Kirjandi kirjutamine on oskus, mida saab treenida nagu iga teistki võimet – olgu selleks siis matemaatikaülesannete lahendamine või spordis tippvormi saavutamine. Paljude õpilaste jaoks tundub valge paber hirmutav, kuid tegelikult on hea kirjand pigem struktureeritud protsess kui müstiline inspiratsioonipuhang. Eksamiolukorras, kus aeg tiksub ja närvid on pingul, muutub kõige olulisemaks oskus oma mõtteid selgelt ja loogiliselt organiseerida. Selles juhendis vaatleme lähemalt, kuidas muuta oma kirjutamisprotsess süsteemseks ning kuidas jätta hindajale mulje, et oled küps ja analüüsivõimeline autor.
Eeltöö ja kavandamine on pool võitu
Kõige suurem viga, mida kirjandi kirjutamisel tehakse, on kohene kirjutama asumine. Ilma selge plaanita kipuvad mõtted harunema, teema fookus hajub ning lõpptulemus võib jääda heietavaks. Esimene samm on teema põhjalik analüüs. Küsi endalt: mida täpselt minult oodatakse? Millised on märksõnad?
Kui teema on selge, asu ajurünnaku juurde. Pane kirja kõik mõtted, tsitaadid, näited ja seosed, mis pähe tulevad. Ära muretse esialgu korra pärast – lihtsalt “tühjenda oma aju”. Seejärel vali välja kõige tugevamad ideed, mis aitavad sul teemat avada. Hea kirjandi aluseks on kolm kuni neli tugevat argumenti või vaatenurka, mida sa suudad näidete ja analüüsiga toetada.
Kavandamine peaks sisaldama vähemalt:
- Sissejuhatust, kus sõnastad probleemi ja oma seisukoha.
- Kolme kuni nelja alateemat, mis toetavad su väidet.
- Konkreetseid näiteid (kirjandusest, ajaloost, ühiskonnast või isiklikust kogemusest).
- Järeldusosa, kus tood kõik mõtted ühtseks tervikuks.
Sissejuhatus kui lugeja tähelepanu püüdjaks
Sissejuhatus on sinu visiitkaart. See peab olema piisavalt kaasahaarav, et hindaja sooviks lugemist jätkata. Väldi üldisi ja kulunud fraase nagu “juba ammustest aegadest on inimesed mõelnud…” või “tänapäeva maailmas on see teema väga aktuaalne”. Need ei anna autorist mingit informatsiooni.
Selle asemel proovi alustada millegi konkreetsega:
- Provokatiivse küsimusega, mis paneb lugeja mõtlema.
- Lühikese, ent tabava tsitaadiga, mida sa oskad tekstis hiljem uuesti kasutada.
- Kontrastiga – too välja mingi ühiskondlik vastuolu, mida sa hakkad oma kirjandis lahendama.
- Lühikese, kujundliku olukorrakirjeldusega.
Sissejuhatuse lõpus peab olema selge tees ehk väide, mida sa hakkad kogu ülejäänud kirjandi vältel tõestama. See on sinu kirjandi kompass.
Sisuosa: Kuidas vältida tühi-tähi teksti
Sisuosas on kõige olulisem kvaliteet, mitte kvantiteet. Hindajat ei huvita, kui palju lehekülgi sa oled kirjutanud, vaid see, kui sügavale sa suudad teemasse tungida. Iga lõik peab algama teemalausega, mis annab märku, millest lõigus räägitakse. Ülejäänud lõik peab seda teemalauset põhjendama ja näidetega toetama.
Kasuta mudelit: Väide – Selgitus – Näide – Järeldus. See struktuur tagab, et su tekst on loogiline ja kergesti jälgitav. Eriti kõrgelt hinnatakse neid kirjandeid, kus autor suudab tuua näiteid erinevatest valdkondadest. Kui kirjutad ühiskondlikust probleemist, ära toetu ainult oma arvamusele, vaid vii sisse viiteid ajaloolistele sündmustele, kirjandusteostele või teadusuuringutele. See näitab laia silmaringi.
