Aeglane arvuti on üks suurimaid frustratsiooni allikaid tänapäeva digitaalses maailmas. Olenemata sellest, kas kasutate seadet tööks, õppimiseks või meelelahutuseks, tundub iga sekund, mis kulub rakenduse avanemisele või veebilehe laadimisele, lõputuna. Sageli tekib mulje, et ainus lahendus on osta uus ja kallis masin, kuid tegelikkuses on paljudel juhtudel võimalik vana seadme kiirust märgatavalt parandada vaid mõne lihtsa sammu ja süsteemi korrastamisega. See artikkel juhendab teid, kuidas arvuti taas sujuvalt tööle panna, ilma et peaksite olema IT-ekspert või tegema suuri rahalisi kulutusi.
Alustage kõige lihtsamast: taustaprotsessid ja käivitusprogrammid
Kõige sagedasem põhjus, miks arvuti aeglustub, on see, et arvuti mälus ja protsessoris on korraga liiga palju aktiivseid rakendusi. Paljud programmid, mille olete kunagi installinud, seadistavad end automaatselt käivituma kohe pärast arvuti sisselülitamist. Need programmid töötavad taustal, tarbides ressursse, mida tegelikult vajaksid teie aktiivselt kasutatavad rakendused.
Esimene samm on vaadata üle oma käivitusprogrammid (Startup apps). Windowsi kasutajad saavad selleks vajutada klahvikombinatsiooni Ctrl + Shift + Esc, et avada Tegumihaldur (Task Manager), ja seejärel valida vaheleht “Käivitamine” (Startup). Seal näete nimekirja kõikidest programmidest, mis koos arvutiga käivituvad. Analüüsige kriitiliselt, mida te tõesti vajate kohe pärast sisselülitamist. Kui nimekirjas on näiteks Spotify, Steam, Skype või mõni muu mittekriitiline rakendus, lülitage need välja. See vabastab märkimisväärse koguse operatiivmälu (RAM) ja vähendab protsessori koormust, võimaldades arvutil kiiremini töölauale jõuda.
Kettaruumi puhastamine: prügikastist süsteemifailideni
Kui kõvaketas on peaaegu täis, aeglustub arvuti märgatavalt. Operatsioonisüsteem vajab vaba ruumi virtuaalmälu jaoks (ajutine ruum, kuhu salvestatakse andmeid, mis ei mahu füüsilisse RAM-i) ja muude süsteemitoimingute jaoks. Kui vaba ruumi on vähem kui 10–15% ketta mahust, hakkab süsteem kannatama.
Alustage lihtsatest asjadest: tühjendage prügikast (Recycle Bin) ja eemaldage allalaadimiste (Downloads) kaustast kõik failid, mida te enam ei vaja. Seejärel kasutage Windowsi sisseehitatud “Kettapuhastuse” (Disk Cleanup) tööriista. See leiab üles ajutised failid, vana süsteemi uuenduste jäänused ja muud mittevajalikud andmed, mida saab ohutult kustutada. Otsige üles “Kettapuhastus”, valige draiv, mida soovite puhastada, ja märkige ära kõik kategooriad, eriti “Ajutised failid”. See protsess võib sageli vabastada mitu gigabaiti ruumi vaid mõne minutiga.
Täiendavalt võite kasutada ka funktsiooni “Salvestusruum” (Storage sense), mis asub süsteemi sätetes. See võimaldab automatiseerida ajutiste failide kustutamist ja puhastada prügikasti kindla intervalliga, hoides süsteemi pikemas perspektiivis puhtamana.
Tarkvara uuendamine ja draiverite kontroll
Paljud kasutajad kardavad süsteemi uuendusi, kuid need on arvuti sujuvuse tagamisel kriitilise tähtsusega. Windowsi uuendused ei sisalda ainult turvapaiku, vaid sageli ka optimeerimisi, mis parandavad süsteemi üldist jõudlust ja ühilduvust uuema tarkvaraga. Kontrollige regulaarselt, kas Windows Update on pakkunud uusi uuendusi.
