Asjade internet: kuidas IoT töötab ja millised on riskid?

Asjade internet ühendab igapäevased esemed interneti ja teiste seadmetega. Kodus võib see tähendada telefoni kaudu juhitavat valgust, energiakulu mõõtvat pistikut või temperatuuri järgi töötavat küttesüsteemi. Ettevõttes kasutatakse IoT-d masinate seisundi, kaupade liikumise, keskkonnatingimuste ja energiatarbimise jälgimiseks.

IoT ei ole üks konkreetne tehnoloogia. See on tervik, kuhu kuuluvad andurid, võrguühendus, pilveteenus, rakendus, automatiseerimisreeglid ja andmete kasutamine. Kasulik lahendus algab selgest vajadusest ning turvalisest elutsüklist – alates ostust kuni seadme kasutusest kõrvaldamiseni.

Mis on asjade internet?

IoT-seade on füüsiline objekt, mis suudab tajuda oma keskkonda või olekut, saata andmeid ning mõnikord ka käske vastu võtta. Lihtne niiskusandur saadab näidu rakendusse; keerukam tööstusseade analüüsib vibratsiooni ja annab enne riket hooldusvajadusest märku.

Tüüpiline asjade interneti lahendus koosneb:

• andurist või täiturist, mis mõõdab või midagi füüsiliselt muudab;
• seadmest ja tarkvarast, mis andmeid töötleb;
• ühendusest, näiteks Wi‑Fi, Bluetooth, mobiilside või madala energiakuluga IoT-võrk;
• pilve- või kohalikust platvormist, kus andmeid talletatakse ja reegleid käivitatakse;
• kasutajaliidesest, näiteks rakendusest või juhtpaneelist;
• integratsioonidest, mis seovad seadme teiste teenustega.

Asjade interneti näited

Kuidas IoT-seadmed omavahel suhtlevad?

Kõik seadmed ei ühendu otse internetti. Mõni kasutab Wi‑Fit, teine Bluetoothi või eraldi keskseadet, mis ühendab andurid koduvõrguga. Tööstuses ja põllumajanduses kasutatakse ka mobiilside ning pika leviga madala energiatarbega võrke.

• Wi‑Fi sobib suurema andmemahu ja koduse võrgu jaoks, kuid vajab rohkem energiat.
• Bluetooth Low Energy sobib lähisideks ja patareitoitel seadmele.
• Zigbee, Thread ja Z-Wave loovad nutikodus väikese energiakuluga võrke.
• 4G/5G ja mobiilne IoT sobivad liikuvale või laial alal asuvale seadmele.
• Ethernet on hea valik, kui töökindlus ja turvaline füüsiline ühendus on olulisemad kui paindlikkus.

Mobiilside rolli kohta vaata juhendit 5G interneti kiirusest ja levialast. Koduse ühenduse valikut käsitleb artikkel üle õhu internetist.

Kuidas valida turvaline IoT-seade?

1. Uuri tootja uuenduspoliitikat. Kui kaua turvauuendusi pakutakse ja kas need paigaldatakse automaatselt?
2. Kontrolli konto turvet. Kas olemas on mitmeastmeline autentimine ja eraldi kasutajarollid?
3. Vaata andmete asukohta. Milliseid andmeid kogutakse, kus neid säilitatakse ja kas neid jagatakse partneritega?
4. Eelista unikaalseid paroole. Seade ei tohiks sundida kasutama universaalset tehaseparooli.
5. Kontrolli kohalikku töörežiimi. Kas põhifunktsioon toimib ka siis, kui internet või tootja pilv ei tööta?
6. Hinda ühilduvust. Kas seade töötab olemasoleva keskuse ja standarditega või lukustab sind ühe tootja süsteemi?
7. Vaata ekspordi ja kustutamise võimalust. Kas saad oma andmed alla laadida ning konto sulgemisel kustutada?

IoT turvariskid ja nende vähendamine

Asjade interneti seade võib olla alati sisse lülitatud, paikneda kasutaja vaateväljast eemal ja sisaldada mikrofoni, kaamerat või tundlikku andurit. Nõrk parool, avalik haldusliides või aegunud tarkvara võib muuta selle ründajale ligipääsupunktiks.

• muuda vaikimisi kasutajanimi ja parool;
• paigalda kõik tarkvarauuendused;
• paiguta IoT-seadmed eraldi külalis- või IoT-võrku;
• keela funktsioonid, mida sa ei kasuta;
• piira kaugjuurdepääsu ja portide avamist;
• kontrolli regulaarselt, millised seadmed ruuteriga ühenduvad;
• eemalda vana seade kontolt ja kustuta andmed enne müümist või äraviskamist.

Krüpteerimise rolli aitab mõista artikkel miks krüpteerimine andmeid kaitseb. Kaugühenduse puhul tutvu ka juhendiga mis on VPN ja millal seda kasutada.

