Eesti kodanike ja elanike jaoks on ID-kaart palju enamat kui lihtsalt plastist dokument rahakoti vahel. See on võti digitaalsesse maailma, võimaldades ligipääsu pangateenustele, riigiportaalidele ning olles ühtlasi kohustuslik isikut tõendav dokument riigisiseselt. Kuna kaardi kehtivusaeg on piiratud, enamasti viieks aastaks, seisab iga inimene varem või hiljem silmitsi vajadusega seda uuendada. Protsess võib esmapilgul tunduda bürokraatlik, kuid tegelikkuses on Eesti e-riigi lahendused teinud taotlemise märkimisväärselt lihtsaks ja mugavaks. Oluline on siiski teada õigeid samme, et vältida liigset ajakulu ja raha raiskamist, sest taotlemise viisist sõltub nii menetluse kiirus kui ka riigilõivu suurus.
Millal ja miks peaks dokumendi uuendamisele mõtlema?
ID-kaardi kehtivusaeg on reeglina viis aastat. Kuigi see tundub pikk aeg, kipub kehtivusaja lõpp saabuma ootamatult. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) saadab küll meeldetuletusi eesti.ee e-posti aadressile, kuid paljudel inimestel pole see suunatud oma igapäevasele meilile, mistõttu võib teavitus kahe silma vahele jääda.
Kõige mõistlikum on uue dokumendi taotlemisega alustada vähemalt 30 päeva enne vana kaardi kehtivuse lõppu. See tagab, et uus kaart jõuab valmis enne vana aegumist ning teil ei teki auku digitaalses identiteedis ega isikutuvastuses. Kui ID-kaart aegub, kaotavad kehtivuse ka sellega seotud sertifikaadid, mis tähendab, et te ei saa enam anda digiallkirju ega logida sisse e-teenustesse (kui teil puudub Mobiil-ID või Smart-ID). Lisaks on ID-kaart kohustuslik dokument, mis peab olema igal vähemalt 15-aastasel Eesti kodanikul, kes viibib Eestis.
Kaks peamist viisi taotlemiseks: iseteenindus vs teenindussaal
Tänapäeval on ID-kaardi uuendamiseks kaks peamist teed ja valik nende vahel mõjutab otseselt teie rahakotti ja ajakulu.
1. PPA iseteenindus (kõige soodsam ja mugavam)
Kõige lihtsam viis on kasutada PPA iseteeninduskeskkonda. Seda saab teha kodust lahkumata, eeldusel, et teil on toimiv võimalus enda autentimiseks (näiteks kehtiv ID-kaart lugejas, Mobiil-ID või Smart-ID) ning andmebaasis on olemas nõuetele vastav dokumendifoto ja allkirjanäidis. Iseteeninduses taotlemine on alati odavam kui büroos kohapeal. Süsteem on üles ehitatud kasutajasõbralikult, suunates taotlejat samm-sammult läbi andmete kontrollimise ja riigilõivu tasumise.
2. PPA teenindussaal
Teenindussaali külastamine on vajalik peamiselt kahel juhul: kui te ei saa kasutada iseteenindust (puuduvad digitaalsed autentimisvahendid) või kui teil on vaja anda sõrmejälgi. Sõrmejälgi tuleb uuendada iga 6 aasta tagant. Kui teie viimased sõrmejäljed on antud ammu, ei lase süsteem teil iseteeninduses taotlust lõpuni viia ja suunab teid büroosse. Teenindussaalis käies on riigilõiv kõrgem, kuna see hõlmab ametniku tööaega. Järjekordade vältimiseks on tungivalt soovitatav aeg eelnevalt broneerida PPA kodulehel.
Nõuded dokumendifotole ja biomeetria
Üks sagedasemaid põhjuseid, miks ID-kaardi taotlus tagasi lükatakse või protsess venib, on nõuetele mittevastav foto. Dokumendifoto ei tohi olla vanem kui 6 kuud. See tähendab, et te ei saa kasutada sama pilti, mis oli teie eelmisel, viis aastat tagasi välja antud dokumendil.
