Elektrihinnad börsil võivad tunduda keerulise ja pidevalt muutuva süsteemina, kuid tegelikkuses on tegemist süsteemiga, mida iga tarbija saab enda kasuks tööle panna. Kuna Põhjamaade ja Balti riikide elektriturg on omavahel tihedalt seotud Nord Pooli elektribörsi kaudu, sõltub tunnihind reaalajas pakkumise ja nõudluse tasakaalust. Teadmine sellest, kuidas börsielekter toimib ja millal on elektri hind kõige madalam või kõrgem, on võti, mis võimaldab kodumajapidamistel ja ettevõtetel oma igakuiseid kulusid märgatavalt vähendada. Käesolevas artiklis vaatleme lähemalt, millised tegurid kujundavad elektri hinda, kuidas seda jälgida ning milliseid strateegiaid kasutada oma tarbimise nutikamaks juhtimiseks.
Kuidas kujuneb börsielektri hind?
Elektrihind börsil määratakse iga päev ette järgmiseks 24 tunniks. See protsess toimub Nord Pooli kauplemisplatvormil, kus elektritootjad esitavad oma müügipakkumised ja tarbijad (elektri müüjad) ostupakkumised. Hind kujuneb vastavalt sellele, kus kohtuvad nõudluse ja pakkumise kõverad. See tähendab, et iga tund on elektri hind erinev ja see sõltub otseselt sellest, kui palju elektrit on süsteemis saadaval ja kui palju seda parasjagu tarbitakse.
Hinnakujundust mõjutavad mitmed tegurid:
- Ilmastikutingimused: Tuuleenergia osakaal on Põhjamaades ja Eestis väga suur. Kui tuul puhub tugevalt, on elektritootmine odavam, mis surub hinna alla. Samuti mõjutab sademete hulk hüdroelektrijaamade toodangut.
- Temperatuur: Külmade talveilmada korral kasvab kütteks vajalik elektrienergia nõudlus, mis tõstab hinda. Suvel on nõudlus üldiselt stabiilsem, kui välja arvata ekstreemsed kuumalained, mis sunnivad kasutama kliimaseadmeid.
- Toormehinnad: Maagaasi, söe ja CO2 kvootide hinnad mängivad suurt rolli tipukoormuse tootmises kasutatavate jaamade omahinnas. Kui need hinnad tõusevad, kallineb ka elektri lõpphind.
- Ülekandevõimsused: Kui Eesti ja naaberriikide (Soome, Läti, Rootsi) vahelised ülekandekaablid on hoolduses või piiratud võimsusega, võib tekkida olukord, kus odavamat elektrit ei ole võimalik naaberpiirkondadest sisse osta, mis tõstab siinset hinda.
Millal on elekter kõige odavam ja millal kõige kallim?
Börsielektri kasutajale on kõige olulisem reegel see, et hind on kõrgeim siis, kui elektritarbimine on tipus, ja madalaim siis, kui tarbimine on minimaalne. Üldjuhul jaotub elektrihind päeva jooksul teatud mustrite järgi, mida iga tarbija saab enda kasuks ära kasutada.
Päevane hinnakõver ja tippkoormused
Kõige kallimaks ajaks loetakse tavaliselt hommikusi ja õhtuseid tipptunde, mil inimesed ärkavad, valmistavad hommikusööki ja lahkuvad tööle, ning õhtul, kui naasnud koju, lülitavad sisse valgustuse, pliidid, televiisorid ja pesumasinad. Eestis on hinnatipud tavaliselt vahemikus kell 8.00–10.00 hommikul ja 17.00–20.00 õhtul.
Vastupidiselt on elekter kõige odavam öötundidel, eriti vahemikus 01.00–05.00, mil enamik tööstusest ja kodumajapidamistest puhkab. Samuti on elektri hind tihtipeale väga madal nädalavahetustel ja riigipühadel, kui tööstuslik tarbimine on märgatavalt väiksem.
Strateegiad tarbimise optimeerimiseks
Börsielektri paketiga liitujale on nutikas tarbimine peamine viis säästmiseks. Siin on mõned praktilised sammud, mida saab rakendada kohe täna:
- Suurte kodumasinate ajastamine: Pesumasina, nõudepesumasina ja kuivati kasutamine võiks toimuda öösel või keskpäeval, kui hind on madalam. Paljudel kaasaegsetel masinatel on viitstardi funktsioon.
- Elektriboileri ja kütte juhtimine: Boiler on koduse elektrikulu üks suurimaid allikaid. Kasutades nutipistikut või ajareleed, saab vett soojendada vaid odavatel tundidel. Samamoodi saab küttesüsteeme (eriti põrandakütet) seadistada nii, et kalleimatel tundidel hoitakse temperatuuri veidi madalamana.
- Nutikodu lahendused: Tänapäeval on olemas automaatikasüsteeme, mis jälgivad börsihinda ja lülitavad kodumasinaid sisse automaatselt siis, kui hind on madalaim, ilma et kasutaja peaks ise kella vaatama.
