Digitaalne asjaajamine on muutunud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks, olgu tegemist pangatehingute, töölepingute või riiklike taotlustega. Kui varem nõudis allkiri füüsilist kohalolekut ja paberkandjal dokumenti, siis tänapäeval on digitaalallkiri usaldusväärne, kiire ja õiguslikult siduv viis dokumentide kinnitamiseks. Kuid kui mugav see tehnoloogia ka poleks, tekib paljudel kasutajatel küsimusi selle turvalisuse kohta. Kuidas saab olla kindel, et keegi ei muuda dokumenti pärast allkirjastamist? Kas digitaalne allkiri on sama turvaline kui käsitsi kirjutatud allkiri? Selles artiklis vaatleme lähemalt digiallkirjastamise mehhanisme ja selgitame, mida peab teadma, et oma dokumente kõige turvalisemalt käsitseda.
Mis on digitaalallkirja tehniline olemus?
Paljud inimesed eksivad arvates, et digitaalallkiri on lihtsalt skaneeritud pilt käsitsi kirjutatud allkirjast. Tegelikkuses on digitaalallkiri keerukas matemaatiline protsess, mis kasutab krüptograafiat. Kui allkirjastate dokumendi, loob vastav tarkvara dokumendist unikaalse “sõrmejälje” ehk räsiväärtuse. Seejärel krüpteeritakse see räsi teie privaatvõtmega, mis on seotud teie digitaalse identiteediga.
Tulemuseks on dokumendiga kaasas käiv digitaalne kood, mida saab kontrollida ainult teie avaliku võtmega. Kui dokumenti pärast allkirjastamist kasvõi ühe märgi võrra muudetakse, ei vasta dokumendi uus räsiväärtus enam allkirjastatud räsiväärtusele. See tähendab, et iga katse dokumenti võltsida muudab digitaalallkirja kehtetuks. See ongi digitaalallkirja suurim turvaeelus võrreldes paberdokumendiga – tervikluse kontrollimine on täielikult automatiseeritud.
Identiteedi kontroll ja sertifikaadid
Digitaalallkirja turvalisuse vundamendiks on isikutuvastus. Eestis kasutame selleks peamiselt ID-kaarti, Mobiil-ID-d ja Smart-ID-d. Need vahendid põhinevad avaliku võtme infrastruktuuril (PKI), kus usaldusväärne sertifitseerimisteenuse pakkuja tõendab, et just konkreetne isik on konkreetse võtmepaariga seotud.
Sertifikaadid on digitaalsed tõendid, mis kinnitavad allkirjastaja identiteeti. Kui allkirjastate dokumendi, siis lisatakse sinna ka ajatempel. Ajatempel on kriitilise tähtsusega, kuna see tõestab, et allkiri anti ajal, mil vastav sertifikaat oli veel kehtiv. See kaitseb kasutajat juhuks, kui sertifikaat peaks hiljem aeguma või kui see tühistatakse. Turvalisuse tagamiseks peavad kõik allkirjastamisega seotud võtmed olema kaitstud PIN-koodide või biomeetriliste andmetega, mis tagab, et allkirja ei saa anda keegi teine peale õigustatud isiku.
Kuidas ära tunda turvaline allkirjastamiskeskkond?
Turvaline digiallkirjastamine ei sõltu ainult algoritmidest, vaid ka platvormist, mida kasutate. Kui laadite oma dokumendi tundmatusse veebikeskkonda, võite riskida sellega, et dokument jääb pahatahtlikele osapooltele kättesaadavaks. Usaldusväärne allkirjastamiskeskkond peaks vastama järgmistele kriteeriumidele:
- Andmete krüpteerimine: Dokument peab olema transpordi ajal kaitstud TLS/SSL-krüpteeringuga.
- Autentimine: Keskkond peab nõudma tugevat autentimist (näiteks ID-kaart või Mobiil-ID), mitte ainult parooli.
- Jälgitavus: Süsteem peab pakkuma auditeeritavat logi ehk täpset infot selle kohta, kes, millal ja mis dokumenti allkirjastas.
- Sertifitseeritud teenuseosutaja: Eelistage teenuseid, mis vastavad Euroopa Liidu eIDAS määrusele, mis kehtestab ranged nõuded elektroonilisele identiteedile ja usaldusteenustele.
Riskid ja kuidas neid maandada
Kuigi digiallkiri on tehniliselt väga turvaline, on nõrgimaks lüliks sageli kasutaja ise. Andmepüük, pahavara või PIN-koodide hooletu käsitlemine võivad muuta ka kõige turvalisema krüptograafia kasutuks.
Seadmete turvalisus
Teie digitaalne identiteet elab teie seadmetes. Kui arvuti või nutitelefon on nakatunud viirusega, võib ründaja proovida allkirjastamisprotsessi pealt kuulata. Hoidke oma tarkvara alati uuendatuna ja kasutage usaldusväärset viirusetõrjet.
