Eesti passi ja ID-kaardi taotlemine on protsess, millega puutub varem või hiljem kokku iga Eesti kodanik. Olgu põhjuseks dokumendi kehtivusaja lõppemine, dokumendi kaotamine või lihtsalt soov reisida, on oluline teada, kuidas taotlemisprotsess täpselt toimib, et vältida asjatut ajakulu ja stressi. Paljud inimesed teevad vea, minnes teenindusbüroosse ettevalmistuseta, mistõttu võib kohapeal selguda, et vajalikud dokumendid on puudu või foto ei vasta nõuetele. Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas end dokumentide uuendamiseks ette valmistada, millised on peamised nüansid ja kuidas kogu protsessi võimalikult sujuvalt läbida.
Erinevad taotlemise viisid: e-taotlus vs teenindusbüroo
Tänapäeva digitaalses Eestis on kõige mugavam viis passi või ID-kaardi taotlemiseks kasutada e-teenindust. See säästab aega, vähendab järjekordi ja võimaldab taotluse esitada endale sobival ajal, olgu see õhtul kodus diivanil või tööpäeva vaheajal. Siiski on olukordi, kus e-teeninduse kasutamine ei ole võimalik või on vajalik füüsiline kohalolek.
E-taotlemine on sobilik juhul, kui:
- Olete varasemalt andnud oma sõrmejäljed ja need on andmebaasis olemas (kehtivad kuni 6 aastat).
- Teie eelmisest dokumendist ei ole möödunud rohkem kui 6 aastat.
- Teie andmed (nimi, sugu, isikukood) ei ole vahepeal muutunud.
- Teie foto ei ole vanem kui 6 aastat või olete teinud uue foto vastavalt nõuetele.
Teenindusbüroosse kohaleminek on kohustuslik, kui tegemist on esmakordse taotlemisega, sõrmejälgede andmisest on möödas enam kui kuus aastat või kui on vaja muuta andmeid, mida e-keskkonnas teha ei saa. Samuti peavad büroosse pöörduma isikud, kellel on vaja dokument kätte saada kiirkorras või erandjuhtudel, kus e-keskkond ei võimalda taotlust esitada.
Nõuded dokumendifotole: kõige sagedasem komistuskivi
Üks kõige sagedasemaid põhjuseid, miks taotlusi tagasi lükatakse või miks inimesed peavad teenindusbüroos korduvalt käima, on nõuetele mittevastav dokumendifoto. Digitaalse foto puhul on reeglid ranged ja nendest tuleb täpselt kinni pidada.
Põhilised nõuded fotole on järgmised:
- Foto peab olema värviline ja neutraalse taustaga.
- Pea peab olema otse, pilk suunatud kaamerasse.
- Näoilme peab olema neutraalne – suu kinni, ei mingit naeratamist.
- Prillid on lubatud, kuid need ei tohi varjata silmi, tekitada peegeldusi ega olla tumendatud klaasidega.
- Peakate on lubatud vaid usulistel või meditsiinilistel põhjustel, kuid see ei tohi varjata näoosi.
- Foto ei tohi olla vanem kui 6 kuud, kui tegemist on paberkandjal fotoga, või vastavalt digitaalsele standardile.
Kõige kindlam viis saada nõuetele vastav foto on minna fotostuudiosse, kus fotograaf teab täpselt, milliseid standardeid riiklikud dokumendid nõuavad. Paljud fotostuudiod saadavad foto otse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmebaasi, mis teeb taotlemise hiljem imelihtsaks.
Riigilõiv ja selle tasumine
Dokumendi taotlemine on tasuline teenus ja riigilõivu suurus sõltub sellest, kas taotlete ainult ID-kaarti, ainult passi või mõlemat korraga. Samuti on hind erinev sõltuvalt sellest, kas taotlete dokumenti tavakorras või kiirkorras.
Tavakorras taotlemise puhul on ooteaeg üldjuhul kuni 30 päeva, samas kui kiirkorras taotlemisel saab passi kätte märksa kiiremini, kuid selle eest tuleb ka märgatavalt rohkem maksta. Täpne riigilõivude tabel on leitav PPA kodulehel. Tasub silmas pidada, et pensionärid, puudega inimesed ja lapsed saavad tihti taotleda dokumente soodushinnaga. Maksmine toimub e-taotluse puhul mugavalt pangalingi kaudu või teenindusbüroos kohapeal pangakaardiga.
