Mis on deposiit ja millal seda tegelikult vaja läheb?

Raha targalt majandamine on oskus, mis ei teki üleöö, kuid on igaühele kättesaadav. Ebakindlatel aegadel või majanduslanguse perioodidel hakkavad inimesed üha enam otsima viise, kuidas oma sääste kaitsta ja kasvatada, ilma et peaks võtma liigseid riske. Kuigi aktsiaturud ja kinnisvara pakuvad sageli suuremat tootlust, kaasneb nendega ka oht raha kaotada. Siinkohal tuleb mängu üks vanimaid ja stabiilsemaid finantsinstrumente – deposiit ehk hoius. See on lahendus neile, kes hindavad turvalisust ja ettenähtavust. Tihti arvatakse ekslikult, et hoiustamine on keeruline või mõeldud vaid suurte summade jaoks, kuid tegelikkuses on see üks lihtsamaid viise panna raha enda kasuks tööle, olgu summaks siis paarsada või mitukümmend tuhat eurot.

Mis on deposiit ja kuidas see toimib?

Lihtsustatult öeldes on deposiit raha hoiustamine pangas või muus finantsasutuses kokkulepitud tingimustel. Kui tavalisel arvelduskontol seisev raha on mõeldud igapäevasteks tehinguteks ja ei tooda reeglina tulu, siis deposiidi puhul annate te oma raha pangale n-ö laenu. Pank kasutab seda raha edasi – näiteks eluasemelaenude või ärilaenude väljastamiseks – ning maksab teile selle eest tasu intresside näol.

Deposiidi olemus seisneb vastastikuses kasus: pank saab kapitali, mida ringlusesse lasta, ja teie saate oma säästudele kindla tootluse. See on üks madalaima riskiga investeerimisvorme, kuna tingimused (intressimäär ja hoiustamise periood) lepitakse kokku juba lepingu sõlmimise hetkel ning need reeglina ei muutu, sõltumata sellest, mis toimub maailma börsidel.

Erinevad hoiuste liigid

Kõik deposiidid ei ole ühesugused. Sõltuvalt teie eesmärkidest ja sellest, kui kiiresti te võiksite raha vajada, tuleks valida sobiv hoiuse tüüp. Eristada saab kolme peamist kategooriat:

  • Tähtajaline hoius: See on kõige klassikalisem deposiidi vorm. Te paigutate raha panka kindlaks perioodiks (näiteks 6 kuud, 1 aasta või 5 aastat). Selle aja jooksul on raha n-ö lukus ja selle ennetähtaegne väljavõtmine toob tavaliselt kaasa kogunenud intressist ilmajäämise. Vastutasuks pakub pank just sellele hoiusele kõige kõrgemat intressimäära.
  • Kogumishoius või kasutushoius: See on paindlikum variant. Kogumishoiusele saate raha jooksvalt juurde kanda ja teatud tingimustel ka välja võtta (näiteks paari päeva pikkuse etteteatamisega), ilma et kaotaksite kogu intressi. Kuna raha on likviidsem ehk kergemini kättesaadav, on siin pakutav intressimäär madalam kui tähtajalisel hoiusel.
  • Nõudmiseni hoius: Sisuliselt on see teie tavaline arvelduskonto. Raha on igal hetkel kättesaadav, kuid intress on olematu või nullilähedane. Seda ei peeta investeerimisvahendiks, vaid maksevahendiks.

Intressimäärad ja liitintressi mõju

Kui räägime deposiidi tasuvusest, on võtmesõnaks intressimäär. See näitab protsentuaalselt, kui palju raha pank teile aasta jooksul maksab. Kuid siin on oluline nüanss, mida tasub teada: intressi arvestusviis.

Lühemaajaliste hoiuste puhul (alla aasta) makstakse intress tavaliselt välja perioodi lõpus. Pikemaajaliste hoiuste puhul on teil sageli valik: kas võtta intress välja igakuiselt/kvartaalselt või lasta see lisada põhisummale. Viimane variant käivitab liitintressi efekti. See tähendab, et te hakkate teenima intressi mitte ainult oma algselt sissemakselt, vaid ka juba teenitud intressidelt. Pika aja jooksul võib liitintress teie lõppsummat märgatavalt suurendada, muutes deposiidi efektiivsemaks säästmisvahendiks.

Millal tasub deposiiti kasutada?

Deposiit ei ole alati parim lahendus kõigile, kuid teatud eluetappidel ja eesmärkide puhul on see asendamatu. Siin on peamised olukorrad, mil hoiustamine on nutikas valik:

1. Meelerahufondi hoidmine

Igal inimesel peaks olema sääst puhvriks ootamatute kulutuste tarbeks (töökaotus, auto remont, tervisemured). Kuna seda raha võib vaja minna ootamatult, ei tohi see olla seotud riskantsete aktsiatega, mis võivad vajalikul hetkel olla miinuses. Samas ei ole mõistlik hoida suurt summat lihtsalt pangakontol inflatsiooni meelevallas. Kogumishoius või lühiajaline tähtajaline hoius on ideaalne koht meelerahufondi parkimiseks.

2. Konkreetseks eesmärgiks kogumine

Kui teate, et vajate raha kindlal ajal – näiteks plaanite kahe aasta pärast osta kodu sissemakseks korteri või korraldada pulmad – on tähtajaline hoius parim valik. See kaitseb raha “juhusliku kulutamise” eest (sest raha on lukus) ja garanteerib, et summa on tähtaja saabudes alles ja isegi veidi kasvanud.

