Elektriauto soetamine on paljudele autoomanikele suur samm, mis toob kaasa küsimusi lisaks ostuhinnale ka igapäevaste ülalpidamiskulude osas. Üks kõige sagedamini esitatav küsimus on seotud laadimise maksumusega: kui palju tegelikult maksab kilomeeter sõitu, kui kütuse asemel tuleb “tankida” elektrit? Vastus ei ole aga üheline, kuna see sõltub paljudest teguritest, alates auto mudelist ja aku mahutavusest kuni laadimiskoha ja elektrihinnani. Selles põhjalikus analüüsis vaatame lähemalt, kuidas arvutada elektriauto laadimise kulusid, millised on erinevad laadimisviisid ning kuidas teha tarku valikuid, et hoida sõidukulud võimalikult madalad.
Elektriauto energiatarbimine: mis mõjutab kulusid?
Enne kui saame rääkida eurodest, peame mõistma, kui palju elektriauto energiat tarbib. Erinevalt sisepõlemismootoriga autodest, kus kütusekulu mõõdetakse liitrites 100 kilomeetri kohta, kasutavad elektriautod mõõtühikut kWh/100 km (kilovatt-tundi 100 kilomeetri kohta). Keskmine kaasaegne elektriauto tarbib maanteel ja linnasõidus kombineeritult umbes 15–20 kWh energiat iga läbitud 100 kilomeetri kohta.
Kulu sõltub suuresti järgmistest teguritest:
-
Sõidustiil: Järsk kiirendamine ja suur kiirus maanteel suurendavad energiakulu märgatavalt, sarnaselt bensiinimootoriga autodele.
Ilmastikuolud: Külm ilm mõjutab elektriauto akut negatiivselt. Talvel võib energiakulu tõusta 20–40% võrra, kuna lisaenergiat kulub nii salongi kütmisele kui ka aku temperatuuri hoidmisele.
Sõidukitüüp: Väikesed linnamaasturid või sedaanid on reeglina ökonoomsemad kui suured maasturid või kastiautod, mille õhutakistus on oluliselt suurem.
Velgede suurus ja rehvid: Suuremad veljed ja ebaoptimaalsed rehvid suurendavad veeretakistust, mis omakorda tõstab kWh-kulu.
Kodune laadimine: kõige soodsam viis sõita
Enamiku elektriautode omanike jaoks on kõige mõistlikum lahendus laadida autot kodus. See on üldjuhul kõige soodsam viis, eriti kui kasutada börsihinnaga elektrienergiat ja ajastada laadimine tundidele, mil hind on madal (tavaliselt öösel). Kodune laadimine jaguneb omakorda kaheks: tavalisest pistikupesast laadimine ja spetsiaalse kodulaadija (Wallbox) kasutamine.
Arvutuskäik koduse laadimise puhul on lihtne. Kui elektrihind on näiteks 0,15 eurot kWh kohta ja auto tarbib 18 kWh/100 km, on 100 kilomeetri maksumus 18 x 0,15 = 2,70 eurot. See on murdosa sellest, mida maksaks sama vahemaa läbimine bensiiniga.
Börsihindade ärakasutamine
Nutikad laadijad ja elektriautode tarkvara võimaldavad seadistada laadimise vastavalt Nord Pooli börsihindadele. Eestis on öötundidel ja nädalavahetustel elekter sageli märgatavalt odavam. Kasutades nutikaid laadimissüsteeme, on võimalik vähendada laadimiskulusid veelgi, saavutades vahel isegi 0,05–0,08 eurot kWh kohta, mis teeb 100 km hinnaks kohati alla 1,50 euro.
