Igaühel meist on kodus või kontorisahtlis mõni vana ja tolmune arvuti, mis on oma aja ära elanud. Olgu selleks siis aastaid tagasi kasutusel olnud mahukas lauaarvuti, aeglaseks jäänud sülearvuti või hoopis purunenud ekraaniga seade – elektroonikajäätmed on üks kiiremini kasvavaid jäätmeliike maailmas. Tihti tekib küsimus, mida nende seadmetega peale hakata. Kas visata need tavalise olmeprügi hulka, jätta keldrisse tolmu koguma või viia kuhugi, kus neist tõesti kasu oleks? Vastus on lihtne: vana arvuti ei ole prügi, vaid väärtuslik tooraineallikas, kui seda õigesti käidelda.
Miks ei tohi vana arvutit tavaprügi hulka visata?
Elektroonikaseadmed sisaldavad tervet komplekti materjale, mis on keskkonnale äärmiselt kahjulikud, kui need satuvad prügilasse. Arvutite sisemusest leiame raskemetalle nagu elavhõbe, plii, kaadmium ja berüllium, samuti erinevaid leegiaeglusteid ja muid keemilisi ühendeid. Kui arvuti satub prügilasse, hakkavad need ained aja jooksul pinnasesse ja põhjavette imbuma, ohustades otseselt nii kohalikku elustikku kui ka inimesi.
Lisaks on tänapäevane arvuti tõeline aardelaegas väärismetallide osas. Trükkplaatides leidub kulda, hõbedat, vaske, pallaadiumit ja muid haruldasi muldmetalle. Nende materjalide kaevandamine loodusest on äärmiselt ressursimahukas ja keskkonda hävitav protsess. Kui me suuname vana arvuti ümbertöötlusse, saame need materjalid uuesti ringlusse võtta ja vähendada survet uute maavarade kaevandamisele. Seega on vana arvuti viimine õigesse kogumispunkti otsene panus ringmajandusse.
Andmete turvalisus enne arvutist loobumist
Enne kui hakkate otsima, kuhu vana arvuti toimetada, on kriitilise tähtsusega tagada oma andmete turvalisus. Paljud inimesed kardavad arvutist loobuda, sest pelgavad, et nende isiklikud fotod, kirjad või pangakonto andmed võivad sattuda võõrastesse kätesse. See on igati põhjendatud hirm.
Lihtne failide kustutamine või arvuti prügikasti tühjendamine ei tähenda, et andmed on jäädavalt kadunud. Spetsiaalse tarkvaraga on võimalik faile taastada isegi siis, kui need on “kustutatud”. Selleks, et andmeid tõeliselt hävitada, tuleb järgida järgmisi samme:
- Andmete varundamine: Kopeerige kõik vajalikud dokumendid ja pildid välisele kõvakettale või pilveteenusesse.
- Andmete pühkimine (Wiping): Kasutage spetsiaalseid programme, mis kirjutavad kõvaketta üle juhuslike andmetega. See muudab algsete failide taastamise võimatuks.
- Tehaseseadete taastamine: Kui kasutate kaasaegsemat operatsioonisüsteemi, pakub see sageli võimalust “kõik kustutada ja lähtestada”.
- Füüsiline hävitamine: Kui kõvaketas on katki või sisaldab eriti tundlikku informatsiooni, on kõige kindlam viis lasta see purustada spetsiaalsel andmete hävitamise teenust pakkuval ettevõttel.
Kuhu vana arvuti Eestis viia?
Eestis on elektroonikaromude kogumissüsteem hästi välja arendatud ja igal tarbijal on mugavaid võimalusi oma vana tehnikast vabanemiseks. Seadus kohustab kõiki elektroonikat müüvaid kauplusi võtma vastu vanu seadmeid, kui klient ostab uue sarnase toote. Kuid isegi kui te uut arvutit ei osta, on võimalusi küllaga.
1. Elektroonikaromude kogumispunktid
Igas maakonnas ja suuremas linnas tegutsevad jäätmejaamad, kuhu on võimalik tasuta viia ohtlikke jäätmeid ja elektroonikat. Jäätmejaamad on kõige kindlam koht, sest seal toimub jäätmete nõuetekohane sorteerimine ja edasisaatmine vastavatesse töötlemistehastesse. Enne minekut tasub kontrollida oma kohaliku omavalitsuse veebilehelt jäätmejaama lahtiolekuaegu ja reegleid.
2. Kaupluste kogumiskastid
Paljud suuremad elektroonika- ja jaemüügiketid on paigaldanud kauplustesse kogumiskastid väiksemate seadmete jaoks. Kui tegemist on sülearvutiga või väiksema arvutikomponendiga, saate selle tihti mugavalt sisseoste tehes poodi jätta. Suuremate lauaarvutite puhul on soovitatav võtta ühendust kaupluse klienditeenindusega või viia need otse jäätmejaama.
3. Taaskasutus ja annetamine
Kui arvuti on veel täiesti töökorras, kuid lihtsalt teile enam vajalik, ei pea seda ilmtingimata lammutama. Eestis tegutseb mitmeid heategevuslikke projekte, mis koguvad vanu arvuteid, uuendavad tarkvara ja suunavad need abivajajateni või koolidesse. See on keskkonnasõbralik teguviis, kuna pikendab seadme eluiga ja vähendab prügi teket.
Mida teha vanade arvutiosadega?