Lisaks Windowsi enda uuendustele on oluline hoida ajakohasena graafikakaardi draiverid ja muud riistvaradraiverid. Eriti oluline on see siis, kui kasutate arvutit graafikamahukateks toiminguteks või mängimiseks. Aegunud draiverid võivad põhjustada kokkujooksmisi, visuaalseid vigu ja üldist aeglustumist. Külastage oma riistvaratootjate (näiteks NVIDIA, AMD või Intel) veebilehti, et laadida alla uusimad draiverid, kui neid automaatselt ei pakuta.
Viiruste ja pahavara tõrje
Mõnikord ei olegi arvuti aegluse põhjus mitte tarkvara vananemises, vaid pahavaras või viiruses, mis töötab taustal ja varastab teie arvuti ressursse. Pahavara võib jälgida teie tegevust, saata andmeid välismaistesse serveritesse või kasutada teie arvuti võimsust krüptoraha kaevandamiseks, ilma et te sellest teaksite.
Veenduge, et teie arvutis töötab usaldusväärne turvatarkvara. Windows Defender on tänapäeval väga võimekas ja täiesti piisav enamiku kasutajate jaoks. Tehke põhjalik skaneerimine (Full Scan), et kontrollida kogu süsteemi pahavara suhtes. Kui kahtlustate, et midagi on siiski valesti, on soovitatav kasutada ka spetsiaalseid tasuta tööriistu nagu Malwarebytes, mis suudavad tuvastada ja eemaldada peenemat pahavara, mida tavalised viirusetõrjed võivad kahe silma vahele jätta.
Visuaalsete efektide vähendamine
Kaasaegsed operatsioonisüsteemid on visuaalselt väga atraktiivsed. Erinevad animatsioonid, läbipaistvusefektid ja varjud muudavad kasutajakogemuse meeldivaks, kuid need tarbivad graafika- ja protsessoriressursse. Vanemate või nõrgema riistvaraga arvutite puhul võib nende efektide väljalülitamine anda kohese kiiruse kasvu.
Selleks minge Windowsi sätetesse, otsige “Reguleeri Windowsi välimust ja jõudlust” (Adjust the appearance and performance of Windows). Selles menüüs saate valida “Kohandatud” (Custom) ja eemaldada linnukesed tarbetutelt efektidelt nagu “Animate controls and elements inside windows”, “Show shadows under windows” või “Smooth edges of screen fonts”. See võib muuta operatsioonisüsteemi välimuse veidi lihtsamaks, kuid töökiirus tõuseb märgatavalt.
Riistvaralised uuendused: SSD ja lisamälu
Kui tarkvaralised nipid ei aita, võib viga olla riistvaras. Kaks kõige tõhusamat riistvaralist uuendust, mis muudavad vana arvuti justkui uueks, on SSD (Solid State Drive) ja lisamälu (RAM).
SSD kõvaketas: Kui teil on endiselt kasutusel vana mehaaniline kõvaketas (HDD), siis on see suure tõenäosusega arvuti kõige suurem kitsaskoht. Mehaanilised kettad on aeglased, kuna neil on liikuvad osad. SSD-ketas on tehnoloogiliselt hoopis teisel tasemel, olles kümneid kordi kiirem. Arvuti käivitub SSD-ga mõne sekundiga, programmid avanevad silmapilkselt ja failide liigutamine on sujuv. See on investeering, mis muudab arvuti kasutamise kogemust kõige radikaalsemalt.
RAM-mälu: Kui teil on 4GB või vähem operatiivmälu, jääb sellest tänapäevaste veebibrauserite ja rakenduste jaoks väheks. 8GB on tänapäeval miinimum, kuid 16GB tagab sujuva töö ka siis, kui teil on avatud palju vahekaarte ja mitu programmi korraga. RAM-i lisamine on reeglina lihtne ja taskukohane protsess, mida saab ise teha.