Keel ja stiil: Kuidas tõusta esile
Hea kirjand ei pea olema täis keerulisi võõrsõnu. Vastupidi, liigne ja ebaloomulik “akadeemiline” keel võib mõjuda koomiliselt. Olulisem on lausete vaheldusrikkus ja täpsus. Väldi kordusi – kasuta sünonüüme ja proovi lausestruktuure varieerida. Mõni lause võib olla lühike ja lööv, teine pikem ja analüütilisem.
Pööra tähelepanu järgmistele stiilinõuannetele:
- Ole konkreetne: Selle asemel et öelda “inimesed on muutunud halvemaks”, kirjuta, millised konkreetsed väärtused on ühiskonnas taandunud.
- Kasuta siduvsõnu: Seosta lõike ja lauseid sujuvalt (“sellega seoses”, “teisest küljest”, “samas tuleb tõdeda”, “kõigest eelnevast tuleneb”).
- Väldi klišeesid: Kui tunned, et kirjutad fraasi, mida oled kuulnud sada korda, kustuta see ja proovi öelda sama mõtet teistmoodi.
Korduma kippuvad küsimused
Kui pikk peab üks hea kirjand olema?
Tavaliselt on eksamitel ette antud sõnade vahemik. Kõige olulisem on siiski see, et suudaksid oma mõtte ammendavalt välja tuua. Liiga lühike kirjand jätab mulje puudulikust analüüsist, liiga pikk aga võib minna laialivalguvaks. Jää etteantud raamidesse, kuid keskendu sellele, et igal lausel oleks eesmärk.
Kas kirjandis võib kasutada esimest isikut ehk “mina”-vormi?
Jah, üldjuhul võib, eriti kui tegemist on arutleva kirjandiga. See muudab teksti isikupärasemaks. Siiski tuleb hoiduda liigsest subjektiivsusest. Sinu arvamus on väärtuslik siis, kui sa suudad seda argumentidega tõestada, mitte siis, kui sa lihtsalt kuulutad oma tõdesid.
Mida teha, kui kirjandi ajal tuleb “blokeering”?
See on täiesti normaalne. Kui tunned, et mõte on kinni, pane pliiats käest. Võta hetk, hinga sügavalt sisse ja vaata üle oma kava. Võib-olla oled liiga palju keskendunud detailidele? Mine tagasi oma põhiteesi juurde ja küsi endalt: kuidas see järgmine argument aitab mul seda väidet tõestada?
Kui palju peaks kirjandis tsiteerima?
Tsitaate tasub kasutada siis, kui need on tõesti asjakohased ja rikastavad teksti. Ära topi neid sisse vaid selleks, et tunduda tark. Üks täpne tsitaat on parem kui viis juhuslikku, mis teksti konteksti ei sobi.
Töö viimistlemine ja toimetamine
Eksamiaja lõpus peab sul jääma vähemalt 10–15 minutit teksti lugemiseks. See on aeg, mil paljud õpilased teevad saatuslikke vigu, mida saanuks lihtsa lugemisega vältida. Toimetamisel ära loe ainult õigekirja, vaid jälgi teksti terviklikkust. Kas lõigud moodustavad loogilise jada? Kas su järeldus haakub sissejuhatusega? Kas oled kasutanud liiga palju korduvaid sõnu?
Kontrolli ka kirjavahemärke. Eriti tähelepanelik tasub olla komade osas keerulisemates lausetes. Kui oled ebakindel, kas panna koma või mitte, proovi lauset lihtsustada. Mõnikord on parem kirjutada kaks selget lühikest lauset kui üks pikk ja eksitav. Lõpetuseks kontrolli, kas kirjandi pealkiri on ikka teemaga kooskõlas – see on viimane asi, mida hindaja näeb ja mis loob esmamulje. Korrektne vormistus, loetav käekiri ja läbimõeldud ülesehitus on sinu parimad tööriistad, et eksamil silma paista.
