Investeerimine ei ole tänapäeval enam vaid finantsmaailma ekspertide või suure algkapitaliga inimeste pärusmaa. Üha enam tavalisi inimesi otsib võimalusi, kuidas oma sääste inflatsiooni eest kaitsta ja pikaajaliselt kasvatada. Kui oled investeerimismaailmas alles esimesi samm tegemas, võib aktsiate valimine tunduda keeruline ja riskantne. Siinkohal tulevadki mängu ETF-id ehk börsil kaubeldavad fondid, mis on oma lihtsuse, madalate kulude ja laialdase hajutatuse tõttu saanud üheks populaarseimaks investeerimisinstrumendiks kogu maailmas. See artikkel selgitab põhjalikult, mis on ETF, miks see on algajale (ja ka edasijõudnule) suurepärane valik ning milliseid samme pead astuma, et teha oma esimene tehing.
Mis on ETF ehk börsil kaubeldav fond?
Lühend ETF tuleb ingliskeelsest terminist Exchange Traded Fund, mis eesti keeles tähendab börsil kaubeldavat fondi. Lihtsustatult öeldes on ETF investeerimisfond, mis on noteeritud börsil ja millega kaubeldakse täpselt samamoodi nagu üksikaktsiatega. Kui ostad ühe ETF-i osaku, ostad sa sisuliselt väikese tüki suurest väärtpaberikorvist.
Kujuta ette, et soovid osta puuvilju. Üksikaktsia ostmine on nagu ühe konkreetse õuna valimine – sa pead veenduma, et see õun ei oleks ussitanud ja oleks maitsev. ETF-i ostmine on aga nagu valmis puuviljakorvi soetamine, kus on sadu erinevaid puuvilju. Isegi kui üks õun korvis peaks riknema, ei mõjuta see oluliselt kogu korvi väärtust. See ongi ETF-i peamine eelis: automaatne hajutamine.
ETF-i ja tavapärase investeerimisfondi erinevused
Kuigi mõlemad on fondid, on neil olulisi erinevusi, mis räägivad sageli ETF-ide kasuks:
- Kauplemiskiirus: Tavapärase investeerimisfondi osakuid ostetakse ja müüakse tavaliselt üks kord päevas fondi NAV-i (netovara väärtuse) alusel. ETF-idega saab kaubelda börsi lahtiolekuaegadel reaalajas – hind muutub pidevalt vastavalt nõudlusele ja pakkumisele.
- Kulud: Enamik ETF-e on passiivselt juhitud, mis tähendab, et nad järgivad kindlat indeksit (näiteks S&P 500). Puudub vajadus kallite fondijuhtide ja analüütikute järele, mistõttu on ETF-ide haldustasud kordades madalamad kui aktiivselt juhitud pankade fondidel.
- Läbipaistvus: ETF-id avaldavad oma positsioone tavaliselt igapäevaselt, seega tead täpselt, millistesse ettevõtetesse sinu raha on paigutatud.
Miks eelistada passiivset investeerimist indeksfondidesse?
Ajalugu on näidanud, et enamik aktiivselt juhitud fonde jääb pikas perspektiivis tootluselt alla turu keskmisele ehk indeksile. Põhjuseks on eelkõige kõrged teenustasud ja inimlikud eksimused turu ajastamisel. Passiivne investeerimine ETF-ide kaudu eemaldab need murekohad.
Indeksi järgimine tähendab, et fond ei püüa turgu võita, vaid olla turg. Näiteks kui investeerid ETF-i, mis järgib MSCI World indeksit, omad sa osalust enam kui 1500 maailma suurimas ettevõttes 23 arenenud riigist. Sinu portfell kasvab koos maailmamajandusega. Kui mõni ettevõte läheb pankroti, langeb ta indeksist välja ja asendatakse uue, edukama ettevõttega, ilma et sina peaksid midagi tegema.
Olulised kriteeriumid ETF-i valimisel
Maailmas on tuhandeid erinevaid ETF-e. Et leida endale sobivaim, tuleks tähelepanu pöörata järgmistele näitajatele:
1. Kulukuse määr (TER)
TER (Total Expense Ratio) näitab fondi aastast haldustasu. Algajale sobivate laiapõhjaliste indeksfondide kulukus peaks jääma vahemikku 0,07% kuni 0,25%. Kui tasu on üle 0,5%, tasub otsida odavamat alternatiivi, sest pikas perspektiivis söövad kõrged tasud liitintressi efekti märgatavalt vähemaks.
2. Fondi suurus ja likviidsus
Eelista fonde, mille maht on vähemalt 100 miljonit eurot (või dollarit). Suuremad fondid on likviidsemad (neid on lihtsam osta ja müüa) ning on vähem tõenäoline, et fondivalitseja otsustab fondi vähese huvi tõttu sulgeda.
3. Dividendid: akumuleeriv vs. väljamaksev
See on Eesti investori jaoks üks olulisemaid punkte maksuefektiivsuse seisukohalt. ETF-id jagunevad dividendide poliitika alusel kaheks:
- ACC (Accumulating): Fond reinvesteerib laekunud dividendid automaatselt tagasi fondi, ostes aktsiaid juurde. See on maksuefektiivne, kuna investor ei pea vahepeal tulumaksu maksma ning liitintress töötab võimsamalt.
- DIST (Distributing): Fond maksab dividendid investorile perioodiliselt (nt kord kvartalis) välja. See sobib neile, kes soovivad rahavoogu, kuid Eestis võib see tekitada maksukohustuse, kui ei kasutata investeerimiskontot.