Avalikud laadimisvõrgud: mugavus vs hind
Avalik laadimine on hädavajalik pikematel sõitudel, kuid see on reeglina kallim kui kodus laadimine. Avalikus võrgus peate maksma lisaks elektrihinnale ka teenustasu, mis katab laadijate paigaldamise, hoolduse ja IT-süsteemide haldamise kulud. Avalikud laadijad jagunevad peamiselt kahte gruppi:
- Vahelduvvoolulaadijad (AC): Need on tavaliselt 11 kW või 22 kW võimsusega ja sobivad autole, mis pargib pikemalt (nt kaubanduskeskuse ees või töökohas). Hind on siin soodsam kui kiirlaadijatel.
- Alalisvoolu kiirlaadijad (DC): Need pakuvad 50 kW kuni 350 kW võimsust ja võimaldavad aku täita 20–80%-ni 20–40 minutiga. Need on kõige kallimad, kuid samas ka hädavajalikud pikkadel reisidel.
Kiirlaadimise hind võib ulatuda 0,30 eurost kuni 0,60 euroni kWh kohta, sõltuvalt operaatorist ja lepingutingimustest. Kui arvestame 0,40 eurot kWh kohta ja 20 kWh/100 km kulu, maksab 100 km läbimine kiirlaadijatega ligikaudu 8,00 eurot. See on siiski konkurentsivõimeline bensiiniauto kuluga, kuid kaotab koduse laadimise kuluefektiivsusele.
Kuidas elektriauto kulusid tegelikult arvutada?
Tegelike kulude väljaselgitamiseks ei piisa ainult ühe laadimiskorra vaatamisest. Soovitame luua oma “laadimisprofiili”. Selleks võta arvesse järgmisi samme:
-
Määra oma aastane läbisõit: Kui sõidad aastas 20 000 km, arvuta välja, kui palju energiat sa selleks vajad (näiteks 20 000 / 100 x 18 kWh = 3600 kWh).
Hinda laadimise osakaalu: Kui palju laed kodus, kui palju avalikes punktides? Näiteks 80% kodus ja 20% väljaspool.
Arvuta kaalutud keskmine hind: Arvuta kokku prognoositav kuukulu koduse elektri ja avalike laadimiste põhjal.
Ärge unustage ka laadimise kadusid. Iga kord, kui laete akut, läheb väike osa energiast soojuseks (konversioonikaod). Koduse laadimise puhul on see kadu umbes 10–15%. See tähendab, et kui auto näitab, et olete tarbinud 20 kWh, siis võrgust olete reaalselt võtnud umbes 22–23 kWh. See on oluline nüanss, mida paljud esmakordsed autoomanikud ignoreerivad.
Kas elektriautoga sõitmine on päriselt odavam?
Vastus on kahtlemata jaatav, eriti kui võrrelda kütusekulu. Keskmine bensiiniauto, mis tarbib 7 liitrit 100 km kohta, maksab tänaste hindade juures umbes 12–13 eurot 100 km läbimiseks. Elektriauto, mis laeb peamiselt kodus, maksab samas 2–4 eurot. Aastase 20 000 km läbisõidu juures tähendab see 1800–2000 euro suurust kokkuhoidu vaid kütuse arvelt.
Siiski tuleb arvestada ka hoolduskulusid. Elektriautodel on vähem liikuvaid osi: puuduvad õlivahetused, kütusefiltrid, süüteküünlad ja keerulised käigukastid. Piduriklotsid kestavad tänu regeneratiivpidurdusele oluliselt kauem. See kõik muudab elektriauto omamise pikas perspektiivis märgatavalt soodsamaks, kui algne ostuhind võib esmapilgul tunduda.
Korduma kippuvad küsimused
Kas elektriauto laadimine on vihmasaju ajal ohtlik?
Ei, elektriauto laadimine vihmase ilmaga on täiesti ohutu. Laadimissüsteemid on disainitud ilmastikukindlalt ja protsess käivitub alles siis, kui pistik on korralikult lukustunud ja kontrollsüsteem on veendunud, et ühendus on turvaline. Vool ei voola enne, kui kõik ohutusnõuded on täidetud.
Kui kaua võtab aega täislaadimine?
