Töösuhte alustamine on alati kahepoolne protsess, kus nii tööandja kui ka uus töötaja vajavad aega veendumaks, et valik oli õige. Just sel eesmärgil on seadusandja ette näinud katseaja, mis toimib omamoodi „puhvrina“ enne pikaajalise ja siduva töösuhte täielikku jõustumist. Kuigi sageli arvatakse ekslikult, et katseajal võib töölepingu lõpetada n-ö päevapealt ja ilma igasuguse põhjuseta, reguleerib Eesti Vabariigi töölepingu seadus (TLS) seda protsessi üsna täpselt. Ebakorrektselt vormistatud ülesütlemine võib kaasa tuua kulukaid töövaidlusi, rahalisi hüvitisi ja mainekahju, mistõttu on nii töötajal kui ka tööandjal kriitiliselt oluline mõista juriidilisi nüansse, mis kaasnevad töösuhte lõpetamisega katseaja jooksul.
Mis on katseaeg ja mis on selle eesmärk?
Enne lõpetamise protseduuride juurde asumist on vaja mõista, mida katseaeg juriidilises mõttes tähendab. Töölepingu seaduse kohaselt rakendub katseaeg automaatselt igale uuele töösuhtele, kui pooled ei ole lepingus kokku leppinud teisiti. Seadusejärgne katseaeg kestab neli kuud alates töötaja tööle asumise päevast.
Katseaja eesmärk ei ole anda tööandjale võimalust odavat tööjõudu palgata või töötajat meelevaldselt vallandada. Selle tegelik juriidiline eesmärk on hinnata töötaja:
- Tervist;
- Teadmisi;
- Oskusi;
- Võimeid;
- Isikuomadusi.
Kõik need kriteeriumid peavad olema seotud konkreetse töö tegemisega. Kui töösuhe lõpetatakse katseajal, peab põhjus tulenema sellest, et töötaja ei vastanud eelnimetatud kriteeriumitele ehk katseaja eesmärk jäi täitmata.
Etteteatamise tähtaeg: 15 kalendripäeva reegel
Kõige levinum eksimus katseaja lõpetamisel on etteteatamistähtaja eiramine. Töölepingu seadus (§ 96) sätestab selgelt, et katseajal võib töölepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 15 kalendripäeva. See nõue kehtib mõlemale poolele – nii tööandjale kui ka töötajale.
Oluline on rõhutada, et tegemist on kalendripäevadega, mitte tööpäevadega. Tähtaeg hakkab kulgema ülesütlemisavalduse kättesaamisele järgnevast päevast.
Mis juhtub, kui etteteatamistähtaega ei järgita?
Elus tuleb ette olukordi, kus soovitakse töösuhe lõpetada koheselt, nn „päevapealt“. Kui tööandja või töötaja ei järgi 15-päevast etteteatamistähtaega, on teisel poolel õigus nõuda hüvitist. Hüvitise suuruseks on töötaja keskmine päevatasu nende päevade eest, mis jäid etteteatamistähtajast puudu.
Näide: Kui tööandja ütleb lepingu üles ja käsib töötajal lahkuda juba järgmisel päeval (ehk etteteatamine on vaid 1 päev), peab ta töötajale maksma hüvitist puuduoleva 14 päeva eest. Töösuhe küll lõpeb soovitud kuupäeval, kuid rahaline kohustus jääb.
Põhjendamise vajadus: kas peab selgitama?
See on üks vaieldavamaid teemasid tööõiguses. Töölepingu seadus (§ 95 lg 2) ütleb, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Erandiks on olukord, kus tööandja ütleb lepingu üles katseajal (§ 86 alusel) – seadus otsesõnu ei nõua ülesütlemisavalduses pika selgituse kirjutamist, erinevalt erakorralisest ülesütlemisest (nt varguse või usalduse kaotuse tõttu).
Siiski soovitavad juristid tungivalt tööandjal lühidalt ja konkreetselt märkida, miks töötaja katseaega ei läbinud. Miks see on vajalik?
- Vaidluste ennetamine: Kui töötaja pöördub töövaidluskomisjoni, väites, et tööleping lõpetati ebaseaduslikult (näiteks diskrimineerimise tõttu), lasub tõendamiskoormis tööandjal. Tööandja peab tõestama, et töötaja ei sobinud ametikohale oma oskuste või omaduste poolest.
- Selgus suhetes: Korrektne põhjendus aitab töötajal mõista, mis läks valesti, ja vähendab emotsionaalset pinget.
Töötaja omalt poolt ei pea katseajal lahkumist põhjendama, kui ta lahkub katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu (näiteks töö ei vastanud ootustele).
Vorminõuded: suuline vallandamine on tühine
Ükskõik kui pingeline on olukord, ei tohi unustada vorminõudeid. Töölepingu ülesütlemise avaldus peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See tähendab, et aktsepteeritavad on:
- Paberil allkirjastatud avaldus;
- E-kiri (soovitavalt digiallkirjastatud, kuid kehtib ka tavaline e-kiri, kui on võimalik tõestada selle saatmist ja kättesaamist);
- Sõnumirakendused (SMS, WhatsApp jms), kuigi neid peetakse vähem professionaalseks ja vaidluste korral raskemini tõendatavaks.
Kõige kriitilisem moment on avalduse kättesaamine. Ülesütlemine muutub kehtivaks alles hetkest, kui teine pool on selle kätte saanud. Seega, kui saadate e-kirja, küsige alati kinnitust kättesaamise kohta. Suuline teade „ära homme enam tule“ on juriidiliselt tühine ja töösuhe sellega ei lõppe.
