Kui küsida juhuslikult inimeselt tänaval, kui palju osariike on Ameerika Ühendriikides, tuleb vastus enamasti kiiresti ja enesekindlalt. See on üks neist teadmistest, mis on paljudele koolipingist mällu sööbinud. Siiski on see küsimus, mis tekitab üllatavalt palju segadust, kui hakata mõtlema detailidele, ajaloolisele kontekstile või hoopis sellele, mida täpselt tähendab termin “osariik” võrreldes teiste Ameerika territooriumidega. Vastus on lihtne, kuid selle ümber ehitatud arusaamad vajavad tihtipeale värskendamist.
Numbriline fakt: 50 osariiki
Ameerika Ühendriigid koosnevad 50 osariigist. See on number, mis on kivisse raiutud riigi lipule, kus iga täht tähistab ühte konkreetset osariiki. Alates 1959. aastast, mil Hawaii sai ametlikult 50. osariigiks, on see arv püsinud muutumatuna. See on fakt, mida õpetatakse igas maailma geograafiatunnis, kuid sageli unustatakse, et teekond 50 osariigini ei olnud sugugi lineaarne ega iseenesestmõistetav.
Oluline on mõista, et 50 osariiki moodustavad föderaalse vabariigi, kus igal osariigil on oma põhiseadus, valitsus ja seadusandlik võim, mis toimib kooskõlas riikliku põhiseadusega. See süsteem annab osariikidele märkimisväärse autonoomia küsimustes, mis puudutavad haridust, kriminaalõigust, transpordivõrku ja tervishoiu korraldust.
Mida paljud kipuvad unustama: Territooriumid ja föderaalringkond
Segadus, mida paljud tunnevad, tuleneb sageli sellest, et Ameerika Ühendriikide haldusjaotus on keerulisem kui pelgalt 50 osariiki. Ameerika Ühendriikide koosseisu kuulub ka mitmeid territooriume, mida sageli ekslikult osariikideks peetakse või millest lihtsalt teadlik ei olda.
Lisaks 50 osariigile on olemas:
- Washington, D.C. (District of Columbia): See on föderaalringkond, kus asub riigi pealinn. See ei ole osariik, mistõttu puudub sel hääleõiguslik esindatus senatis ja täieõiguslik esindus esindajatekojas, kuigi selle elanikud maksavad föderaalmakse.
- Territooriumid: USA-l on viis peamist asustatud territooriumi: Puerto Rico, Guam, Ameerika Samoa, USA Neitsisaared ja Põhja-Mariaanid. Nende elanikud on USA kodanikud (välja arvatud Ameerika Samoa elanikud, kes on USA rahvuslased), kuid nad ei saa hääletada presidendivalimistel ja neil puudub hääleõiguslik esindaja Kongressis.
Just siin peitubki see “unustatud” osa. Paljud inimesed teavad, et Puerto Rico on USAga seotud, kuid nad ei pruugi mõista, et see ei ole üks 50-st osariigist, hoolimata sellest, et seal elab miljoneid ameeriklasi ja tegemist on territoriaalselt olulise piirkonnaga. See on poliitiline ja juriidiline vahetegemine, millel on suur mõju nii kohalikule elule kui ka Ameerika siseriiklikule poliitikale.
Ajalooline vaade: Kuidas arv kasvas
Ameerika Ühendriigid ei sündinud 50 osariigiga. Alguses, 1776. aastal, oli 13 kolooniat, mis kuulutasid end iseseisvaks. Aastakümnete jooksul laienes riik läände, liites uusi alasid ja luues uusi osariike vastavalt elanikkonna kasvule ja poliitilistele kokkulepetele.
19. sajand oli eriti aktiivne periood, mil loodi paljud praegused kesklääne ja lääneosariigid. Pärast kodusõda ja edasi 20. sajandisse liikudes protsess aeglustus, kuni 1912. aastal liitusid Arizona ja New Mexico. Seejärel kulus 47 aastat, enne kui 1959. aastal lisandusid kaks viimast: Alaska ja Hawaii.
