Eestis on ravikindlustussüsteem üles ehitatud solidaarsuse põhimõttel, kus tervishoiuteenuste eest tasub Tervisekassa nende eest, kes panustavad sotsiaalmaksu kaudu riigikassasse. Ometi võib elu ette heita olukordi, kus inimene jääb mingil põhjusel ravikindlustuseta – olgu selleks töösuhte katkemine, ettevõtlusega alustamine, õpingute lõpetamine või muud ootamatud elumuutused. Ravikindlustuse puudumine ei tähenda aga sugugi seda, et inimene jääks täiesti abita. Eestis on seadusega paika pandud mehhanismid, mis tagavad esmase arstiabi ning võimaldavad vajadusel kindlustuse kiiresti taastada või leida alternatiivseid viise tervisehädade lahendamiseks. Käesolevas artiklis selgitame põhjalikult, millised on võimalused arsti juurde pääsemiseks ka siis, kui sotsiaalmaksu laekumine on peatunud.
Erakorraline meditsiiniline abi on kättesaadav kõigile
Kõige olulisem teadmine, mida iga elanik peab omama, on see, et vältimatu abi on Eestis tasuta sõltumata ravikindlustuse olemasolust. See tähendab, et kui inimese elu on ohus või kui terviseseisund nõuab viivitamatut sekkumist, ei küsita haiglas ravikindlustust tõendavat dokumenti. Vältimatu abi hõlmab olukordi, kus puudub arstiabi andmisel viivitus võib põhjustada surma, raske kehavigastuse või püsiva tervisekahjustuse.
Vältimatu abi alla kuuluvad näiteks:
- Rasked traumaatilised vigastused (luumurrud, sügavad haavad, põletused).
- Äkki tekkinud eluohtlikud seisundid, nagu südameinfarkt, insult, hingamisraskused või rasked allergilised reaktsioonid.
- Sünnitusabi ja rasedusega seotud kriitilised tüsistused.
- Rasked infektsioonhaigused, mis vajavad kohest hospitaliseerimist.
Sellistel puhkudel tuleb pöörduda EMO-sse (erakorralise meditsiini osakonda) või kutsuda kiirabi numbril 112. Selline abi on rahastatud riigieelarvest, et tagada põhiseaduslik õigus elule ja tervisele. Küll aga tuleb arvestada, et kui tegemist ei ole otsese vältimatu abiga – näiteks kui inimene pöördub EMO-sse kergema köha või ammu kestnud kroonilise valu tõttu, mida saab ravida perearst –, võidakse patsiendilt hiljem nõuda teenuse eest täishinda, kuna tegemist ei olnud meditsiiniliselt põhjendatud erakorralise pöördumisega.
Perearsti roll ja võimalused ravikindlustuseta
Perearst on esmatasandi tervishoiu tugisammas. Paljud inimesed arvavad ekslikult, et kui ravikindlustust pole, siis perearsti juurde minna ei saa. See ei ole päris tõsi. Perearstidel on kohustus osutada vältimatut abi kõigile, sealhulgas ravikindlustuseta isikutele. Vältimatu abi tähendab siinkohal seisundit, kus abi andmisega viivitamine võib põhjustada ohtu tervisele.
Kui aga tegemist ei ole vältimatu abiga – näiteks soovite lihtsalt kontrollida vererõhku, küsida nõu kroonilise haiguse osas või saada saatekirja eriarstile –, peab ravikindlustuseta patsient teenuse eest ise tasuma vastavalt haigla või tervisekeskuse kehtestatud hinnakirjale. Hinnad võivad erineda, kuid üldiselt on esmane vastuvõtt tasuline. Mõnikord on võimalik perearstiga kokku leppida ka paindlikumates lahendustes, kui tegemist on ajutise rahalise raskusega, kuid seaduslikku kohustust tasuta plaanilist abi osutada perearstil ei ole.
Kuidas ravikindlustust taastada või säilitada?
Kõige kestlikum lahendus on loomulikult ravikindlustuse olemasolu tagamine. Selleks on mitmeid seaduslikke võimalusi, sõltuvalt inimese hetkeseisust:
- Töötuna arvele võtmine: Kui olete jäänud töötuks, pöörduge Töötukassasse. Pärast töötuna arvele võtmist tekib ravikindlustus 14-päevase ooteaja järel. See on kõige levinum viis kindlustuse taastamiseks.
- Kindlustuse jätkamine vabatahtliku lepingu alusel: Kui te ei tööta ega kuulu ühtegi gruppi, kelle eest riik sotsiaalmaksu maksab, on võimalik sõlmida Tervisekassaga vabatahtlik kindlustusleping. Selle eest tuleb tasuda igakuist kindlustusmakset, mille suurus arvutatakse vastavalt kehtivale miinimumpalgale.
- Õppimine: Üliõpilased ja kutseõppeasutuste õpilased on kindlustatud riigi poolt teatud tingimustel. Oluline on jälgida, et õppimine oleks ametlikult registreeritud.
- Hooldamine ja pereliikmed: Alla 3-aastase lapse vanem, kolme ja enama lapse vanem või raske puudega inimese hooldaja võib olla kindlustatud riigi poolt. Sellisel juhul tuleb esitada vastav avaldus ja dokumendid Tervisekassasse.
- Ettevõtlus: FIE-na või osaühingu kaudu töötades on oluline jälgida, et sotsiaalmaksu makstakse endale piisavas ulatuses, mis tagab kindlustuskaitse.