- Elektriauto laadimine: See on üks suurimaid tarbijaid. Laadimisgraafiku koostamine vastavalt börsihinnale võib vähendada kuu elektriarvet sadade eurode võrra, võrreldes laadimisega tipptundidel.
Kuidas jälgida börsihinda mugavalt?
Elektrihinnaga kursis olemiseks ei pea olema börsimaakler. Tänapäeval on loodud mitmeid mugavaid tööriistu, mis teevad info jälgimise lihtsaks. Eelkõige tuleks kasutada elektri müüjate pakutavaid äppe või sõltumatuid veebilehti nagu Nord Pooli ametlik portaal või Eleringi loodud andmeplatvormid.
Soovituslik on seadistada äppides märguanded – näiteks kui elektri hind tõuseb üle teatud piirväärtuse, tuleb telefonile teavitus. See aitab vältida “kogemata” kalli elektri tarbimist ajal, kui tegelikult võiks seadmed ootele jätta.
Korduma kippuvad küsimused
Kas börsielekter on alati odavam kui fikseeritud hind?
Lühiajaliselt võib börsielekter olla kallim, kuid pikaajalises perspektiivis (näiteks 1-2 aasta jooksul) on börsipakett enamasti soodsam kui fikseeritud hind, kuna fikseeritud pakettides sisaldub ka riskipreemia, mille müüja lisab hinna sisse võimalike hinnakõikumiste katteks.
Kust näen oma tarbimist ja sellega seotud kulusid?
Kõige täpsemat infot annab Eleringi hallatav portaal Elektrilevi (või vastav võrguettevõte), kuhu saab sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID-ga. Sealt näeb oma tunni- ja päevapõhist tarbimist ning saab võrrelda seda börsihindadega.
Kas ma saan börsihinda mõjutada?
Individuaalselt üks tarbija börsihinda ei mõjuta, kuid kollektiivselt, kui suured tarbijagrupid vähendavad tarbimist tipphetkedel, aitab see kogu turu nõudluskõverat alla tuua ja seeläbi elektrihinda stabiliseerida.
Mis juhtub, kui unustan seadmed tipptunnil sisse?
Midagi katastroofilist ei juhtu, lihtsalt selle tunni eest arvestatakse elektriarvele kõrgem hind. Ühe-kahe kalli tunni tarbimine ei riku tavaliselt kogu kuu eelarvet, kuid regulaarne kallis tarbimisharjumus on see, mis teeb arved suureks.
Kas börsielektri hinnale lisanduvad veel mingid tasud?
Jah, börsihinnale lisandub alati elektrimüüja marginaal, samuti võrguteenuse tasud, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis. Oluline on mõista, et börsihind moodustab vaid osa lõplikust elektriarvest, kuid see on osa, mida tarbija saab kõige rohkem ise mõjutada.
Tulevikuvaade elektri tarbimises
Energiaturg on liikumas suunas, kus tarbija roll muutub passiivsest “maksjast” aktiivseks “energiakogukonna osaliseks”. Järjest rohkem majapidamisi paigaldab päikesepaneele ja akusid, mis võimaldavad toota ja salvestada elektrit siis, kui hind on nullilähedane või isegi negatiivne, ning kasutada seda siis, kui hind börsil tõuseb. See muudab börsielektri kasutamise veelgi tulusamaks, sest lisaks tarbimise optimeerimisele saab tarbija oma salvestatud energiaga süsteemi toetada.
Nutikad arvestid on muutunud igapäevaseks ja andmete kättesaadavus reaalajas võimaldab meil teha teadlikumaid otsuseid. Võti on teadvustamises ja lihtsate rutiinide juurutamises. Kui võtame eesmärgiks vähendada elektritarbimist just neil hetkedel, kui börsihind on tipus, saame teha märkimisväärse panuse nii oma rahakotti kui ka üldisesse energiasüsteemi tasakaalu. Elektri börsihind ei ole vaenlane, vaid informatsioon, mida targalt kasutades on võimalik säästa märkimisväärseid summasid igal kuul.
Kuna energiaturg areneb kiiresti, tasub vähemalt kord kvartalis üle vaadata oma lepingud ja harjumused. Võib juhtuda, et väikesed muudatused, nagu pesumasina öörežiimi kasutamine või boileri temperatuuri seadistamine, annavad kokkuvõttes suurema efekti kui ükskõik milline suur ja kulukas remont. Lõppkokkuvõttes sõltub igaühe elektriarve just sellest, kui teadlikult ta oma koduseid energiatarbijaid kohtleb.
Jälgige turgu, seadistage oma nutiseadmed ja võtke börsielektri võimalustest maksimum – see on 21. sajandi viis energiat hallata. Olgu eesmärgiks säästmine või lihtsalt soov olla osa keskkonnasõbralikumast tarbimisest, teadlikkus on esimene ja kõige tähtsam samm sel teekonnal. Ära karda eksperimenteerida oma tarbimisharjumustega, sest iga säästetud euro börsihinnas on teenitud raha, mis jääb alles sinu igapäevasteks muudeks vajadusteks.