PIN-koodide saladus
PIN-koodid on teie digitaalne võti. Neid ei tohi kunagi kellelegi avaldada, isegi mitte pereliikmetele või IT-toe töötajatele. Kui kahtlustate, et keegi on teie PIN-koodid teada saanud, tuleb sertifikaadid viivitamatult sulgeda.
Dokumentide säilitamine
Pärast allkirjastamist on oluline dokumente turvaliselt säilitada. Digitaalselt allkirjastatud dokument (näiteks .asice fail) sisaldab endas nii dokumenti kui ka allkirju. Ärge eemaldage allkirju ega muutke failivormingut viisil, mis võib allkirja kehtivuse rikkuda.
Digiallkirja kehtivuse kontrollimine
Igaüks, kes saab digitaalselt allkirjastatud dokumendi, peab suutma kontrollida selle autentsust. Eestis on selleks standardiks DigiDoc-klient või veebipõhised kontrollikeskkonnad. Kontrollimise käigus veendub tarkvara automaatselt, kas:
- Dokumenti pole pärast allkirjastamist muudetud.
- Allkiri on antud kehtiva sertifikaadiga.
- Allkirjastaja identiteet on tuvastatav.
- Allkirja staatus on “kehtiv”.
Kui süsteem näitab, et allkiri on vigane, siis ärge mingil juhul dokumenti usaldage. Vigane allkiri võib tähendada, et dokumenti on muudetud või allkirjastamisel on tekkinud tehniline tõrge.
Sagedamini esinevad küsimused
Kas digiallkiri on juriidiliselt võrdne käsitsi kirjutatud allkirjaga?
Jah, Euroopa Liidu eIDAS määruse kohaselt on kvalifitseeritud elektrooniline allkiri õiguslikult võrdväärne omakäelise allkirjaga. Eestis on digiallkiri olnud õiguslikult siduv juba aastakümneid ning seda aktsepteerivad nii riigiasutused kui ka erasektori ettevõtted.
Mida teha, kui ID-kaart või Mobiil-ID varastatakse?
Esimene samm on koheselt blokeerida sertifikaadid. Seda saab teha PPA teeninduspunktides või vastava teenuseosutaja kaudu (näiteks Mobiil-ID puhul operaatori kaudu). Blokeerimine tagab, et keegi teine ei saa teie nimel dokumente allkirjastada.
Kas ma peaksin kartma, et keegi muudab dokumenti pärast allkirjastamist?
Tehniliselt on see võimatu ilma allkirja rikkumata. Kui muudate dokumendis kasvõi ühe punkti, muutub selle krüptograafiline räsi. Allkirja kontrollimisel annab tarkvara teile kohe märku, et dokument ei vasta enam algsele allkirjastatud failile.
Kus dokumente kõige turvalisemalt hoida?
Kasutage usaldusväärseid pilveteenuseid, mis pakuvad krüpteeritud hoiustamist. Isiklike dokumentide puhul on hea tava hoida koopiaid ka krüpteeritud välisel andmekandjal, et vältida andmete kadumist.
Kas digiallkiri aegub?
Digiallkiri ise ei aegu, kuid selle kehtivuse kontrollimise võimalus sõltub sertifikaadi ajatemplist. Pikaajalise säilitamise korral võib tekkida vajadus nn “uuesti allkirjastamiseks” või arhiveerimiseks, et tagada dokumendi loetavus ja autentsuse kontroll ka aastakümnete pärast, kui praegused krüptoalgoritmid võivad muutuda nõrgaks.
Pikaajaline säilitamine ja arhiveerimisstandardid
Digitaalsete dokumentide puhul on oluline mõelda ka tulevikule. Tehnoloogia areneb kiiresti ja tänased standardsed algoritmid ei pruugi 20 aasta pärast enam pakkuda sama kaitsetaset. Selleks, et digitaalselt allkirjastatud dokumendid säiliksid usaldusväärsetena ka pikas perspektiivis, kasutatakse spetsiaalseid arhiveerimisstandardeid.
Arhiveerimisel lisatakse dokumendile täiendavaid ajatempleid, mis kinnitavad, et allkiri oli kehtiv ka ajal, kui kasutatud krüptoalgoritmid olid veel murdmatud. Professionaalses asjaajamises kasutatakse sageli konteinerformaate, mis sisaldavad kõiki vajalikke sertifikaate ja kinnitusi, et dokumendi sisu ja allkirja terviklikkust saaks kontrollida ka kauges tulevikus. Kui haldate ettevõtte dokumentatsiooni, on mõistlik konsulteerida ekspertidega, kes tunnevad digitaalse arhiveerimise nõudeid. See tagab, et teie lepingud ja olulised dokumendid on juriidiliselt kaitstud ja kontrollitavad ka siis, kui tarkvara, mida te täna kasutate, on juba ammu ajalooks saanud. Turvalisus ei ole sihtpunkt, vaid pidev protsess, mis nõuab tähelepanu nii täna kui ka aastate pärast.