See ajalooline kontekst selgitab, miks on USA-s just nii palju osariike. Iga uus osariik pidi läbima keerulise protsessi, mis hõlmas elanikkonna kasvu, ajutist territoriaalset staatust ja lõpuks Kongressi heakskiitu. See ei olnud lihtsalt kaardile piiride joonistamine, vaid põhjalik poliitiline ja sotsiaalne protsess.
Miks see segadus tekib?
Inimlik kalduvus lihtsustada viib tihti eksimusteni. Kuna 50 on kena ja ümmargune arv, kipume me kõik Ameerika mõjualas olevad paigad sellesse kasti suruma. Popkultuur, filmid ja uudised näitavad sageli osariike, kuid harva selgitatakse vahet osariigi ja territooriumi vahel.
Lisaks on Puerto Rico staatus olnud aastakümneid kestnud arutelude teema. Osa elanikest soovib, et sellest saaks 51. osariik, teised eelistavad praegust “vaba assotsieerunud riigi” staatust, kolmandad aga täielikku iseseisvust. See avalik arutelu hoiab teema aktuaalsena, kuid tekitab ka segadust inimestes, kes ei ole süvenenud USA konstitutsioonilisse ülesehitusse.
Korduma kippuvad küsimused
Siin on vastused mõnedele kõige sagedamini esitatavatele küsimustele seoses Ameerika osariikidega.
Kas Puerto Rico on USA osariik?
Ei, Puerto Rico ei ole USA osariik. See on USA organiseerimata territoorium (commonwealth). Selle elanikud on USA kodanikud, kuid neil ei ole hääleõigust USA presidendivalimistel ega täieõiguslikku esindatust Kongressis.
Kas Washington, D.C. on osariik?
Ei, Washington, D.C. ei ole osariik. See on föderaalringkond, mis loodi spetsiaalselt riigi pealinnaks, et see ei asuks ühegi teise osariigi territooriumil ega oleks ühegi osariigi kontrolli all.
Milline oli viimane osariik, mis USA-ga liitus?
Viimane osariik, mis USA-ga liitus, oli Hawaii, mis sai 50. osariigiks 21. augustil 1959. aastal.
Kui palju on USA-l territooriume?
USA-l on viis peamist asustatud territooriumi: Puerto Rico, Guam, Ameerika Samoa, USA Neitsisaared ja Põhja-Mariaanid. Lisaks on neil mitmeid asustamata väiksemaid saari Vaikses ookeanis.
Kas osariikide arv võib tulevikus muutuda?
Teoreetiliselt jah. USA põhiseadus sätestab protsessi, kuidas uusi osariike vastu võtta. Kui mõni territoorium (näiteks Puerto Rico või Washington, D.C.) peaks vastama nõuetele ja saama Kongressi heakskiidu, võiks osariikide arv suureneda. See on aga poliitiliselt äärmiselt keeruline ja vaieldav teema.
Huvitavaid fakte osariikide kohta
Lisaks üldisele numbrile on iga osariik omaette maailm. Mõned faktid, mis aitavad paremini mõista selle riigi mastaapsust:
- Alaska on pindalalt kõige suurem osariik, olles suurem kui Texas, California ja Montana kokku.
- Rhode Island on pindalalt kõige väiksem osariik.
- California on elanike arvult kõige suurem osariik.
- Wyoming on elanike arvult kõige väiksem osariik.
- Delaware oli esimene osariik, mis ratifitseeris USA põhiseaduse, olles seega ajalooliselt esimene ametlik osariik.
Ameerika Ühendriikide haldusjaotus on dünaamiline ja ajalooliselt sügav. Kuigi number 50 on kindel fakt, peitub selle taga palju rohkem lugusid, poliitilisi kompromisse ja erandeid, mis teevad Ameerika geograafiast ja poliitikast ühe põnevama uurimisvaldkonna maailmas. Teadmine, et 50 osariigi taga on peidus terve süsteem territooriume ja föderaalringe, aitab paremini mõista, kuidas see tohutu riik tegelikult toimib.