Privaatsus: kas nutiseade kogub rohkem, kui vaja?

Enne seadme kasutamist vaata läbi rakenduse õigused. Nutipirn ei pruugi vajada ligipääsu kontaktidele, mikrofonile ega täpsele asukohale. Mõni õigus on vajalik esmaseks seadistuseks, kuid selle saab pärast sidumist eemaldada.

Küsi järgmised küsimused:

• kas andmeid on vaja seadme põhifunktsiooniks;
• kas analüütika ja turundusandmed saab välja lülitada;
• kas teised pereliikmed teavad, mida kaamera või mikrofon salvestab;
• kes näeb uksekella, luku või terviseanduri ajalugu;
• kuidas kustutatakse andmed ja konto.

Praktiline näide: nutikas kütmine

Koduomanik soovib vähendada küttekulu. Ta paigaldab ruumidesse temperatuuriandurid ja nutitermostaadid. Hea lahendus ei tähenda üksnes telefoni kaudu temperatuuri muutmist, vaid läbimõeldud reegleid:

1. mõõda enne automatiseerimist tavapärast tarbimist;
2. seadista mugavus- ja säästutemperatuur;
3. väldi liiga sagedast kütte sisse-välja lülitamist;
4. jälgi, kas andur asub päikese, akna või radiaatori mõjust eemal;
5. loo käsitsi juhtimise võimalus pilveteenuse katkestuseks;
6. võrdle energiakulu sarnase ilma ja kasutusega perioodidel.

IoT ettevõttes: alusta probleemist, mitte seadmest

Ettevõte peaks enne hankimist sõnastama mõõdetava eesmärgi: vähendada seisakut, tuvastada leke, optimeerida logistikat või dokumenteerida temperatuuri. Seejärel määratakse vajalik täpsus, mõõtmissagedus, levi, patarei eluiga, andmete omanik ja reageerimisprotsess.

Pilootprojekt võiks hõlmata väikest arvu seadmeid. Edukriteeriumid peavad olema ette teada: kas hoiatused on õiged, kui palju aega säästetakse, kui sageli seade katkeb ja kas töötajad usaldavad andmeid.

Levinud vead

• ostetakse seade ilma uuenduste ja toe kontrollita;
• kõik seadmed pannakse samasse võrku arvutite ja serveritega;
• automatiseerimine luuakse ilma käsitsi juhtimise võimaluseta;
• kogutakse rohkem andmeid, kui eesmärk nõuab;
• ei määrata, kes reageerib häirele;
• unustatakse seadme turvaline eemaldamine kasutuse lõpus.

Korduma kippuvad küsimused

Kas iga internetti ühendatud seade on IoT?

Laias tähenduses võib olla, kuid tavaliselt mõeldakse füüsilist seadet, mis kogub keskkonna või kasutuse kohta andmeid ning suhtleb automaatselt teise süsteemiga.

Kas IoT-seade töötab ilma pilveta?

See sõltub tootest. Mõni seade töötab kohalikus võrgus edasi, teine kaotab suure osa funktsioonidest. Kontrolli seda enne ostu.

Kas nutikodu vajab 5G-d?

Enamik koduseid seadmeid kasutab Wi‑Fit või eraldi madala energiakuluga võrku. 5G ei ole tavaliselt kohustuslik, kuid võib olla oluline mobiilse või väljaspool koduvõrku asuva seadme jaoks.

Miks soovitatakse IoT-seadmetele eraldi võrku?

See piirab võimaliku nõrga seadme ligipääsu arvutitele ja teistele olulistele seadmetele. Külalisvõrk on lihtne algus, keerukamas võrgus kasutatakse eraldi VLAN-i.

Kuidas vana nutiseade ohutult ära anda?

Eemalda see tootja kontolt, tee tehase lähtestus, kustuta mälukaart ja kontrolli, et seade ei jääks sinu võrku või automaatikareeglitesse.

Kas IoT aitab alati energiat säästa?

Ei. Sääst tekib siis, kui mõõtmine viib parema juhtimiseni. Seadme enda energiakulu, valed reeglid või tarbetu automatiseerimine võivad kasu vähendada.

Kokkuvõte

Asjade internet võib muuta kodu ja tööprotsessid täpsemaks, säästlikumaks ning mugavamaks. Hea lahendus algab selgest eesmärgist, turvalisest seadmest, minimaalsest andmekogumisest ja varuplaanist. Enne ostu kontrolli uuenduste pikkust, kohalikku töörežiimi, andmekaitset ning võimalust seade hiljem turvaliselt eemaldada.

Allikad

• Euroopa Komisjon: asjade interneti poliitika
• ENISA: IoT turvalisuse baas-soovitused
• ETSI: tarbijate IoT turvalisus
• Riigi Infosüsteemi Amet: küberturvalisus