Dokumendi kättesaamine
Kui taotlus on esitatud, algab ooteperiood. PPA teavitab taotlejat e-posti teel, kui dokument on valmis ja ootab väljastamist. Oluline on meeles pidada, et dokumenti saab kätte taotleja isiklikult. Kui soovite, et dokumenti tuleks vastu võtma keegi teine, peab see olema eelnevalt volitatud, kuid dokumentide väljastamise puhul on reeglid muutunud järjest rangemaks ja enamasti eeldab see isiklikku kohalolekut.
Dokumendi kättesaamisel tuleb kindlasti kaasas kanda vana dokumenti, mis läheb kehtetuks. Kui vana dokument on kadunud või varastatud, tuleb sellest teada anda, et vältida identiteedivargust. Uue dokumendi kättesaamisel kontrollitakse selle kehtivust ja aktiveeritakse vajadusel ID-kaardi sertifikaadid, mis võimaldavad kaarti kasutada digitaalseks allkirjastamiseks.
Korduma kippuvad küsimused
Selles jaotises vastame sagedamini esinevatele küsimustele, mis tekivad enne ametiasutusse minekut.
Kui kiiresti saab passi kätte kiirkorras?
Passi kiirkorras taotlemisel on võimalik dokument kätte saada üldjuhul kahe tööpäeva jooksul. See on kallim teenus, kuid hädavajalik olukordades, kus reis on ukse ees ja vana dokument on ootamatult kehtivuse kaotanud.
Kas ma pean minema tingimata sellesse büroosse, kuhu ma taotluse saatsin?
Taotluse esitamisel saate valida kättesaamise koha. Eelistatav on valida büroo, mis on teile kõige lähemal. Kui plaanite dokumenti kätte saada mujal, kui esialgselt planeeritud, võib see kaasa tuua lisatasusid ja pikema ooteaja.
Mida teha, kui ID-kaardi PIN-koodid on kadunud?
PIN-koodid väljastatakse koos ID-kaardiga suletud ümbrikus. Kui olete need kaotanud, ei saa te kaarti digitaalselt kasutada. Sel juhul tuleb tellida uued PIN-koodid või pöörduda teenindusbüroosse, kus saab koodid uuesti väljastada. Soovitame PIN-koode hoida kindlas kohas, aga mitte kunagi koos ID-kaardiga.
Kas alaealise lapse dokumendi jaoks peab laps ise kohale tulema?
Alla 12-aastase lapse puhul ei ole sõrmejälgi vaja anda, mistõttu ei pea laps ise teenindusbüroos kohal olema, kui on olemas kehtiv foto. 12-aastane ja vanem laps peab aga juba ise sõrmejälgede andmiseks kohale tulema.
Kui kaua kehtib pass ja kui kaua ID-kaart?
Täiskasvanud Eesti kodaniku pass kehtib üldjuhul 10 aastat, sama kehtib ka ID-kaardi puhul. Lastele väljastatakse dokumendid lühemaks ajaks, kuna lapse välimus muutub kiiresti. Täpsed kehtivusajad on märgitud dokumendi andmeväljale.
Olulised näpunäited sujuvaks külastuseks
Enne teenindusbüroosse minekut tasub alati kontrollida PPA kodulehelt reaalajas infot järjekordade kohta. Mõnes suuremas linnas, nagu Tallinnas, võivad ooteajad tipptundidel ulatuda tundideni. Kui võimalik, broneerige aeg ette. Aja broneerimine tagab, et teid võetakse vastu valitud kellaajal, mis säästab märkimisväärselt närve ja aega.
Samuti on oluline üle vaadata, kas kõik vajalikud lisadokumendid on kaasas. Kui olete nime muutnud või kui tegemist on esmakordse taotlemisega, võib vaja minna täiendavaid tõendeid, näiteks abielutunnistust või sünnitunnistust. Kuigi andmed on riiklikus registris olemas, on alati kindlam omada tõestusmaterjali käepärast, juhuks kui süsteemis peaks esinema tõrkeid.
Lõpetuseks meelespea: vaadake üle oma praeguste dokumentide kehtivusaeg vähemalt pool aastat enne nende aegumist. Paljudes riikides reisides peab pass kehtima veel vähemalt kuus kuud pärast riiki sisenemist. Planeerides dokumendi uuendamist aegsasti, väldite suviseid ja pühade-eelseid tipphooaegu, mil teenindusbürood on kõige enam koormatud. Korralik eeltöö muudab passi või ID-kaardi taotlemise lihtsaks ja murevabaks toiminguks, mis ei röövi teie väärtuslikku aega.