Tervisekassa kodulehel ja riigiportaalis eesti.ee on võimalik igal ajal kontrollida oma ravikindlustuse kehtivust. Soovitatav on seda teha perioodiliselt, eriti kui töösuhetes toimuvad muutused, et vältida ebameeldivaid üllatusi arsti vastuvõtule minnes.
Alternatiivid eriarstiabile ja tasulisele teenusele
Kui ravikindlustust ei ole ja plaanilise eriarstiabi eest tasumine käib üle jõu, on olemas mõningaid alternatiivseid võimalusi:
Esiteks, paljudes suuremates keskustes leidub MTÜ-sid ja heategevuslikke organisatsioone, mis pakuvad nõustamist või suunavad inimesi õigete spetsialistide juurde. Ehkki nad ei paku otsest ravi, võivad nad aidata leida võimalusi riikliku toetuse saamiseks või nõustada sotsiaalsete garantiide osas.
Teiseks, tasub kaaluda tervisekindlustuse võtmist erakindlustusseltsidest. Kuigi see ei asenda riiklikku ravikindlustust, võib see paljudel juhtudel katta eriarsti vastuvõtud ja uuringud, mis on muidu kallid. Erakindlustus on levinud lisahüvena paljudes ettevõtetes, kuid seda saab osta ka eraisikuna.
Kolmandaks, paljud erakliinikud pakuvad järelmaksuvõimalusi. Kui on vajalik kiireloomuline, kuid mitte eluohtlik protseduur, mida riiklikult ei rahastata, võib järelmaks hajutada kulud pikema perioodi peale. See ei ole küll tasuta, kuid võimaldab saada vajaliku abi siis, kui seda on vaja, mitte alles siis, kui kogu summa on kogutud.
Korduma kippuvad küsimused ja praktilised nõuanded
Kas ma saan minna eriarsti juurde ilma saatekirjata, kui ma maksan ise?
Jah, üldjuhul saate pöörduda eriarsti poole ka ilma saatekirjata, kui tasute visiidi eest ise vastavalt kliiniku hinnakirjale. Siiski on mõnede erialade puhul (näiteks psühhiaater, günekoloog, nahaarst) saatekirja vaja vähem või üldse mitte. Enne aja broneerimist tasub kindlasti helistada vastavasse kliinikusse ja täpsustada hinnakiri ning visiidi tingimused.
Mida teha, kui ravikindlustus lõppes just täna, aga mul on homme arsti aeg?
Kui teil on juba aeg broneeritud ja ravikindlustus katkes, teavitage sellest kindlasti tervisekeskust. Mõnel juhul on võimalik visiit tühistada või leppida kokku, et tasute visiiditasu ise. Kui te seda ei tee, võidakse teile visiiditasu arve esitada tagantjärele. Püüdke esimesel võimalusel ravikindlustus taastada, kui selleks on seaduslik alus.
Kas vältimatu abi on tõesti kõigile tasuta?
Jah, vältimatu abi (eluohtlikud seisundid) on Eestis tasuta kõigile, sealhulgas ravikindlustuseta isikutele ja välismaalastele. Haigla ei tohi keelduda vältimatu abi andmisest rahaliste vahendite puudumise tõttu.
Kust ma näen, kas mul on ravikindlustus olemas?
Kõige lihtsam on seda kontrollida riigiportaali www.eesti.ee kaudu, sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga. Samuti saab seda kontrollida Tervisekassa veebilehel. Kui seal on kirjas, et kindlustust ei ole, näete ka põhjuseid, miks see nii on.
Kas hambaravi on ravikindlustuseta tasuta?
Hambaravi on üldjuhul tasuline kõigile täiskasvanutele, sõltumata ravikindlustusest. Tervisekassa hüvitab hambaravi vaid teatud tingimustel (näiteks rasedad, väikelaste emad, pensionärid, teatud diagnoosidega patsiendid). Seega ravikindlustuse puudumine hambaravi hinda ei muuda – see on niikuinii tasuline, välja arvatud vältimatu hambaravi (nt hamba eemaldamine ägeda põletiku korral), mis on teatud tingimustel tasuta.
Sotsiaalsed garantiid ja edasised sammud tervise kaitsmisel
Ravikindlustuse puudumine on olukord, mis nõuab kiiret lahendamist, sest ootamatud tervisehädad võivad tekitada suuri ja ootamatuid kulutusi. Esmalt on soovitatav analüüsida oma hetkeolukorda – kas olete ajutiselt töötuna, kas plaanite töökohta vahetada või olete ettevõtja. Igal juhul on seaduses olemas tee, kuidas kindlustus taastada või säilitada. Ärge jätke seda probleemi pikalt lahendamata.
Kui olete keerulises majanduslikus olukorras, pöörduge oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Kohalikud omavalitsused saavad teatud juhtudel aidata toimetulekutoetuse või muude sotsiaaltoetustega, mis aitavad katta ka tervishoiuga seotud kulusid. Ärge kartke abi küsida, sest tervis on prioriteet, mida ei tohi hooletusse jätta.
Lõpetuseks tasub meelde tuletada, et ennetus on alati odavam kui ravi. Isegi ravikindlustuse puudumisel pöörake tähelepanu tervislikele eluviisidele, tasakaalustatud toitumisele ja piisavale liikumisele. Need on lihtsad meetodid, mis aitavad vähendada vajadust arstide poole pöörduda. Kui aga tunnete, et tervisega on midagi tõsiselt korrast ära, ärge lükake abi otsimist edasi – vältimatu abi on Eestis igal juhul tagatud ning keerulisemates olukordades on alati võimalik leida õiguslikult korrektne ja majanduslikult jõukohane lahendus ravikindlustuse taastamiseks.
