Eesti muutlik ja kohati ettearvamatu kliima paneb autojuhtide oskused ning tehnika igal aastal proovile. Sügise saabudes ja termomeetri näidu langedes muutub üheks olulisemaks teemaks liikluses rehvivahetus. Paljud juhid lükkavad seda tegevust võimalikult kaugele edasi, lootes kuivadele teedele, kuid Eesti teede- ja liikluseeskirjad on selles osas üsna ranged ning nende eiramine võib kaasa tuua nii kopsaka trahvi kui ka märksa tõsisemaid tagajärgi – liiklusõnnetusi. Selles artiklis käsitleme põhjalikult, millal täpselt muutuvad talverehvid kohustuslikuks, miks on nende kasutamine eluliselt tähtis ning mida peaks iga autoomanik enne talvehooajale vastu minekut teadma.
Seadusandlus ja talverehvide kasutamise ajaline raamistik
Eesti liikluseeskirjade kohaselt on talverehvide kasutamine kohustuslik igal aastal ajavahemikus 1. detsembrist kuni 1. märtsini. See on fikseeritud nõue, millest tuleb lähtuda sõltumata sellest, milline on parasjagu ilmaprognoos. Kui aga tee- ja ilmastikuolud on talvised juba varem – näiteks novembri keskpaigas, kui maha sajab esimene lumi või öökülmad muudavad teed libedaks –, on rehvivahetus tungivalt soovitatav ka enne kohustuslikku kuupäeva. Liiklusseadus sätestab, et rehvid peavad vastama sõiduki tüübile ja kasutustingimustele, mis tähendab, et kui tee on kaetud lume või jääga, peab autol olema vastav varustus.
Oluline on meeles pidada, et 1. märtsist alates on talverehvide kasutamine lubatud kuni 15. oktoobrini, kuid mitte kohustuslik. Naastrehvide kasutamine on lubatud alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandjuhtudel, kui tee- ja ilmastikuolud seda nõuavad, on naastrehvide kasutamine lubatud ka väljaspool seda aega, kuid seda tuleb teha põhjendatult. Seaduse silmis on kõige olulisem aspekt juhi vastutustundlikkus – kui olete teeolude tõttu liiklusohtlikus olukorras, ei ole vabanduseks, et “seadus veel ei nõua talverehve”.
Miks on talverehvid kriitilise tähtsusega?
Paljud juhid küsivad, miks ei piisa aastaringselt kasutatavatest “lamellidest” või miks on suverehvidega sõitmine sügisel ja kevadel nii ohtlik. Vastus peitub materjaliteaduses. Talverehvide kummisegu on välja töötatud spetsiaalselt madalate temperatuuride jaoks. Suverehvi kumm muutub külma käes kõvaks nagu plastik, mistõttu kaotab see oma elastsuse ja haarduvuse. Talverehv seevastu püsib pehme ja painduv isegi väga madalatel temperatuuridel, võimaldades rehvi mustril “kleepuda” teepinna külge.
Lisaks kummisegule on määrava tähtsusega rehvi muster ja lamellid. Talverehvi sügavam muster ja tihedad lamellid on disainitud selleks, et juhtida teelt eemale lund ja lörtsi ning tagada pidamine jäisel pinnal. Suverehvidel need omadused puuduvad ning nende kasutamine talvistes oludes on võrreldav uisutamisega – juhitavus kaob ning pidurdusteekond pikeneb kordades, mis on eriti ohtlik äkkpidurduste korral.
Naastrehvid versus lamellrehvid: kumb valida?
Eestis on kaks peamist tüüpi talverehve: naastrehvid ja lamellrehvid (ehk põhjamaade pehme seguga rehvid). Valik sõltub suuresti sellest, kus ja kuidas te põhiliselt sõidate:
- Naastrehvid: Need on parim valik juhile, kes sõidab palju maanteedel, kõrvalteedel või piirkondades, kus teehooldus on minimaalne. Metallist naastud pakuvad suurepärast haarduvust jäisel teel. Nende miinuseks on suurem müratase, teekatte kiirem kulumine ja veidi pikem pidurdusteekond kuival asfaldil.
- Lamellrehvid: Ideaalne valik linnasõiduks, kus teed on enamasti puhtaks lükatud või soolatatud. Lamellrehvid on vaiksemad ja mugavamad. Tänapäeva kvaliteetsed lamellrehvid saavad üllatavalt hästi hakkama ka jäistes oludes, kuid nende füüsikalised piirid tulevad kiiremini ette kui naastudel, eriti väga libedal kiilasjääl.
Kuidas hinnata rehvide seisukorda?