Sageli juhtub, et arvuti ise on katki, kuid mõni komponent nagu klaviatuur, hiir või kaablid on veel heas korras. Siinkohal tuleb jälgida, et te ei viskaks ka neid komponente olmeprügisse. Kõik, mis on seotud arvutiga – sh kaablid, hiired, adapterid ja isegi trükkplaadid – loetakse elektroonikaromuks (WEEE – Waste Electrical and Electronic Equipment). Need tuleb viia täpselt samadesse kogumispunktidesse, kuhu terve arvutigi.
Eraldi teema on printerid ja skannerid, mis on arvutiga seotud. Nendes seadmetes on sageli toonerikassetid või tindimahutid, mis sisaldavad kemikaale. Paljud tootjad ja müüjad pakuvad tühjade kassettide tagastusprogramme. See on oluline, sest tooneripulber on ohtlik jäätmekategooria, mida ei tohi mingil juhul lihtsalt prügikasti kallata.
Kuidas toimub arvuti ringlussevõtu protsess?
Kui olete arvuti jäätmejaama andnud, algab selle teekond uueks eluks. Esmalt sorteeritakse seadmed materjalide kaupa. See on automatiseeritud protsess, kus kasutatakse magneteid, sorteerimissüsteeme ja käsitsitööd. Plast, metallid ja klaas eraldatakse üksteisest.
Trükkplaadid, mis on arvuti kõige väärtuslikum osa, saadetakse spetsiaalsetesse tehastesse. Seal toimub pürometallurgiline või hüdrometallurgiline töötlemine, mille käigus eraldatakse väärismetallid nagu kuld ja vask. Need metallid sulatatakse ja neist valmistatakse uusi tooteid – olgu nendeks siis uued arvutiosad, ehted või tööstuslikud komponendid.
Plastmaterjalid töödeldakse sageli graanuliteks, mida saab kasutada uute plasttoodete valmistamiseks. Klaasiekraanid läbivad omaette puhastusprotsessi, et eemaldada elavhõbedat sisaldavad komponendid. Selline suletud ahelaga majandamine on keskkonnasäästu alustala.
KKK: Korduma kippuvad küsimused elektroonikajäätmete kohta
Kas ma pean arvuti viimise eest maksma?
Ei, Eestis on elanikele vana elektroonika üleandmine jäätmejaamades üldjuhul tasuta. Tootjavastutuse põhimõtte kohaselt peavad tootjad ja importijad katma seadmete utiliseerimise kulud, mistõttu on tarbijal võimalus sellest vabaneda tasuta.
Kas ma tohin arvuti kasti panna prügikasti, kui see on väga vana?
Mitte mingil juhul. Elektroonika on ohtlike jäätmete nimekirjas. Isegi kui tegemist on vana “muuseumieksponaadiga”, sisaldab see materjale, mis on keskkonnale ohtlikud ja mida saab ringlusse suunata.
Mida teha arvuti akuga?
Sülearvuti akud on eriti tundlikud ja sisaldavad liitiumit. Need tuleb kindlasti eemaldada (kui võimalik) ja viia eraldi akude ja patareide kogumiskasti. Neid leidub enamikus poodides ja jäätmejaamades. Akusid ei tohi kunagi vigastada ega purustada, kuna need võivad süttida.
Kas ma saan vana arvuti osadeks võtta ja ise prügikasti panna?
Seda ei soovitata. Ise lammutades võite kahjustada tundlikke komponente, mis vabastavad kahjulikke gaase või pulbreid. Samuti on oluline hoida elektroonika tervikuna, et jäätmekäitleja saaks materjale maksimaalselt efektiivselt eraldada.
Kuhu viia arvuti, kui see on katki, aga sooviksin seda müüa?
Kui arvuti on katki, on selle väärtus väga väike. Siiski on ettevõtteid, kes ostavad “varuosadeks” mõeldud tehnikat. Kuid enne müüki veenduge, et olete andmed turvaliselt kustutanud.
Vastutustundlik tarbimine algab juba ostuhetkel
Lisaks vanast arvutist vabanemisele on oluline mõelda ka tulevikule. Keskkonnasõbralik käitumine algab juba uue seadme soetamisel. Kas olete mõelnud, kas vajate uut arvutit? Võib-olla piisab vaid kõvaketta vahetamisest (SSD-le üleminek) või lisamälust, et vana arvuti saaks uue hingamise? Töökorras seadme eluiga on mõistlik pikendada nii kaua kui võimalik.
Kui ostate uut arvutit, eelistage kvaliteeti, mida on lihtne parandada. Mõned tootjad on hakanud disainima seadmeid nii, et komponente saaks lihtsamini vahetada. Mida kauem seade kestab, seda vähem tekitame me elektroonikajäätmeid. Kui aeg on siiski ümber, tehke informeeritud valik ja suunake oma vana seade kindlasse kogumispunkti. Meie ühine keskkond tänab teid, kui võtate selle väikese lisasammu ja toimetate vana arvuti sinna, kus sellest saab taas väärtuslik ressurss, mitte reostus.
Lõpetuseks tasub meeles pidada, et iga tegu loeb. Ühe inimese poolt jäätmejaama viidud arvuti võib tunduda väiksena, kuid kui me kõik teeme sama, hoiame kokku tonne toorainet ja hoiame ära ohtlike ainete sattumise meie elukeskkonda. Olge teadlikud, küsige infot oma kohalikult omavalitsuselt ja andke oma vanale tehnoloogiale võimalus naasta ringlusesse uues vormis.
