Töötus on olukord, mis võib tabada meist igaüht ootamatult, sõltumata elukutsest või töökogemusest. Kui töösuhe lõppeb ja inimene jääb ilma sissetulekuta, on Eesti riik loonud turvavõrgu töötuskindlustushüvitise näol. See on mõeldud toetama inimesi ajutisel perioodil, mil nad otsivad uut tööd ning kohanevad muutunud olukorraga. Hüvitise eesmärk ei ole pakkuda pikaajalist toimetulekut, vaid leevendada sissetuleku kaotusega kaasnevat šokki ja aidata säilitada elatustaset kuni uue töökoha leidmiseni. Käesolevas artiklis vaatleme lähemalt, kes täpselt on õigustatud seda hüvitist saama, millised on vajalikud eeldused ning kuidas protsess praktikas toimib.
Kes on õigustatud töötuskindlustushüvitist saama?
Töötuskindlustushüvitise saamise aluseks on töötuskindlustusmaksete tasumine. See tähendab, et süsteem on üles ehitatud solidaarsuse ja eelneva panustamise põhimõttel. Hüvitisele on õigus isikul, kes on töötuna arvele võetud ning kellel on ette näidata piisav kindlustusstaaž.
Kõige olulisem eeldus on see, et isik peab olema töötanud ja sellelt töötasult maksnud töötuskindlustusmakseid. Töötuskindlustusmakse on kohustuslik kõikidele töötajatele, kes töötavad töölepingu alusel või avalikus teenistuses. Samuti kehtib see teatud juhtudel võlaõiguslike lepingute, näiteks käsunduslepingu või töövõtulepingu puhul, kui lepingust tulenevad kohustused eeldavad kindlustusmaksete tasumist.
Oluline on mõista, et hüvitise saamine ei sõltu sellest, kas inimene on töötanud täis- või osalise tööajaga, vaid sellest, kas maksud on korrektselt tasutud. Kui olete töötanud erinevate tööandjate juures, summeeritakse kõik need perioodid, mil olete töötuskindlustusmakseid tasunud. See annab kindlustunde ka neile, kes on liikunud ühelt töökohalt teisele, ilma et vahepeal oleks olnud pikemaid pause.
Millised on peamised tingimused hüvitise määramiseks?
Lisaks kindlustusmaksete tasumisele peab hüvitise saamiseks olema täidetud veel mitu olulist kriteeriumi. Eesti Töötukassa hindab igat juhtumit individuaalselt, lähtudes kehtivast seadusandlusest.
Kindlustusstaaži nõue
Hüvitise saamiseks peab isikul olema vähemalt 12 kuud kindlustusstaaži viimase 36 kuu jooksul enne töötuna arvele võtmist. See nõue tagab, et hüvitist saavad just need inimesed, kes on aktiivselt tööturul osalenud. Need 12 kuud ei pea olema järjestikused – arvesse lähevad kõik töötatud kuud, mil töötuskindlustusmakse on laekunud.
Töösuhte lõppemise viis
Hüvitise määramise seisukohalt on väga oluline, millisel põhjusel töösuhe lõppes. Üldjuhul makstakse hüvitist siis, kui töösuhte lõpetamise algatajaks ei ole olnud töötaja ise. See tähendab, et hüvitist makstakse peamiselt järgmistel juhtudel:
- Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt koondamise tõttu.
- Töölepingu tähtaja möödumine.
- Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel (teatud juhtudel).
- Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt tööandjapoolse olulise rikkumise tõttu.
Kui töötaja esitab avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks omal soovil ilma mõjuva põhjuseta või lahkub töölt poolte kokkuleppel ilma konkreetse vajaduseta, võib see mõjutada hüvitise saamist. Seetõttu on alati soovitatav töölepingu lõpetamisel konsulteerida Töötukassaga või juristiga, et mõista tagajärgi.
Kuidas taotleda töötuskindlustushüvitist?
Protsessi alguspunktiks on töötuna arvele võtmine Eesti Töötukassas. Seda saab mugavalt teha nii e-töötukassa kaudu kui ka pöördudes lähimasse Töötukassa osakonda. Mida varem pärast töösuhte lõppemist arvele võtate, seda kiiremini saab menetlus alata.
Arvele võtmise käigus esitab isik vajalikud andmed ja dokumendid, mis tõendavad töösuhte lõppemist ja eelnevat töökogemust. Pärast arvele võtmist tuleb esitada taotlus töötuskindlustushüvitise saamiseks. Töötukassa kontrollib andmeid Maksu- ja Tolliameti registrist, et veenduda kindlustusmaksete tasumises ja staaži piisavuses.
Pärast taotluse esitamist teeb Töötukassa otsuse hüvitise määramise või sellest keeldumise kohta. Positiivse otsuse korral kantakse raha pangaarvele igakuiselt tagantjärele. Oluline on meeles pidada, et töötuna arvel olles on isikul kohustus aktiivselt tööd otsida ja osaleda Töötukassa poolt pakutavates teenustes, nagu karjäärinõustamine või täiendkoolitused.
