguga, mis muudab elektromobiilsuse kättesaadavaks järjest laiemale ringile inimestele.
Eesti laadimistaristu kiire areng
Eesti on võtnud ambitsioonika kursi rohepöörde suunas ning transpordisektori elektrifitseerimine mängib selles protsessis keskset rolli. Aastaid tagasi loodud ELMO võrgustik oli üks esimesi riiklikke laadimistaristu projekte maailmas, mis pani aluse kiirele ja mugavale laadimisele üle kogu riigi. Tänaseks on see võrgustik märgatavalt edasi arenenud. Erasektori aktiivsus on toonud turule mitmeid uusi operaatoreid, kes pakuvad erinevaid laadimislahendusi alates tavalistest vahelduvvoolu (AC) laadijatest kuni ülikiirete alalisvoolu (DC) laadijateni.
Kättesaadavuse paranemine tähendab seda, et laadimispunktid ei asu enam ainult autokeskuste või spetsiaalsete parklate ääres. Neid leiab nüüd kaubanduskeskuste maa-alustest parklatest, tanklate juurest, hotellide ees, restoranide parklates ja isegi kortermajade vahetus läheduses. See hajutatud võrgustik vähendab nn “laadimisärevust”, mis on olnud paljude potentsiaalsete elektriauto ostjate suurim hirm.
Laadijate tüübid ja nende kasutusotstarve
Elektriautode laadimise maailmas orienteerumine eeldab põhiliste erinevuste mõistmist laadijate tüüpide vahel. Mitte iga laadija ei sobi lühikeseks peatuseks ja mitte iga laadija ei ole mõeldud pikaajaliseks parkimiseks.
Vahelduvvoolu (AC) laadijad ehk aeglased laadijad
AC-laadijad on mõeldud peamiselt auto pikemaks parkimiseks. Nende võimsus jääb tavaliselt 3,7 kW ja 22 kW vahele. Need on ideaalsed kohad, kus auto seisab mitu tundi: töö juures, kodus või pikema kaubanduskeskuse külastuse ajal. AC-laadimine säästab auto akut ja on seetõttu pikas perspektiivis soovituslik laadimisviis.
Alalisvoolu (DC) kiirlaadijad
Kui on vaja kiiresti edasi liikuda, on DC-kiirlaadijad hädavajalikud. Nende võimsused algavad tavaliselt 50 kW juurest, kuid uue põlvkonna ülikiired laadijad suudavad pakkuda isegi 150 kW kuni 350 kW võimsust. Sellised laadijad võimaldavad elektriauto aku täita 20-80% tasemeni tihti vähem kui 30 minutiga, mis on võrreldav tavalise tankimispeatusega.
Kuidas leida laadimispunkte teel olles
Nutitelefonide ajastul on laadimispunkti leidmine lihtsam kui kunagi varem. Erinevad äpid ja veebilehed pakuvad reaalajas infot laadijate asukoha, tüübi, võimsuse ja hõivatuse kohta. Siin on mõned olulisemad viisid, kuidas oma marsruuti planeerida:
- PlugShare: Ülemaailmne platvorm, kus kasutajad lisavad infot laadijate kohta ja jätavad tagasisidet. See on väga usaldusväärne allikas, kuna sisaldab infot ka eralaadijate kohta.
- A Better Routeplanner (ABRP): Suurepärane tööriist pikkade distantside planeerimiseks, mis arvestab auto mudelit, aku temperatuuri ja teeolusid, soovitades optimaalseid peatusi laadimiseks.
- Operaatorite äpid: Eestis tegutsevate ettevõtete nagu Enefit Volt, Eleport ja teiste oma äpid on hädavajalikud, et algatada laadimissessioone ja maksta teenuse eest mugavalt.
- Auto sisseehitatud navigatsioon: Uuemad elektriautod on varustatud tarkvaraga, mis suunab juhi ise laadijani, kui aku tase langeb kriitilise piirini.
