Iga aasta alguses, kui päevad hakkavad pikemaks venima ja päike tõuseb kõrgemale, tekib paljudel eestlastel küsimus: millal siis lõpuks ometi suvi algab? See lihtne küsimus peidab endas aga üllatavalt palju keerukust, sest vastus sõltub suuresti sellest, kas küsijaks on astronoom, kalendri koostaja või meteoroloog. Eestis, kus kliima on heitlik ja kevad venib sageli jahedaks, ootame sooja aastaaega eriti pikisilmi. Vaatame lähemalt, kuidas teadlased suve algust defineerivad ja mida peaksime tänavuse hooaja ootuste osas silmas pidama.
Erinevad definitsioonid suve alguseks
Kõige tavapärasem viis suve määratlemiseks on kalendrisüsteem, kuid tegelikkuses on suve alguse defineerimisel kolm peamist lähenemist, mis omavahel tihti segamini aetakse:
- Astronoomiline suvi: See algab suvisel pööripäeval, mil päike saavutab oma kõrgeima positsiooni taevavõlvil. Põhjapoolkeral juhtub see tavaliselt 20. või 21. juunil. See on hetk, mil öö on kõige lühem ja päev kõige pikem.
- Kalendrisuvi: See on lihtsustatud lähenemine, mida kasutavad paljud statistikud ja riigiasutused. Kalendrisuvi algab 1. juunil ja kestab 31. augustini. See on mugav viis aasta jagamiseks neljaks võrdseks kolmekuuliseks perioodiks.
- Meteoroloogiline suvi: See on kõige täpsem lähenemine neile, kes soovivad teada, millal ilm tegelikult suviseks muutub. Meteoroloogid loevad suve alguseks aega, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle 13 kraadi.
Meteoroloogiline lähenemine on Eestis kõige olulisem, sest see peegeldab looduse ärkamist ja tegelikke välitingimusi. Kui astronoomiline suvi on kalendrisse kirjutatud fikseeritud kuupäev, siis meteoroloogiline suvi võib Eestis alata nii mai lõpus kui ka alles juuni keskpaigas, sõltuvalt kevadistest õhumassidest.
Mida meteoroloogid ööpäeva keskmise temperatuuri all mõtlevad
Inimestele võib tunduda, et kui termomeeter näitab keskpäeval 20 kraadi, on suvi käes. Meteoroloogid aga jälgivad ööpäeva keskmist näitajat, mis arvutatakse 24 tunni jooksul tehtud vaatluste põhjal. Kui ööd on veel jahedad, püsib ööpäeva keskmine näitaja madalana, mis tähendab, et “ametlik” suvi pole veel saabunud.
Eestis on 13-kraadine piir märgiline, sest see tähistab kasvuperioodi tippaega ja aega, mil maapind on piisavalt soojenenud. Sellest temperatuurist kõrgemad näitajad soodustavad taimede intensiivset kasvu ja vähendavad öökülmade ohtu. Seetõttu on meteoroloogiline suvi tihedalt seotud põllumajanduse ja aiandusega.
Kuidas kliimamuutused suve algust mõjutavad
Viimastel aastakümnetel on täheldatud huvitavat trendi: suvi kipub saabuma varem ja kestma kauem. Kliimamuutuste tõttu on kevadised soojalained muutunud sagedasemaks. See tähendab, et meteoroloogiline suvi võib mõnel aastal alata juba mai keskel, kuid teisalt võib see kaasa tuua ebastabiilsemaid ilmastikuolusid juunikuus.
Eesti asukoht Läänemere ääres mängib siin võtmerolli. Meri soojeneb aeglaselt ja kevadel võib mere kohalt puhuv tuul temperatuure oluliselt langetada. Isegi kui sisemaal on juba suvine soojus, võib rannikualadel suve algus viibida mitme nädala võrra. Meteoroloogid rõhutavad, et suve algus ei ole kunagi lineaarne protsess, vaid pigem heitlik vaheldumine jahedate ja soojade perioodide vahel.