Hüvitise suurus ja kestus
Töötuskindlustushüvitise suurus ei ole kõigile ühesugune, vaid sõltub inimese varasemast sissetulekust. Arvutamise aluseks on eelnenud 12 kuu keskmine ühe kalendripäeva töötasu, millelt on tasutud töötuskindlustusmakseid.
Arvutuskäik
- Esimesed 100 päeva makstakse hüvitist 50% ulatuses varasemast keskmisest töötasust.
- Alates 101. päevast makstakse hüvitist 40% ulatuses varasemast keskmisest töötasust.
Siiski on kehtestatud ka hüvitise ülempiir, mis tagab, et süsteem oleks jätkusuutlik ja solidaarne. Hüvitise maksimumsuurus on seotud Eesti keskmise palgaga. See tähendab, et väga kõrgepalgaliste puhul ei asenda hüvitis kogu nende varasemat sissetulekut, vaid katab osa sellest.
Hüvitise maksmise kestus sõltub omakorda staažist. Kui inimesel on staaži vähem kui 5 aastat, makstakse hüvitist 180 kalendripäeva. Kui staaži on 5–10 aastat, siis 270 päeva, ja kui staaži on üle 10 aasta, siis 360 päeva. See tähendab, et pikema staažiga töötajatele pakutakse pikemat turvavõrku, kuna neil võib uue ja võrdväärse töökoha leidmine võtta kauem aega.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ma saan hüvitist, kui lahkun töölt omal soovil?
Üldjuhul ei maksta töötuskindlustushüvitist juhul, kui töötaja lahkub töölt omal soovil ilma mõjuva põhjuseta. Sellisel juhul on õigus saada vaid töötutoetust, kui vastavad tingimused on täidetud. Töötutoetus on fikseeritud summaga toetus, mis on märgatavalt väiksem kui töötuskindlustushüvitis.
Mis juhtub, kui ma vahepeal tööle lähen?
Kui asute tööle, siis hüvitise maksmine peatatakse. Kui töösuhe lõppeb uuesti enne, kui hüvitise maksmise periood on läbi saanud, on teil õigus hüvitise maksmist jätkata. See on loodud selleks, et soodustada inimeste naasmist tööturule ka lühiajaliste projektide kaudu.
Kas hüvitiselt arvestatakse maha maksud?
Jah, töötuskindlustushüvitis on maksustatav tulu. Sellest peetakse kinni tulumaks, kuid töötuskindlustusmakseid sellest enam ei arvestata. Seetõttu laekub arvele summa, millelt on tulumaks juba maha arvatud.
Kas välismaal töötatud aeg läheb staaži sisse?
Kui olete töötanud teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis, on võimalik arvesse võtta seal töötatud aega. Selleks tuleb esitada vastav tõend, näiteks U1-vorm. See on oluline neile, kes on hiljuti Eestisse naasnud ja soovivad siin töötuna arvele võtta.
Kuidas mõjutab koondamishüvitis töötuskindlustushüvitist?
Koondamishüvitis, mida maksab tööandja, ja töötuskindlustushüvitis on kaks erinevat asja. Tööandja poolt makstav hüvitis (tihti ühe kuu palk) ei välista Töötukassa poolt makstavat hüvitist. Töötukassalt koondamise korral saadav hüvitis sõltub aga töösuhte kestusest tööandja juures ja see on eraldiseisev protsess.
Nõuanded eduka tööotsingu teekonnal
Töötuskindlustushüvitis on mõeldud toimetuleku tagamiseks ajal, mil panustate kogu oma energia uue töökoha leidmisesse. Paljud inimesed kogevad töötuks jäädes stressi, kuid seda aega tuleks vaadata kui võimalust uueks stardiks. Töötukassa pakub lisaks rahalisele toele ka mitmesuguseid teenuseid, mida tasub aktiivselt kasutada. See hõlmab nii CV koostamise abi, tööintervjuude simulatsioone kui ka vajadusel ümberõppe võimalusi.
Oluline on hoida kontakti oma konsultandiga ja täita vastastikku kokkulepitud tegevuskava. Aktiivsus tööotsingul mitte ainult ei suurenda võimalust kiiremini tööd leida, vaid on ka seaduslik nõue töötuna arvel püsimiseks. Ärge kartke küsida lisainfot või abi, kui tunnete, et vajate suunavaid juhiseid. Eesti tööturu regulatsioonid on loodud kaitsma töötaja huve ning töötuskindlustussüsteem on selle turvavõrgu keskne osa.
Kokkuvõttes on töötuskindlustushüvitis õigus, mille olete oma eelneva tööga välja teeninud. Mõistes oma õigusi ja kohustusi, suudate navigeerida tööturu keerukates olukordades kindlustundega. Olgu eesmärgiks karjääri pööre või naasmine samasse valdkonda, teadmine, et riik toetab teid üleminekuperioodil, annab vajaliku rahu, et keskenduda oma järgmisele professionaalsele väljakutsele.