Keelatud põhjused katseajal lepingu lõpetamiseks
Kuigi katseaeg annab tööandjale suurema vabaduse, ei ole see absoluutne. Töölepingut ei tohi katseajal üles öelda põhjustel, mis on vastuolus seaduse või diskrimineerimise keeluga.
Ebaseaduslikud põhjused on näiteks:
Rasedus või rasedus- ja sünnituspuhkuse õiguse kasutamine. Tööandja ei saa väita, et rase naine ei sobi katseajal tööle, välja arvatud juhul, kui tööandja suudab tõestada, et naise oskused on täiesti ebapiisavad ja see pole seotud rasedusega (mis on praktikas äärmiselt keeruline).
Töötaja esindamine (nt ametiühingusse kuulumine) või töötaja poolt oma seaduslike õiguste kaitsmine.
Diskrimineerivad asjaolud nagu sugu, rahvus, usutunnistus, vanus või seksuaalne orientatsioon.
Kui tööandja ütleb lepingu üles katseajal ja töötaja on rase, peab tööandja tõendama, et vallandamise põhjus polnud rasedus.
Korduma kippuvad küsimused katseaja lõpetamise kohta
Järgnevalt vastame praktikas enim tekkinud küsimustele, mis puudutavad töösuhte lõpetamist katseperioodil.
Kas katseaeg pikeneb, kui töötaja on haige või puhkusel?
Jah. Töölepingu seaduse kohaselt ei arvestata katseaja hulka aega, mil töötaja ei saanud tööd teha (nt haigusleht või puhkus). Kui töötaja on katseajal 2 nädalat haige, pikeneb tema katseaeg 2 nädala võrra. See on vajalik, et tööandjal oleks reaalselt 4 kuud aega töötaja hindamiseks.
Kas haiguslehe ajal võib töölepingu üles öelda?
Jah, võib küll. Haigusleht ei anna katseajal absoluutset kaitset koondamise või vallandamise eest (erinevalt mõnest vanast müüdist). Siiski ei tohi ülesütlemise põhjus olla lühiajaline haigestumine ise, vaid töötaja üldine ebasobivus. Ülesütlemisavaldus tuleb saata töötajale ka haiguse ajal ja 15-päevane tähtaeg hakkab jooksma.
Kas tööandja ja töötaja võivad kokku leppida lühemas etteteatamises ilma hüvitiseta?
Jah. Seadus lubab pooltel kokkuleppel töölepingu lõpetada igal ajal (§ 79). Kui mõlemad pooled on nõus, et töösuhe lõpeb „päevapealt“ ja keegi kellelegi pretensioone ei esita, siis vormistatakse see poolte kokkuleppena, mitte ühepoolse katseaja ülesütlemisena. Sellisel juhul 15-päevast hüvitist maksma ei pea.
Mida teha, kui tööandja ei vasta minu lahkumisavaldusele?
Kui olete saatnud avalduse e-postiga või tähitud kirjaga ja teil on tõend selle kättetoimetamise kohta, siis loetakse avaldus kättesaaduks. Tööandja nõusolekut lahkumiseks ei ole vaja – tegemist on ühepoolse tehinguga. Töösuhe lõpeb etteteatamistähtaja möödumisel automaatselt.
Kas katseajal saab töölepingut üles öelda ka erakorraliselt (§ 88)?
Jah. Kui töötaja paneb toime ränga rikkumise (vargus, joobes tööle ilmumine), ei pea tööandja viitama katseaja ebarahuldavale tulemusele, vaid võib kasutada erakorralist ülesütlemist § 88 alusel. Sel juhul ei pea järgima 15-päevast etteteatamistähtaega, kuid rikkumine peab olema tõendatud ja eelnevalt hoiatatud (sõltuvalt rikkumise raskusest).
Meelespea korrektseks lahkuminekuks
Olenemata sellest, kas olete tööandja või töötaja, tasub töösuhte lõpetamisel katseajal järgida konkreetset tegevuskava, et vältida hilisemaid arusaamatusi. Emotsioonid võivad olla laes, kuid juriidiline korrektsus tagab meelerahu.
Esiteks, fikseerige kuupäevad. Veenduge, et katseaeg on endiselt kehtiv (arvestades võimalikke pikenemisi haiguse tõttu). Ülesütlemisavaldus, mis esitatakse päev pärast katseaja lõppu, allub juba tavalistele, palju rangematele reeglitele.
Teiseks, koostage kirjalik dokument. Ärge kunagi lootke suulistele kokkulepetele. E-kiri on miinimum, digiallkirjastatud dokument on parim praktika. Dokumendis peab olema kirjas selge tahe leping lõpetada, viide TLS § 86-le (katseaeg) ja viimane tööpäev.
Kolmandaks, arvestage lõpparvega. Töölepingu lõppemise päeval peab tööandja välja maksma kõik töötasud ja kasutamata puhkusehüvitise. Katseajal teenitud puhkusepäevad ei „kustu“ ega kao – need kuuluvad rahalisele hüvitamisele.
Neljandaks, tagastage töövahendid. Arvutid, telefonid, võtmed ja läbipääsukaardid tuleb tagastada hiljemalt viimasel tööpäeval. Soovitatav on vormistada üleandmise-vastuvõtmise akt, et vältida hilisemaid süüdistusi kadunud või rikutud vara osas.
Korrektne käitumine katseaja ebaõnnestumisel näitab professionaalsust. Eesti on väike ja tööturu reputatsioon on väärtuslik vara. Isegi kui koostöö ei sobinud, on viisakas ja seaduskuulekas lahkumine parim investeering tulevikku.
