Lapse saamine ja sellega kaasnev vanemahüvitise süsteem võib lapsevanema jaoks tunduda esmapilgul keerulise ja bürokraatlikuna. Eestis on loodud üsna toetav ja lapsevanemat soosiv süsteem, kus riik võtab enda kanda suure osa sissetuleku säilitamisest perioodil, mil vanem pühendub lapse kasvatamisele. Paljud lapsevanemad segavad omavahel mõisteid nagu lapsehooldustasu, vanemahüvitis ja puhkusetasu. Selles artiklis selgitame lahti, kes täpselt vastutab rahaliste vahendite väljamaksmise eest, kuidas toimib hüvitiste süsteem ning millised on sammud, mida peab iga lapsevanem tegema, et raha õigeaegselt oma kontole saada.
Kes maksab lapsega seotud hüvitisi?
Eestis on peamiseks vastutajaks sotsiaaltoetuste ja -hüvitiste väljamaksmisel Sotsiaalkindlustusamet. Oluline on teha vahet tööandja ja riigi rollil. Tööandja roll lapsepuhkuse ja vanemahüvitise puhul on peamiselt administratiivne – tööandja peab teadma, millal töötaja puhkusele läheb ja millal ta naaseb. Kuid raha, mida vanem oma lapsega kodus olles saab, tuleb valdavalt riiklikust eelarvest, mitte tööandja taskust.
Vanemahüvitis on mõeldud asendama lapsevanema varasemat sissetulekut. See tähendab, et kui olete töötanud ja tasunud sotsiaalmaksu, arvutab Sotsiaalkindlustusamet teie hüvitise suuruse teie eelmise kalendriaasta keskmise töötasu põhjal. Tööandja ei maksa teile palka ajal, mil olete lapsehoolduspuhkusel, sest te ei osuta tööandjale sel ajal teenust. Riiklik süsteem on loodud tagama, et pere majanduslik toimetulek ei kannataks lapse sünni tõttu.
Erinevus lapsehoolduspuhkuse ja vanemahüvitise vahel
Tihti aetakse segamini töölepingu seadusest tulenev õigus puhkusele ja sotsiaalkindlustusseadusest tulenev õigus hüvitisele. Need on kaks eraldiseisvat protsessi, kuigi nad käivad käsikäes.
Lapsehoolduspuhkus on teie õigus tööandja juures. Töölepingu seaduse kohaselt on vanemal õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. See puhkus on tasustamata tööandja poolt. Vanemahüvitis aga on Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav toetus. Te saate olla lapsehoolduspuhkusel ka siis, kui teile enam vanemahüvitist ei maksta (näiteks kui laps on vanem kui poolteist või kaks aastat), kuid sel juhul te töötasu ega hüvitist ei saa.
Kuidas taotleda vanemahüvitist?
Tänapäeval on kogu protsess muudetud võimalikult digitaalseks. Enamik vanemaid ei pea enam füüsiliselt ametiasutustesse kohale minema. Kogu asjaajamine käib Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaali kaudu.
- Sünni registreerimine: Esimene samm on lapse sünni registreerimine. Perekonnaseisuasutuses või haiglas antakse lapsele isikukood. Kui see on tehtud, jõuavad andmed automaatselt rahvastikuregistrisse.
- Iseteenindusse sisenemine: Logige sisse Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduskeskkonda kasutades ID-kaarti, mobiil-ID-d või Smart-ID-d.
- Avalduse esitamine: Süsteem tunneb sageli ära, et perre on lisandunud laps. Otsige menüüst “Toetused ja hüvitised” ja valige vanemahüvitise avaldus.
- Andmete kontrollimine: Süsteem kuvab teile teie eelmise aasta sissetulekud. Kontrollige, kas andmed on õiged. Kui olete töötanud mitme tööandja juures, liidetakse kõik sotsiaalmaksuga maksustatud tulud kokku.
- Perioodi valik: Valige, millal soovite hüvitist saama hakata. Teil on õigus valida, kas alustate hüvitise saamist kohe pärast sünnitushüvitise lõppemist või soovite seda edasi lükata.
Tööandja roll ja teavitamine
Kuigi vanemahüvitise maksab riik, on väga oluline hoida oma tööandjat kursis. Töölepingu seaduse kohaselt peab töötaja teatama lapsehoolduspuhkusele jäämisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. See on viisakas ja vajalik selleks, et tööandja saaks leida asendaja või korraldada ümber tööprotsessid.
Oluline on teada, et kuigi teid ei ole tööl, säilib teie töösuhe. Teie töökoht on hoitud kuni lapsehoolduspuhkuse lõpuni. Kui soovite puhkuseperioodi muuta või varem tööle naasta, on hea tava sellest tööandjale varakult teada anda, tavaliselt vähemalt 30 kalendripäeva varem, kui seaduses pole teisiti kokku lepitud.
Mida teha, kui sissetulekud on muutunud?
Mõnel juhul võib juhtuda, et eelmine kalendriaasta ei peegelda tegelikku olukorda, eriti kui olete vahetanud töökohta või olnud pikalt haiguslehel. Sotsiaalkindlustusamet kasutab automaatset arvutust, kuid kui te ei ole nõus arvutuskäiguga või kui teie olukord on eriline, on võimalik esitada avaldus või pöörduda klienditeeninduse poole selgituste saamiseks.