Kas on tõesti vaja arvutit uuesti installida?
Aja jooksul koguneb Windowsi “registrisse” ja süsteemifailidesse palju mittevajalikku, mida on raske käsitsi puhastada. Kui olete proovinud kõiki ülaltoodud samme ja arvuti on endiselt ebarahuldavalt aeglane, võib süsteemi taastamine (Reset this PC) olla mõistlik valik. See protsess kustutab kõik programmid ja seaded, kuid võimaldab soovi korral säilitada isiklikud failid. See on sisuliselt “puhas leht”, mis eemaldab kõik aastatega kogunenud tarkvaralised jamad ja muudab arvuti sama kiireks, nagu see oli ostmise päeval. Enne seda tehke kindlasti oma olulistest failidest varukoopia!
Korduma kippuvad küsimused ja vastused
Kui tihti peaks arvutit taaskäivitama?
Arvuti regulaarne taaskäivitamine on kasulik, kuna see tühjendab operatiivmälu ja lõpetab kõik kinni jäänud taustaprotsessid. Soovitatav on teha taaskäivitus vähemalt kord paari päeva jooksul, eriti kui märkate süsteemi aeglustumist.
Kas tasuta “PC Cleaner” programmid on kasulikud?
Enamik tasuta “PC Optimizer” või “Registry Cleaner” tarkvarasid teevad rohkem kahju kui kasu. Need võivad kustutada vajalikke süsteemifaile või muuta registrit nii, et süsteem muutub ebastabiilseks. Soovitatav on jääda Windowsi sisseehitatud tööriistade juurde.
Kas brauseri vahemälu tühjendamine aitab?
Jah, kui veebilehed laadivad aeglaselt või käituvad imelikult, võib brauseri vahemälu ja küpsiste tühjendamine aidata. Vahemälu salvestab veebilehtede faile, et need kiiremini avaneksid, kuid kui see muutub liiga suureks või korrumpeerub, võib see vastupidist mõju avaldada.
Kui kaua peaks arvuti vastu pidama?
Keskmise kodukasutaja arvuti võiks vastu pidada 5–7 aastat. Kui aga seade on liiga vana ja ei toeta uusi operatsioonisüsteemi uuendusi, võib turvalisuse huvides olla mõistlik kaaluda uue seadme soetamist.
Kuidas teada saada, mis täpselt arvutit aeglustab?
Kasutage Tegumihaldurit (Ctrl + Shift + Esc). Vaadake vahelehte “Protsessid” ja sorteerige need protsessori (CPU), mälu (Memory) või ketta (Disk) koormuse järgi. See näitab teile kohe, milline programm või protsess tarbib kõige rohkem ressursse ja põhjustab aeglustumist.
Töövoo ja harjumuste optimeerimine
Lisaks tehnilistele muudatustele mõjutab arvuti kiirust ka see, kuidas me seda igapäevaselt kasutame. Üks levinumaid harjumusi on pidada veebibrauseris lahti kümneid või isegi sadu vahekaarte. Iga avatud vahekaart on tegelikult eraldi protsess, mis tarbib mälu. Proovige kasutada järjehoidjaid (bookmarks) või vahekaartide haldamise laiendusi, et hoida töölaud korras. Samuti on oluline hoida töölaud (Desktop) puhas failidest – Windows loeb töölaua ikoone iga kord, kui arvuti käivitub, ja liiga palju faile töölaual võib aeglustada sisselogimise protsessi. Looge spetsiaalsed kaustad dokumentide ja allalaadimiste jaoks, selle asemel et kuhjata kõike otse töölauale. Need väikesed harjumused aitavad hoida süsteemi ressurssi vabana ja tagavad, et arvuti töötab sujuvalt ka siis, kui teil on korraga pooleli mitu erinevat ülesannet.