Ainuüksi talverehvide paigaldamisest ei piisa, kui need on amortiseerunud. Rehvi kulumine on hiiliv protsess, mida paljud juhid ei märka enne, kui on juba hilja. Eestis kehtib talverehvidele minimaalne lubatud mustrisügavus, mis on 3 millimeetrit. Siiski soovitavad rehvieksperdid vahetada rehvid juba siis, kui mustrisügavus langeb alla 4 millimeetri, sest just siis hakkab rehvi võime vett ja lörtsi välja juhtida märgatavalt kahanema.
Lisaks mustri sügavusele tuleb kontrollida ka rehvi vanust. Isegi kui rehv on visuaalselt heas korras ja seisnud garaažis, kaotab kumm aja jooksul oma elastsuse ja omadused. Rehvi vanust saab kontrollida DOT-koodi järgi, mis asub rehvi küljel. Neljakohaline number näitab tootmisnädalat ja -aastat. Kui rehv on vanem kui kuus aastat, tuleks mõelda uute soetamisele, sõltumata sellest, kui palju sõidetud on.
Kontrollnimekiri enne talvehooaega
- Kontrollige kõigi nelja rehvi mustrisügavust spetsiaalse mõõdikuga.
- Veenduge, et rehvirõhk on vastavuses autotootja soovitustega (talvel langeb temperatuuri languse tõttu rehvirõhk loomulikult).
- Kontrollige naastrehvide puhul naastude üldist olukorda – kas neid on piisavalt alles ja kas nad on kindlalt pesades.
- Vaadake üle rehvi külgseinad, et neil ei oleks mõrasid, muhke ega muid füüsilisi kahjustusi, mis võivad viia rehvi purunemiseni.
- Veenduge, et varurehv on samuti talvekõlbulik või kontrollige rehviparanduskomplekti olemasolu.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma võin 1. detsembril sõita suverehvidega, kui õues on plusskraadid ja tee on kuiv?
Ei, seadus on ühene. Ajavahemikus 1. detsember kuni 1. märts peavad sõiduautol olema talverehvid, olenemata hetkeilmast. See on tehtud selleks, et vältida ootamatustest tingitud õnnetusi, kui ilmastik peaks tunni jooksul muutuma.
Kas aastaringsed rehvid on lubatud?
Eestis on lubatud kasutada aastaringsed rehve vaid siis, kui need vastavad talverehvidele esitatavatele nõuetele (tähistused 3PMSF ehk lumehelbeke ja mägi). Tavaline “M+S” tähistus ei tähenda alati, et rehv on Eesti talveks sobilik, seega kontrollige alati rehvi markeeringut.
Mis juhtub, kui sõidan talvel suverehvidega ja põhjustan avarii?
Lisaks seaduserikkumisele ja trahvile võib kindlustus keelduda kahjude hüvitamisest või vähendada hüvitist märgatavalt. Avarii korral, kus on tuvastatud sobimatute rehvide kasutamine, langeb vastutus ja rahaline koorem täies ulatuses auto juhile.
Kui tihti peaks rehvirõhku talvel kontrollima?
Soovitame kontrollida rehvirõhku vähemalt kord kuus või iga kord, kui välistemperatuur langeb järsult. Külm õhk tiheneb, mis tähendab, et rehvirõhk langeb, mõjutades auto juhitavust ja kütusekulu.
Liikluskultuur ja talvine ohutus
Talverehvid on vaid pool võitu – teine pool on juhi oskus kohandada oma sõidustiili vastavalt teeoludele. Isegi kõige kallimad naastrehvid ei taga ohutust, kui sõidukiirus on liiga suur. Talvistel teedel on äärmiselt oluline hoida pikivahet. Pidurdusteekond jääl või lörtsil on kordades pikem kui kuival asfaldil. Samuti vältige äkilisi manöövreid, järske kiirendusi ja pidurdamisi, mis võivad kergesti auto külglibisemisse viia.
Lisaks rehvidele on oluline pöörata tähelepanu ka oma sõidukile tervikuna. Korras pidurid, töötavad tuled, puhas esiklaas ja õigeaegselt vahetatud klaasipesuvedelik on samuti osa talvisest ettevalmistusest. Paljud autojuhid unustavad, et ka aku võimekus langeb talvel, seega tasub ka seda kontrollida. Mida hoolikamalt olete oma sõiduki talveks ette valmistanud, seda kindlamini ja ohutumalt te sihtkohta jõuate.
Pidage meeles, et rehvivahetuse aegne järjekord rehvitöökodades võib olla väga pikk. Ärge jätke rehvide vahetamist viimasele minutile, kui esimene lumesadu on juba tänavad ummistanud ja rehvitöökodades valitseb kaos. Planeerige oma aeg ette ja tehke vahetus ära juba novembri teises pooles, kui temperatuurid püsivad püsivalt 5–7 kraadi juures. See tagab teile meelerahu ja võimaluse sõita ohutult juba esimestel keerulistel liiklusoludel.