Samuti on oluline meeles pidada, et vanemahüvitisel on ülempiir. Kui teie palk oli eelmisel aastal väga suur, ei pruugi hüvitis kogu teie palka katta, vaid see ulatub teatud riikliku piirini. See piir on seotud kolmekordse keskmise palgaga.
Isapuhkus ja jagatud vanemahüvitis
Eesti süsteem on paindlik ja võimaldab vanemahüvitist jagada. Isadel on õigus võtta lapsehoolduspuhkust ja saada isapuhkuse tasu, mida samuti maksab Sotsiaalkindlustusamet. Isapuhkus on 30 kalendripäeva pikkune ja seda saab kasutada alates 30 päeva enne eeldatavat sünnituskuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Isapuhkuse tasu suurus sõltub samuti vanema sissetulekust. See on suurepärane võimalus perekonnal aega planeerida ja sissetulekuid optimeerida. Oluline on, et isapuhkuse taotlemiseks peab samuti esitama avalduse Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.
Korduma kippuvad küsimused
Kas pean ise tööandjale maksude kohta aru andma?
Ei, teie ei pea tööandjale selgitama oma hüvitiste suurust. Sotsiaalkindlustusamet ja Maksu- ja Tolliamet vahetavad omavahel andmeid. Teie tööandja näeb vaid seda, et olete lapsehoolduspuhkusel, kuid neil ei ole õigust ega vajadust näha teie täpseid hüvitise summasid.
Kas lapsehoolduspuhkuse ajal koguneb puhkusetasu?
Lapsehoolduspuhkuse ajal põhipuhkust ei kulu ja selle eest puhkusetasu ei kogune, sest te ei ole aktiivses töösuhtes. Siiski, kui olete enne lapsehoolduspuhkust välja teeninud puhkusepäevi, saate need välja võtta enne puhkusele minekut või siis, kui naasete tööle.
Mida teha, kui tööandja ei luba mind lapsehoolduspuhkusele?
Tööandjal ei ole õigust keelduda lapsehoolduspuhkuse võimaldamisest, kui olete esitanud nõuetekohase teatise. Kui tekib vaidlus, on soovitatav pöörduda Tööinspektsiooni poole, kes annab õigusnõu ja aitab probleeme lahendada.
Kas saan töötada vanemahüvitise saamise ajal?
Jah, osaline töötamine on lubatud, kuid see mõjutab vanemahüvitise suurust. Kui teie teenitud tulu ületab teatud piirmäära, siis vanemahüvitis väheneb. Täpsed arvutusvalemid on leitavad Sotsiaalkindlustusameti kodulehel, kuna need muutuvad seoses seadusemuudatustega. Enne tööle naasmist tasub alati kontrollida, kuidas see mõjutab teie igakuist väljamakset.
Kuhu pöörduda, kui raha ei ole kontole laekunud?
Kõigepealt kontrollige Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusest, kas avaldus on staatuses “kinnitatud”. Kui raha ei ole laekunud 8. või 9. kuupäevaks (mis on tavapärased väljamakse kuupäevad), võtke ühendust Sotsiaalkindlustusameti infotelefoniga. Sageli on põhjuseks puudulikud andmed või vale pangakonto number.
Nõuanded hüvitiste maksimaalseks ärakasutamiseks
Pere eelarve planeerimisel on tark vaadata üle kõik võimalikud toetused. Lisaks vanemahüvitisele on olemas ka sünnitoetus ja lapsehooldustasu, mis on fikseeritud summad. Need toetused makstakse välja automaatselt või avalduse alusel ja need ei sõltu teie varasemast sissetulekust.
Plaanides oma tulevikku, mõelge läbi, kes peres on valmis lapsega kauem kodus olema. Kuna vanemahüvitise periood on piiratud ajaga, võib olla kasulik teha graafik. Näiteks ema võib olla kodus esimesed poolteist aastat ja isa seejärel. Selline planeerimine võimaldab perel hoida sissetulekuid stabiilsena ja tagab, et laps saab mõlema vanema hoolt ja tähelepanu.
Hoidke oma kontaktandmed Sotsiaalkindlustusameti süsteemis alati ajakohased. Kui vahetate pangakontot, tehke muudatus viivitamatult. Samuti tasub kontrollida, kas olete tellinud teavitused e-posti aadressile, sest amet saadab olulised teated just sinna. Digitaalne asjaajamine on mugav, kuid eeldab, et olete oma kontodega aktiivne ja jälgite teavitusi.
Lõpetuseks, ärge kartke küsida abi. Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindajad on valmis vastama küsimustele nii telefoni teel kui ka kirjalikult. Iga pere olukord on unikaalne ja internetis leiduv üldine info ei pruugi alati vastata just teie konkreetsele küsimusele. Kasutage ametlikke kanaleid ja usaldage vaid ametlikku informatsiooni, et vältida segadusi dokumentide ja väljamaksetega. Lapse kasvatamine on suur elumuutus ja riiklik tugisüsteem on loodud selleks, et seda protsessi kergendada, mitte muuta keeruliseks.