Teil on foto tegemiseks kolm varianti:
- PPA teenindussaali fotoboks: See on tasuta ja kõige kindlam viis. Pildid liiguvad otse andmebaasi ja neid saab hiljem kasutada ka iseteeninduses taotlust tehes.
- Fotograaf: Võite minna professionaalse fotograafi juurde, kes saadab digitaalse pildi otse PPA serverisse. Teile antakse unikaalne pildikood, mille peate taotlusele lisama.
- Ise pildistamine: Iseteeninduses on võimalik foto ka ise üles laadida, kuid nõuded valgustusele, taustale ja näo proportsioonidele on väga ranged. Kodus tehtud fotode puhul on tagasilükkamise oht kõige suurem.
Sõrmejäljed ehk biomeetria on teine oluline komponent. ID-kaardile kantakse sõrmejäljed alates 2021. aasta augustist. See on turvameede, mis seob dokumendi tugevamalt selle kasutajaga. Kui taotlete passi ja ID-kaarti korraga, piisab ühekordsest sõrmejälgede andmisest.
Riigilõivud: kui palju ID-kaardi uuendamine maksab?
Riigilõivude määrad muutuvad ajas, kuid üldine loogika püsib sama: iseteenindus on soodsam ja kiirkorras taotlemine on kallim. Allpool on toodud ülevaade hinnastamisest (seisuga, mis kehtib enamike tavataotlejate puhul), kuid täpsed summad tasub alati enne maksmist PPA lehelt üle kontrollida.
Riigilõivude struktuur jaguneb järgmiselt:
- Tavakorras taotlemine iseteeninduses: See on kõige soodsam variant täiskasvanule. Hind on tavaliselt madalam kui teenindussaalis, jäädes sageli vahemikku 30–35 eurot.
- Tavakorras taotlemine teenindussaalis: Kuna see hõlmab ametniku teenindust, on hind kallim, ulatudes sageli 45–50 euroni.
- Soodushinnad: Lastele (alla 15-aastased), pensionäridele ja puudega isikutele kehtivad soodsamad riigilõivud. Soodustus rakendub automaatselt rahvastikuregistri andmete põhjal.
- Kiirkorras ID-kaart: Kui vajate dokumenti kiiresti (5 tööpäeva jooksul), on riigilõiv märgatavalt kõrgem, tavaliselt 45–50 euro kandis, sõltumata sellest, kas taotlete veebis või büroos. Kiirkorras taotletud kaardi saab kätte vaid Tallinnas asuvatest teenindustest.
Tasub meeles pidada, et kui taotlete korraga nii ID-kaarti kui ka passi, on riigilõiv kokkuvõttes soodsam kui mõlemat dokumenti eraldi aegadel taotledes. Seega, kui passi kehtivusaeg hakkab samuti lõppema, on majanduslikult mõttekas uuendada mõlemad korraga.
Dokumendi kättesaamine ja volitamine
Pärast taotluse esitamist võtab menetlus aega tavaliselt kuni 30 päeva, kiirkorras kuni 5 tööpäeva. Kui kaart on valmis, saadetakse teile teavitus.
Uuele ID-kaardile järele minnes tuleb kindlasti kaasa võtta vana ID-kaart (kui see on alles). Uue kaardi väljastamisel vana kaart kehtetustatakse. Kättesaamisel on oluline turvalisuse moment: teenindaja kontrollib teie sõrmejälge (kui see on andmebaasis) või tuvastab isiku visuaalselt.
Kas keegi teine võib minu kaardile järele minna?
Üldreeglina peab dokumendi omanik sellele ise järele minema. Siiski on erandiks volitamine. Volitust teisele isikule (näiteks abikaasale) kaardi kättesaamiseks saab teha ainult taotluse esitamise hetkel. Hiljem, kui kaart on juba valmis, ei saa enam kedagi teist volitada ja peate ise kohale minema. See on turvanõue, et vältida identiteedivargusi. Volitatud isik peab kaasa võtma oma kehtiva isikut tõendava dokumendi ja teie vana ID-kaardi.