4. Replikatsiooni meetod
Eelista füüsilise replikatsiooniga fonde. See tähendab, et fond ostab päriselt neid aktsiaid, mis indeksisse kuuluvad. Sünteetilised fondid kasutavad tuletisinstrumente (swaps), mis toob kaasa vastaspoole riski, kuigi see on tavainvestori jaoks sageli minimaalne.
Kuidas alustada: samm-sammuline tegevuskava
ETF-idega alustamine on tehniliselt lihtne, kuid nõuab ettevalmistust. Järgi neid samme:
Samm 1: Vali sobiv maakler või pank
Eestis on peamiselt kaks teed: kodupangad või välismaaklerid.
- Eesti pangad (nt LHV, Swedbank, SEB): Eeliseks on mugavus (kõik ühes kohas) ja investeerimiskonto süsteemi lihtne haldamine. LHV Kasvukonto on algajale väga populaarne valik, kuna võimaldab väikeste summadega automaatselt investeerida, kuigi haldustasud võivad olla pisut kõrgemad kui välismaakleritel.
- Välismaaklerid (nt Interactive Brokers, Lightyear): Pakuvad sageli madalamaid tehingutasusid ja suuremat valikut, kuid maksuraportite koostamine võib nõuda rohkem käsitööd. Lightyear on muutunud populaarseks tänu eestikeelsele toele ja lihtsale liidesele.
Samm 2: Otsusta strateegia ja summa
Kas soovid investeerida ühekordse suurema summa või panustada igakuiselt (nt 10% palgast)? Regulaarne investeerimine ehk “Dollar Cost Averaging” (DCA) on parim viis riski maandamiseks, kuna ostad osakuid nii turu tippudes kui ka põhjades, saades pika peale keskmise hinna.
Samm 3: Soorita ostutehing
Logi oma investeerimiskontole sisse ja otsi soovitud ETF-i sümbolit (ticker). Näiteks populaarne maailmaaktsiate fond võib olla sümboliga VWRL või SWDA. Sisesta kogus, mida soovid osta, ja kinnita tehing. Börsi lahtiolekuajal toimub tehing sekunditega.
Riskid, millega pead arvestama
Kuigi ETF-id on hajutatud, ei ole nad riskivabad. Siin on peamised ohud:
- Tururisk: Kui kogu majandus langeb, langeb ka sinu ETF-i väärtus. Ajalooliselt on turud alati taastunud, kuid langusperioodid võivad kesta aastaid.
- Valuutarisk: Kui investeerid dollarites noteeritud fondi, aga sinu põhivaluuta on euro, mõjutab sinu tootlust ka EUR/USD kursi muutus.
- Sektoririsk: Kui valid kitsa fookusega ETF-i (nt ainult tehnoloogiasektor või roheenergia), on kõikumised palju suuremad kui laiapõhjalises maailmafondis.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ETF-idesse investeerimiseks on vaja palju raha?
Ei ole. Paljud platvormid (nagu LHV Kasvukonto või Lightyear) võimaldavad osta aktsiate ja fondide fraktsioone ehk osakesi. See tähendab, et saad alustada investeerimist kasvõi 10 euroga kuus. Tavalise pangatehingu puhul tasub siiski jälgida tehingutasusid – kui tehingutasu on 10 eurot, ei ole mõistlik 50 euro kaupa investeerida.
Kas ma kaotan kogu raha, kui ETF-i pakkuja läheb pankrotti?
Üldjuhul mitte. ETF-i varad on eraldatud fondivalitseja enda varadest. Kui fondivalitseja (nt BlackRock või Vanguard) peaks pankrotti minema, kuuluvad fondis olevad aktsiad endiselt investoritele ja need kantakse üle teise halduri kätte või müüakse maha ja raha tagastatakse osakuomanikele.
Mis vahe on S&P 500 ja MSCI World indeksil?
S&P 500 koosneb 500 suurimast USA börsiettevõttest. See on väga USA-keskne panus. MSCI World indeks sisaldab aga üle 1500 ettevõtte 23 arenenud riigist (sealhulgas USA, Jaapan, Euroopa riigid jne). MSCI World on paremini hajutatud, kuid kuna USA majandus moodustab sellest suure osa (ca 60-70%), liiguvad nad sageli sarnases rütmis.
Kuidas mõjutavad maksud minu tulu?
Eestis on eraisikul kõige mõistlikum investeerida läbi investeerimiskonto süsteemi. See võimaldab tulumaksukohustust edasi lükata. Sa deklareerid igal aastal oma sissemaksed ja väljamaksed, kuid tulumaksu (20%) maksad alles siis, kui võtad kontolt välja rohkem raha, kui sinna sisse panid. Akumuleerivate ETF-ide puhul ei teki vahepealset maksukohustust, mis teeb need eriti sobivaks pikaajaliseks kogumiseks.
Psühholoogia ja pikaajaline distsipliin investeerimisel
Edukas ETF-idesse investeerimine ei nõua niivõrd sügavaid finantsteadmisi kui just kannatlikku meelt ja distsipliini. Kõige suurem viga, mida algajad teevad, on paanikahetkel müümine. Kui turud langevad 20% või 30%, on see emotsionaalselt raske, kuid just need on hetked, kus luuakse pikaajaline rikkus, ostes osakuid “soodushinnaga”.
Parim strateegia on muuta investeerimine igavaks ja automaatseks protsessiks. Seadista püsikorraldus, vali laiapõhjaline indeksfond ja ära vaata oma portfelli seisu iga päev. Ajalugu on näidanud, et need, kes püsivad turul kaua ja investeerivad järjepidevalt, saavutavad märkimisväärselt paremaid tulemusi kui need, kes püüavad turgu ennetada. Aeg on investori parim sõber – lase liitintressil teha oma tööd ja keskendu oma elule, teades, et sinu raha töötab sinu heaks taustal edasi.
