Euroopa Liit on üks maailma mõjukamaid poliitilisi ja majanduslikke liite, mille liikmesriikide arv on aastakümnete jooksul märkimisväärselt muutunud. Paljud inimesed esitavad küsimuse, mitu riiki sellesse ühendusse täna kuulub, kuid vastus ei ole alati olnud sama. Alates liidu algusaegadest, mil koostööd alustasid vaid mõned Lääne-Euroopa riigid, on organisatsioon läbinud mitmeid laienemisi, muutudes järk-järgult üle-euroopaliseks ja rahvusvaheliselt kaalukaks jõuks. Käesolevas artiklis vaatleme lähemalt Euroopa Liidu praegust koosseisu, selle ajaloolist kujunemist ja protsesse, mis on viinud tänapäevase riikide arvuni.
Praegune liikmesriikide arv Euroopa Liidus
Tänasel päeval kuulub Euroopa Liitu 27 liikmesriiki. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist 2020. aastal, mis on tuntud kui Brexit, stabiliseerus liikmesriikide arv praegusel tasemel. Need 27 riiki moodustavad ühtse siseturu ja teevad tihedat koostööd paljudes valdkondades, alates keskkonnapoliitikast kuni julgeoleku ja migratsioonini. Oluline on mõista, et Euroopa Liitu kuulumine tähendab enamat kui lihtsalt majanduslikku koostööd – see on jagatud väärtuste, õigusruumi ja ühiste eesmärkide kogum.
Liikmesriigid on geograafiliselt ja ajalooliselt mitmekesised, ulatudes Skandinaaviast Vahemere rannikuni ning Kesk-Euroopast Balti riikideni. Kõik need riigid on nõustunud järgima Euroopa Liidu aluslepinguid, mis loovad raamistiku ühiste otsuste langetamiseks ja probleemide lahendamiseks.
Euroopa Liidu ajalooline kujunemine
Euroopa Liidu ajalugu sai alguse Teise maailmasõja järgsel perioodil, mil soov vältida uusi konflikte Euroopa pinnal ajendas riike looma tihedamaid sidemeid. Esimeseks oluliseks sammuks oli 1951. aastal sõlmitud Pariisi leping, millega loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Selles algses koostöös osales kuus riiki:
- Belgia
- Saksamaa (tollane Lääne-Saksamaa)
- Prantsusmaa
- Itaalia
- Luksemburg
- Holland
See nn “kuue riigi” algatus pani aluse hilisemale Euroopa Majandusühendusele, mis loodi 1957. aasta Rooma lepinguga. Eesmärk oli luua tolliliit ja edendada vabakaubandust, mis tooks liikmesriikidele majanduslikku heaolu ja kindlustunnet.
Laienemisprotsessid läbi kümnendite
Euroopa Liidu laienemine on toimunud mitmes laines, peegeldades Euroopa poliitilist muutumist. Pärast kuut asutajaliiget liitusid 1973. aastal Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik. 1980ndatel liitusid Kreeka, Hispaania ja Portugal, mis aitas nendel riikidel tugevdada demokraatlikke institutsioone pärast autoritaarsete režiimide kokkuvarisemist.
Kõige mastaapsem laienemine leidis aset 2004. aastal, mil Euroopa Liiduga liitus korraga kümme uut riiki, sealhulgas Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Küpros ja Malta. See oli ajalooline verstapost, mis ühendas Euroopa pärast aastakümneid kestnud külma sõda ja raudse eesriide langemist. Hiljem, 2007. aastal, liitusid Rumeenia ja Bulgaaria ning 2013. aastal Horvaatia.
Kuidas riigid liituvad: liitumiskriteeriumid
Euroopa Liitu ei saa astuda iga riik; kandidaatriigid peavad vastama rangetele nõuetele, mida nimetatakse Kopenhaageni kriteeriumideks. Need kriteeriumid tagavad, et uus liikmesriik suudab võtta endale liidu liikmelisusest tulenevad kohustused.
- Poliitilised kriteeriumid: Stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi põhimõtted, inimõigused ning vähemuste kaitse.
- Majanduslikud kriteeriumid: Toimiv turumajandus ja suutlikkus tulla toime konkurentsisurvega Euroopa Liidu ühtsel turul.
- Õiguslikud kriteeriumid: Suutlikkus võtta üle Euroopa Liidu õigustik ja rakendada seda oma riiklikus seadusandluses.
Liitumisprotsess on pikaajaline ja keeruline, hõlmates põhjalikke läbirääkimisi igas valdkonnas, alates põllumajandusest kuni keskkonnakaitse ja kohtusüsteemini.
Küsimused ja vastused (FAQ)
Mitu riiki on Euroopa Liidus hetkel?
Hetkel on Euroopa Liidus 27 liikmesriiki. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist 2020. aastal on see arv jäänud stabiilseks.
Kas Euroopa Liidu liikmesriikide arv võib tulevikus muutuda?
Jah, Euroopa Liit on avatud uutele liikmetele. Hetkel on mitmeid kandidaatriike, sealhulgas Lääne-Balkani riigid, Ukraina, Moldova ja Gruusia, kes on alustanud või soovivad alustada liitumisläbirääkimisi.
Mis on Brexit ja kuidas see mõjutas liikmesriikide arvu?
Brexit oli Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust välja astuda. Pärast referendumit 2016. aastal ja pikki läbirääkimisi lahkus Ühendkuningriik ametlikult 31. jaanuaril 2020, mistõttu vähenes liikmesriikide arv 28-lt 27-le.
Kas kõik Euroopa riigid kuuluvad Euroopa Liitu?
Ei, kõik Euroopa riigid ei ole Euroopa Liidu liikmed. Näiteks Šveits, Norra, Island ja Suurbritannia on Euroopa riigid, kuid nad ei kuulu Euroopa Liitu, ehkki nad teevad liiduga tihedat koostööd erinevate lepingute kaudu.
Kust saab infot kandidaatriikide kohta?
Ametlikku ja ajakohast teavet kandidaatriikide staatuse ja liitumisläbirääkimiste edenemise kohta saab Euroopa Liidu ametlikult veebilehelt ning Euroopa Komisjoni raportitest.
Tuleviku väljavaated ja võimalikud laienemised
Euroopa Liit seisab pidevas muutumises ning diskussioon järgmiste laienemiste üle on aktiivne. Laienemispoliitika on strateegiline vahend Euroopa stabiilsuse, rahu ja õitsengu edendamiseks. Samas on liikmesriikide seas erinevaid seisukohti selle kohta, kui kiiresti peaks laienemine toimuma ja millised on peamised prioriteedid organisatsiooni sisemisel reformimisel.
Uute liikmete vastuvõtmine nõuab liidult endalt võimekust kohaneda. See tähendab sageli otsustusprotsesside tõhustamist ja institutsioonide reformimist, et tagada 27 või enama riigi koostöö ladus toimimine. Tuleviku Euroopa Liit on tõenäoliselt veelgi mitmekesisem, nõudes liikmesriikidelt suuremat paindlikkust ja valmisolekut kompromissideks ühiste eesmärkide nimel.
Laienemine ei ole siiski ainus suund, mida Euroopa Liit arendab. Samal ajal tugevdatakse ühtset turgu, panustatakse digipöördesse ja rohelisse energiasse, mis on tänapäeva maailmas hädavajalikud. Seega on Euroopa Liidu tulevik seotud nii uute liikmete integreerimise kui ka olemasolevate liikmesriikide sügavama koostööga.