PIN-koodid ja turvalisus
Koos uue ID-kaardiga saate suletud turvaümbriku, milles on PIN-koodid (PIN1 isikutuvastuseks, PIN2 allkirjastamiseks ja PUK koodide lahti blokeerimiseks). Hoidke seda ümbrikku kindlas kohas või õppige koodid pähe. Ärge kirjutage koode kaardi peale ega hoidke neid kaardiga samas rahakotivahes.
Kui unustate oma PIN-koodid ja teil on PUK-kood alles, saate koodid ise arvutis ID-kaardi haldustarkvaras ära vahetada. Kui aga ka PUK-kood on kadunud, tuleb teil pöörduda PPA teenindusse uue koodiümbriku saamiseks (see on tasuline teenus) või taotleda sootuks uus kaart, kui kaart on vana ja kulunud.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma saan reisida, kui ID-kaardi kehtivusaeg on lõppenud, aga uus on tellitud?
Ei, kehtivuse kaotanud ID-kaardiga reisida ei tohi, isegi mitte Euroopa Liidu piires. Piirikontrollis või lennujaamas loetakse see kehtetuks dokumendiks. Reisimiseks peab teil olema füüsiliselt kaasas kehtiv dokument (ID-kaart või pass). Taotluse sisseandmise fakt ei asenda dokumenti.
Mida teha, kui ID-kaart on kadunud või varastatud?
Esmalt tuleb koheselt peatada kaardi sertifikaadid, et keegi ei saaks teie nimele lepinguid sõlmida ega e-teenustesse siseneda. Sertifikaate saab peatada helistades abiliinile (tavaliselt number 1777 või +372 677 3377). Seejärel tuleb teavitada Politsei- ja Piirivalveametit, et kaart tunnistataks kehtetuks. Kui kaart on kehtetuks tunnistatud, ei saa seda enam uuesti kasutusele võtta isegi siis, kui leiate selle hiljem üles – tuleb taotleda uus kaart.
Kas välismaal elades saab ID-kaarti uuendada?
Jah, saab. Välismaal elades on võimalik taotleda uut kaarti PPA iseteeninduse kaudu ning valida kättesaamiskohaks lähim Eesti välisesindus (saatkond või konsulaat). Arvestama peab aga sellega, et välisesindusse dokumendi saatmine võtab kauem aega ja sellele lisandub täiendav riigilõiv dokumendi väljastamise eest välisriigis.
Miks on ID-kaardil kaks kiipi või kontaktivaba funktsionaalsus?
Uuematel ID-kaartidel on lisaks tavalisele kiibile ka kontaktivaba liides, mis on mõeldud peamiselt visuaalseks kontrolliks ja reisimise kiirendamiseks teatud kontrollpunktides (sarnaselt biomeetrilise passiga). Digitaalseks allkirjastamiseks ja e-teenustesse sisenemiseks tuleb kaart siiski endiselt lugejasse sisestada.
Alternatiivid ja lisavõimalused digitaalseks asjaajamiseks
Kuigi füüsiline ID-kaart on kohustuslik ja vajalik isiku tuvastamiseks “päriselus” (näiteks pangakontoris, apteegis retseptiravimeid ostes või reisides), on digitaalseks asjaajamiseks mugavaid alternatiive. ID-kaardi uuendamise perioodil on eriti kasulik, kui teil on juba eelnevalt aktiveeritud Mobiil-ID või Smart-ID.
Need vahendid ei sõltu otseselt füüsilise ID-kaardi kiibi kehtivusest (eeldusel, et nende lepingud on kehtivad). See tähendab, et kui teie vana ID-kaart aegub ja uus pole veel kohale jõudnud, ei jää te digitaalses mõttes hätta – saate endiselt teha pangaülekandeid, deklareerida tulusid ja allkirjastada dokumente. Seetõttu on soovitatav hoida alati aktiivsena vähemalt ühte alternatiivset autentimisvahendit lisaks ID-kaardile. See maandab riske ja tagab sujuva ligipääsu e-riigile igas olukorras.