3. Madal riskitaluvus

Kõik inimesed ei ole valmis nägema oma portfelli kõikumist -20% või -30%, mis on aktsiaturgudel tavaline. Kui teie prioriteet on kapitali säilimine, mitte agressiivne kasv, on deposiit kõige stressivabam investeering. Te teate täpselt, kui palju te tagasi saate.

Turvalisus: Tagatisfondi roll

Üks peamisi põhjuseid, miks deposiite eelistatakse, on riiklik garantii. Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, toimib Tagatisfondi süsteem. See tähendab, et kui pank peaks minema pankrotti või muutuma maksejõuetuks, hüvitatakse hoiustajale tema raha koos kogunenud intressidega kuni 100 000 euro ulatuses iga panga kohta.

See garantii kehtib kõigile litsentseeritud pankadele Eestis. See teeb deposiidist sisuliselt riskivaba investeeringu, eeldusel, et hoitav summa jääb alla mainitud piirmäära. Kui teil on sääste rohkem kui 100 000 eurot, on mõistlik hajutada need erinevate pankade vahel, et nautida täielikku riiklikku kaitset.

Hoiuste maksustamine

Enne lepingu sõlmimist on oluline mõista ka maksukohustusi. Eestis maksustatakse eraisiku teenitud intressitulu tulumaksuga (käesoleval ajal 20% või vastavalt kehtivale maksumäärale). Tavaliselt peab pank tulumaksu kinni automaatselt hetkel, kui intress teile välja makstakse, seega teie kontole laekub juba netosumma.

Erandiks on olukord, kui kasutate investeerimiskontot. Investeerimiskonto süsteemi kaudu hoiustades on võimalik maksukohustust edasi lükata, reinvesteerides teenitud tulu uuesti. See on kasulik strateegia neile, kes soovivad liitintressi mõju maksimeerida pika perioodi vältel.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Hoiustamise teema tekitab tihti praktilisi küsimusi. Alljärgnevalt leiate vastused levinumatele päringutele.

Kas ma saan tähtajalisest hoiuselepingu ennetähtaegselt lõpetada?
Jah, enamasti on see võimalik, kuid sellega kaasnevad trahvid. Reeglina kaotate kogu kogunenud intressi ja pank maksab teile tagasi ainult algse põhisumma. Mõned pangad võivad küsida ka lepingu lõpetamise tasu. Seetõttu tuleks tähtajaline hoius valida vaid siis, kui olete kindel, et seda raha pole perioodi jooksul vaja.

Kas deposiit on parem kui aktsiatesse investeerimine?
Need on kaks erinevat tööriista. Aktsiad pakuvad ajalooliselt kõrgemat tootlust, kuid on seotud kõrge riskiga ja väärtus võib langeda. Deposiit pakub madalamat, kuid garanteeritud tootlust. Parim finantsplaan sisaldab sageli mõlemat: deposiiti lühiajalisteks vajadusteks ja aktsiaid pikaajaliseks kasvatamiseks.

Mis vahe on hoiu-laenuühistul ja pangal hoiustamisel?
Hoiu-laenuühistud pakuvad tihti kõrgemaid intresse kui universaalpangad, kuid nende riskitase on kõrgem. Oluline on teada, et riiklik Tagatisfond ei pruugi katta kõiki hoiu-laenuühistuid samas ulatuses või tingimustel nagu pankade puhul (kuigi regulatsioonid muutuvad). Enne ühistus hoiustamist kontrollige alati nende tagatisi ja tausta.

Kas inflatsioon sööb deposiidi tulu ära?
Kõrge inflatsiooni perioodil võib juhtuda, et kaupade hinnad tõusevad kiiremini kui hoiuse intress. Siiski on deposiit parem valik kui sularaha hoidmine, sest intressitulu kompenseerib vähemalt osa inflatsioonist. Sularaha väärtus langeb inflatsiooni ajal täies ulatuses, hoiuse väärtus väheneb vaid inflatsiooni ja intressi vahe võrra.

Kuidas valida endale sobivaim deposiit?

Õige hoiuse valimine algab turu-uuringust. Pangad pakuvad väga erinevaid intressimäärasid ja tihti võivad väiksemad pangad või Eestis tegutsevad välispankade filiaalid pakkuda märgatavalt paremaid tingimusi kui suured kodupangad, et meelitada ligi uusi kliente. Ärge leppige automaatselt oma kodupanga pakkumisega, vaid võrrelge vähemalt 3–4 erineva teenusepakkuja tingimusi.

Jälgige hoolega kampaaniapakkumisi, kuid lugege alati läbi peenes kirjas tingimused. Pöörake tähelepanu sellele, kas intressimäär on fikseeritud kogu perioodiks ja millised on sanktsioonid, kui peate raha ootamatult kasutusele võtma. Kui teie eesmärk on koguda raha konkreetseks ostuks, valige tähtaeg, mis langeb kokku planeeritava ostuajaga. Kui aga otsite kohta oma varurahale, eelistage paindlikumaid kogumishoiuseid, isegi kui nende intress on pisut madalam. Lõppkokkuvõttes on deposiit tööriist, mis pakub finantsilist stabiilsust, ja teadlik valik aitab teil öösel rahulikumalt magada, teades, et teie raha on kindlas kohas ja kasvab iga päevaga.