Mida oodata lähituleviku suvedelt
Eesti meteoroloogide pikaajalised prognoosid viitavad sellele, et suvede iseloom on muutumas. Üha sagedamini näeme suve esimesel poolel pikki põuaperioode, millele järgnevad äkilised ja intensiivsed äikesevihmad. See on tingitud atmosfääri tsirkulatsioonimustrite muutumisest.
Tavalise suve ootuses tasub meeles pidada järgmisi tegureid:
- Temperatuuride kõikumine: Isegi ametliku suve alguses võivad ööd olla jahedad. Ärge kiirustage suveriietega, sest termiline mugavus saavutatakse tavaliselt alles juuli alguseks.
- Sademed: Suve algus on tihti kuivem kui teine pool. Juuni on sageli päikesepaisteline, kuid juulis ja augustis suureneb hoovihmade tõenäosus.
- Veetemperatuurid: Eestis ei tähenda kalendrisuvi automaatselt ujumissooja vett. Merevee temperatuur tõuseb ujumiskõlbulikuks tavaliselt alles juuni teises pooles või juulis.
Korduma kippuvad küsimused
Kas suve algus sõltub sellest, millal lumi sulab?
Ei, otseselt mitte. Lume sulamine on kevade märk, kuid suve algus on seotud püsiva soojusenergiaga atmosfääris. Lumi võib sulada juba märtsis, kuid see ei tähenda suve saabumist enne, kui ööpäeva keskmine temperatuur püsivalt tõuseb.
Miks on suvi Lõuna-Eestis varem kui Põhja-Eestis?
Geograafia ja kaugus merest on määravad. Lõuna-Eesti on mandrilisema kliimaga ja kaugemal jahedast merest, mistõttu soojeneb maapind seal kevadel kiiremini. Põhja-Eestis hoiab meri temperatuure madalamana, mis lükkab meteoroloogilise suve algust edasi.
Kas võib juhtuda, et suve üldse ei tulegi?
Eesti kliimatingimustes on suvi alati olemas, küll aga võib see olla lühike või jahedam kui tavaliselt. Meteoroloogilises mõttes ei ole veel kunagi jäänud suvi täiesti saabumata, kuigi “suveks” loetav periood võib mõnel aastal piirduda vaid mõne nädalaga.
Kuidas ma saan ise mõõta suve saabumist oma koduaias?
Kõige lihtsam viis on jälgida kohalikke fenoloogilisi tunnuseid, näiteks teatud puude (nagu toomingas või sirel) õitsemist. Kui temperatuur püsib 5–7 päeva jooksul ööpäevaringselt kõrge ja loodus on täies õies, on suvi käes, olenemata sellest, mida näitab kalender.
Ilmaprognooside jälgimise tähtsus
Tänapäeva tehnoloogia võimaldab meil prognoosida ilma üsna suure täpsusega, kuid mida pikem on prognoosiperiood, seda suurem on ebakindlus. Meteoroloogid soovitavad usaldada lühiajalisi (3–5 päeva) prognoose, kuna need on kõige täpsemad. Pikaajalised mudelid, mis annavad ülevaate terve suve kohta, on pigem statistilised ja ei pruugi iga konkreetse päeva kohta täppi minna.
Oluline on mõista, et suvi ei ole üks ühtne ja stabiilne ajaperiood. See koosneb erinevatest “ilmalainetest”. Mõni nädal võib olla äärmiselt kuum ja päikeseline, millele järgneb jahedam ja vihmasem periood. Just see vaheldusrikkus ongi Eesti suvele omane ja muudab selle paljude jaoks nauditavaks – meil ei ole sageli liiga pikki ja kurnavaid kuumalaineid, mis lõunamaades tavalised.
Järgides kohalike ilmateenistuste igapäevaseid raporteid, saab igaüks meist teha paremaid plaane oma suviseks puhkuseks. Olgu selleks siis matkamine, aiandus või lihtsalt rannas aja veetmine – teadmine, et suvi on meteoroloogiliselt alanud, annab märku, et loodus on oma potentsiaali maksimaalselt avanud ja aeg on nautida kõike seda, mida soe aastaaeg meile pakub.