Koduse laadimise ja avaliku võrgu sünergia
Kuigi avalike laadimispunktide kättesaadavus Eestis paraneb, jääb elektriauto kasutamise nurgakiviks siiski võimalus laadida sõidukit kodus või töökohas. Kodune laadimine on enamasti kõige odavam ja mugavam viis akude täitmiseks. Elektriauto omanikule on ideaalne stsenaarium “tühi aku õhtul, täis aku hommikul”.
Avalikud laadimispunktid täidavad seevastu lünka pikkadel sõitudel ja neile, kellel puudub kodus privaatne parkimiskoht. Linnades on hakanud tekkima lahendused, kus tänavavalgustuspostidesse on integreeritud laadimispesad. See on eriti oluline tiheasustusega piirkondades, kus elektriautode kasutamine muidu raskendatud oleks. Selline kombinatsioon – kodulaadimine igapäevaseks kasutamiseks ja avalik kiirlaadimisvõrk pikemateks reisideks – on võti, mis muudab elektriautode massilise kasutuselevõtu reaalsuseks.
Korduma kippuvad küsimused
Kas elektriautoga on Eestis võimalik muretult reisida?
Jah, tänu tihedale kiirlaadijate võrgustikule on elektriautoga reisimine Eestis muutunud mugavaks. Oluline on vaid planeerida oma peatused vastavalt auto sõiduulatusele ja laadimiskiirusele.
Kas avalikes laadijates on kõik pistikud ühesugused?
Ei, laadimispistikuid on erinevaid. Euroopas on standardiks Type 2 vahelduvvoolu laadimiseks ja CCS alalisvoolu kiirlaadimiseks. Vanematel mudelitel võib kohata ka CHAdeMO pistikut, kuid see on tasapisi taandumas.
Kuidas maksmine avalikes laadijates toimub?
Enamasti toimub maksmine operaatori äpi, RFID-kiibi või mõnikord ka pangakaardiga. Soovitav on endale sobivate operaatorite äpid eelnevalt alla laadida ja konto luua, et vältida ootamatusi.
Kas laadimine talvel võtab kauem aega?
Külmade ilmadega võib aku soojenemine võtta kauem aega ja seetõttu võib laadimine olla aeglasem. Kaasaegsed autod suudavad akut ise eelsoojendada, kui sisestate navigeerimissüsteemi sihtkohaks laadija.
Kas laadimispunktid on alati töökorras?
Üldiselt on hooldus kõrgel tasemel, kuid tehnilisi rikkeid võib ikka ette tulla. Seetõttu on soovitatav alati vaadata äpist, kas laadija on hetkel “vaba” ja töökorras, ning omada plaani B juhuks, kui lähim laadija on hõivatud.
Tulevikuvaade: Laadimistaristu järgmine kümnend
Järgmise kümne aasta jooksul näeme Eestis veelgi ulatuslikumat arengut. Fookus nihkub pelgalt laadijate paigaldamiselt nutikate lahenduste integreerimisele. See tähendab V2G (Vehicle-to-Grid) tehnoloogiat, kus elektriauto ei ole ainult tarbija, vaid ka osa energiavõrgust, aidates stabiliseerida elektrivõrku tipptundidel. Lisaks muutuvad laadimispunktid iseteeninduslikest jaamades keerukateks teeninduskeskusteks, kus laadimisaja jooksul on võimalik kasutada erinevaid mugavusteenuseid.
Riiklikud regulatsioonid nõuavad üha enam, et uusehitiste juurde planeeritaks koheselt ka elektriautode laadimise valmidus. See tähendab, et taristu ehitatakse juba hoone projekteerimisel sisse, mis hoiab kokku kulusid ja väldib hilisemat tülikat kaabeldustööd. Kõik need sammud kokku loovad keskkonna, kus elektriautost saab transpordivahend, mille kasutamine on sama loomulik ja lihtne kui nutitelefoni laadimine öösel. Eesti on sellel teekonnal esirinnas, näidates teistele riikidele eeskuju, kuidas väike ja tehnoloogiasõbralik ühiskond suudab rohepöörde ellu viia praktiliselt ja kasutajasõbralikult.
