Käsundusleping on Eestis üks levinumaid võlaõiguslikke lepinguid, mida kasutatakse nii vabakutseliste, ajutiste abiliste kui ka eriprojektide tegijate palkamiseks. Erinevalt töölepingust, mis allub töölepingu seadusele ja on tugevalt reguleeritud, annab käsundusleping pooltele suurema vabaduse kokkulepete sõlmimiseks. Siiski kaasneb selle vabadusega ka vastutus, eriti mis puudutab maksukohustusi. Paljud käsundisaajad ja -andjad eksivad arvamuses, et kui tegemist ei ole tavapärase töösuhtega, siis makse tasuma ei pea. Tegelikkus on aga märksa nüansirohkem ning sõltub suuresti sellest, kes on käsundiandja ja milline on lepingu sisu.
Mida kujutab endast käsundusleping?
Käsundusleping on võlaõigusseaduse alusel sõlmitav leping, millega käsundisaaja kohustub vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (käsundit täitma). Peamine erinevus töölepingust seisneb selles, et käsunduslepingu puhul keskendutakse konkreetse tulemuse saavutamisele või teenuse osutamisele, mitte aga allumisele tööandja juhtimisele ja kontrollile. Käsundisaaja tegutseb oma teadmiste ja oskuste põhjal, vastutades kokkulepitud tulemuse eest.
Kuna käsundusleping ei ole töösuhe töölepingu seaduse mõistes, puuduvad sellel paljud töötajale mõeldud garantiid, nagu tasustatud puhkus, haigushüvitised või koondamishüvitised. See teeb käsunduslepingu majanduslikult atraktiivseks ettevõtetele, kuid loob maksualaseid kohustusi, mida tuleb täpselt järgida, et vältida Maksu- ja Tolliameti sanktsioone.
Kes vastutab maksude tasumise eest?
Kõige levinum eksiarvamus on see, et käsunduslepingu puhul on käsundisaaja ise kohustatud oma maksud tasuma. See kehtib vaid juhul, kui käsundisaaja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) või läbi oma äriühingu (OÜ). Kui käsundusleping sõlmitakse eraisikuga, siis lasub maksukohustus ja deklareerimiskohustus reeglina käsundiandjal.
Eestis kehtiva maksuseadusandluse kohaselt on käsundiandja kohustatud eraisikule makstavalt tasult kinni pidama ja tasuma järgmised maksud:
- Tulumaks: Käsundiandja peab kinni tulumaksu vastavalt tulumaksuseadusele. Alates 2024. aastast on tulumaksuvaba miinimumi arvestamine muutunud ja sõltub tihti isiku üldisest sissetulekust.
- Sotsiaalmaks: See on kohustuslik makse, mida tasub käsundiandja. Sotsiaalmaks tagab käsundisaajale ravikindlustuse ja pensionikindlustuse osa.
- Töötuskindlustusmaksed: Käsunduslepingu alusel töötades töötuskindlustusmakseid reeglina ei tasuta, välja arvatud juhud, kui tegemist on teatud erisustega, kuid üldjuhul on käsundisaaja siin kaitseta.
- Kogumispensioni makse: Kui käsundisaaja on kohustatud kogumispensioniga liitunud, peab käsundiandja kinni ka selle makse.
FIE ja äriühingu roll maksustamisel
Kui käsundisaaja on registreeritud FIE-na või tal on oma ettevõte, muutub olukord märgatavalt. Sellisel juhul käsundiandja makse ei deklareeri ega tasu. Käsundiandja maksab arve alusel brutosumma ning käsundisaaja vastutab ise kõigi oma ettevõtlusega seotud maksude (tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks) tasumise eest.
See on ka põhjus, miks ettevõtted eelistavad sageli koostööd teiste ettevõtetega. See vähendab raamatupidamislikku koormust ja maandab riski, et Maksu- ja Tolliamet kvalifitseerib käsunduslepingu ümber varjatud töösuhteks, kus peaksid kehtima töölepingu maksustamise reeglid.
Varjatud töösuhte oht
Üks kriitilisemaid teemasid käsunduslepingute puhul on nende “ümberkvalifitseerimine”. Kui Maksu- ja Tolliamet tuvastab, et tegelikkuses on käsundusleping varjatud tööleping (käsundisaaja täidab samu ülesandeid mis töötajad, allub graafikule, kasutab tööandja töövahendeid ja saab püsivat kuutasu), siis nõutakse tagantjärele sisse kõik töölepinguga kaasnevad maksud ja võimalikud viivised. See on äärmiselt kulukas stsenaarium iga ettevõtte jaoks.
Korduma kippuvad küsimused
Kas käsunduslepingu alusel töötaval inimesel on õigus haigushüvitisele?
Üldjuhul ei ole. Kuna käsundusleping ei ole tööleping, ei kehti sellele haigushüvitiste süsteem samadel alustel nagu töötajatele. Siiski, kui käsundiandja on sotsiaalmaksu nõuetekohaselt tasunud, tekib inimesel ravikindlustus, kuid see ei tähenda automaatselt haiguslehe alusel hüvitise saamist, kui selleks puudub töösuhtest tulenev õiguslik alus.
Kas käsunduslepinguga saab määrata kindla kuutasu?
Käsunduslepingus on võimalik kokku leppida tasustamises, kuid tuleb jälgida, et see ei sarnaneks igakuise palgamaksmisega. Soovitav on tasu siduda konkreetse tulemuse või etapiviisilise töö üleandmisega. Kindel kuutasu suurendab riski, et leping võidakse tõlgendada töölepinguna.
Kellel on kohustus esitada TSD deklaratsioon?
Kui käsundiandjaks on juriidiline isik, siis just tema on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni) ning kajastama seal käsundisaajale väljamakstud summad ja neilt kinni peetud maksud.
Kas käsunduslepingus peab olema kirjas konkreetne tähtaeg?
Käsundusleping võib olla nii tähtajaline kui ka tähtajatu. Siiski on praktikas mõistlik kasutada tähtajalisi lepinguid, mis on seotud konkreetse projekti või tööülesandega. See rõhutab lepingu olemust ja eristab seda püsivast töösuhtest.
Käsunduslepingu ja töölepingu võrdlus praktikas
Ettevõtjad ja eraisikud peaksid enne lepingu sõlmimist põhjalikult kaaluma, millist vormi kasutada. Tööleping on mõeldud pikaajaliseks ja stabiilseks koostööks, kus töötaja on osa ettevõtte struktuurist. Käsundusleping on seevastu mõeldud spetsiifiliste ülesannete lahendamiseks, kus tulemus on olulisem kui protsess ise. Maksude seisukohalt on tööleping küll maksukoormuselt sarnane, kuid töölepingu seadusest tulenevad kohustused (puhkusetasud, hüvitised, tööohutus) muudavad tööjõukulu ettevõtja jaoks kõrgemaks.
Käsundisaajana on oluline meeles pidada, et ilma kirjaliku lepinguta ja ametlike maksude maksmiseta jääte te ilma sotsiaalsetest garantiidest. Ärge nõustuge “mustalt” töötamisega, sest hilisemate vaidluste korral, näiteks tasu saamata jäämisel, on teil väga raske oma õigusi kaitsta. Alati nõudke lepingu vormistamist ja kontrollige, kas teie sotsiaalmaks on deklareeritud, kasutades selleks e-maksuametit. Korrektne maksude tasumine on teie kui käsundisaaja kindlustus tuleviku ees, olgu selleks siis vanaduspension või võimalikud muud sotsiaalsed toetused.