Tavalisest kodusest pistikupesast laadides võib tühja aku täitmine võtta üle 24 tunni. Spetsiaalse Wallbox-laadijaga (11 kW) võtab sama protsess aega umbes 6–8 tundi, mis on ideaalne ööseks laadimiseks. Kiirlaadijad täidavad aku 80%-ni 20–40 minutiga.
Kas peaksin alati laadima aku 100%-ni?
Akude pikaealisuse huvides ei ole soovitatav autot igapäevaselt 100%-ni laadida. Optimaalne vahemik igapäevaseks kasutamiseks on 20–80%. 100%-ni laadimine on kasulik vaid vahetult enne pikka teekonda, et tagada maksimaalne sõiduulatus.
Kuidas mõjutab elektriauto laadimine kodu peakaitset?
Kui paigaldate koju võimsa laadija, peaks elektriku käest üle küsima, kas teie maja peakaitse lubab seda. Paljud kaasaegsed laadijad on dünaamilised – need jälgivad maja üldist elektritarbimist ja suunavad autolaadimisse vaid hetkel üle jääva võimsuse, et kaitse välja ei lülituks.
Kas tasuta laadimisjaamu on veel alles?
Kuigi neid jääb üha vähemaks, leidub mõningaid kohti (näiteks mõned kaubanduskeskused või ettevõtted), kus saab autot tasuta laadida. Need on aga harvad ja tavaliselt on neis kasutusel aeglased AC-laadijad. Tasuta laadimist ei tasuks planeerida oma igapäevase sõiduplaani osaks.
Optimeerimise strateegiad pikaajaliseks säästuks
Selleks, et elektriauto ülalpidamine oleks võimalikult kuluefektiivne, on mõistlik võtta kasutusele mõned strateegilised harjumused. Esimene ja kõige tähtsam on tark kodu laadimine. Kui teil on kodus börsihinnaga elektrienergia pakett, tasub kindlasti investeerida laadimisseadmesse, mis toetab automaatset laadimist odavaimate tundide ajal. See vähendab kulusid märgatavalt ja välistab vajaduse käsitsi planeerimiseks.
Teine strateegia on eelkonditsioneerimine. See tähendab, et talvel saate auto soojendada ja suvel jahutada siis, kui auto on veel vooluvõrku ühendatud. See kasutab energiat otse võrgust, mitte akust, mis säästab aku energiat sõidu alustamiseks ja pikendab seeläbi sõiduulatust. Enamik kaasaegseid elektriautosid võimaldab seda funktsiooni juhtida mugavalt nutitelefoni rakenduse kaudu.
Kolmandaks on oluline tunda oma auto laadimiskõverat. Kõik elektriautod ei lae kiirlaadijates ühesuguse kiirusega. Tavaliselt langeb laadimiskiirus märgatavalt pärast 80% täituvust, et kaitsta akut ülekuumenemise eest. See tähendab, et rahaliselt ja ajaliselt on sageli otstarbekam laadida 10–80% ja siis sõitu jätkata, selle asemel et kulutada palju aega viimase 20% täitmisele, mis võtab kaua aega ja on kallim.
Lõpuks, jälgige rehvirõhku. See on üks lihtsamaid ja alahinnatumaid viise kulu vähendamiseks. Madal rehvirõhk suurendab veeretakistust ja seeläbi energiakulu. Kontrollige rehvirõhku regulaarselt, sest iga paari kuu tagant kontrollimine võib aidata hoida energiakulu optimaalsena, mis omakorda hoiab kokku elektriarvetelt.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et elektriauto laadimiskulud on äärmiselt paindlikud ja sõltuvad peamiselt teie enda käitumisest ja valikutest. Kodus laadimine, soodsate elektrihindade ärakasutamine ja tark sõidustiil on võtmetegurid, mis teevad elektriautost majanduslikult väga mõistliku valiku. Kui planeerite laadimist teadlikult, on elektriautoga sõitmine tänases majandusruumis üks kõige odavamaid ja keskkonnasõbralikumaid transpordiviise.
