Tänapäeva meediamaastik on muutunud äärmiselt kirjuks ning paljud tarbijad on harjunud maksma igakuiseid teenustasusid erinevate teleoperaatorite ja voogedastusplatvormide eest. Sageli unustatakse aga ära, et Eestis on võimalik vaadata kvaliteetset telepilti täiesti tasuta, loobumata seejuures populaarsetest kodumaistest kanalitest. Vabalevi ei tähenda enam ammu udust ja virvendavat pilti, mida mäletame analoogtelevisiooni aegadest. Tegu on täisdigitaalse, suures osas kõrglahutusega (HD) teenusega, mis on kättesaadav peaaegu igas Eestimaa nurgas. Üleminek vabalevi kasutamisele on nutikas viis säästa sadu eurosid aastas, eriti kui tegu on suvekodu, teise televiisori või lihtsalt sooviga vältida püsikulusid. Selles põhjalikus juhendis vaatame detailselt läbi, kuidas süsteem töötab, milliseid kanaleid näeb ja millist tehnikat on vaja, et signaal kinni püüda.
Mis on vabalevi ja kuidas see töötab?
Vabalevi on digitaalne televisiooni edastamise viis, kus signaal levib õhu kaudu maapealsetest saatjatest otse sinu teleri antenni. Erinevalt kaabeltelevisioonist või satelliittelevisioonist ei nõua see liitumislepingut, kuumaksu ega keerulist dekooderkaarti. Eestis haldab ringhäälingusaatjate võrku AS Levira, mis tagab signaali leviku üle kogu riigi.
Oluline on mõista, et vabalevi signaal on tänapäeval täiesti digitaalne. See tähendab, et pilt on selge ja heli kvaliteetne. Enamik kanaleid edastatakse HD-kvaliteedis (1080i või 720p), mis on võrdväärne tasuliste operaatorite pakutava pildikvaliteediga. Signaali vastuvõtmiseks on vaja vaid luua ühendus lähima telemastiga, kasutades selleks sobivat antenni ja vastuvõtjat.
Milliseid kanaleid on võimalik tasuta vaadata?
Paljud inimesed kardavad vabalevi kasuks otsustades, et nad jäävad ilma olulistest saadetest või uudistest. Tegelikkuses on valik piisavalt lai, et katta keskmise televaataja põhivajadused. Kanalite nimekiri võib ajas veidi muutuda, kuid tuumik püsib stabiilsena.
Põhilised tasuta kanalid Eestis on:
- ETV (Eesti Televisioon): Rahvusringhäälingu peakanal, mis pakub uudiseid (Aktuaalne Kaamera), kultuurisaateid, filme ja sarju. Edastatakse HD-kvaliteedis.
- ETV2: Keskendub rohkem lastele, kultuurile, dokumentaalfilmidele ja väärtfilmidele. Samuti HD-kvaliteedis.
- ETV+: Venekeelne telekanal, mis pakub uudiseid ja meelelahutust kohalikule venekeelsele elanikkonnale.
- Kanal 2: Üks suurimaid erakanaleid, mis pakub meelelahutust, uudistemagasine, kodumaiseid seriaale ja välismaiseid filme.
- TV3: Teine suur erakanal, mis on tuntud oma suurte meelelahutussõude, komöödiasarjade ja kassahittide poolest.
- Duo 4 ja Duo 5: Kanalid, mis pakuvad mitmekesist meelelahutust, sealhulgas krimisarju, põnevusfilme ja tõsielusaateid.
- TV6: Peamiselt meestele suunatud meelelahutuskanal.
- Ukraina24 jt: Sõltuvalt hetkeolukorrast ja Levira otsustest võib nimekirjas olla ka rahvusvahelisi uudistekanaleid nagu Euronews, France 24 või Current Time.
Lisaks telepildile levivad vabalevi võrgus ka mitmed Eesti raadiojaamad, mida on võimalik kuulata otse teleri kaudu, mis on mugav lahendus, kui kodus puudub kvaliteetne raadiovastuvõtja.
Vajalik tehnika: kas minu teler sobib?
Et vabalevi signaali vastu võtta, peab sinu tehnika vastama kindlatele standarditele. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti, on Eestis toimunud mitmeid muudatusi edastusstandardites.
DVB-T2 standard ja HEVC koodek
Kõige olulisem tehniline nõue on see, et vastuvõtja (teler või digiboks) peab toetama DVB-T2 standardit. Vanem DVB-T standard, mida kasutati digipöörde alguses, on tänaseks ajalugu ja sellega enam pilti ette ei saa. Lisaks standardile on kriitilise tähtsusega videokompressiooni meetod. Eestis on kasutusel H.265 ehk HEVC (High Efficiency Video Coding) koodek.
Kui sinu teler on ostetud pärast 2017. aastat, on väga suur tõenäosus, et see toetab nii DVB-T2 kui ka HEVC standardit. Vanemate telerite puhul (näiteks aastatest 2010–2015) võib juhtuda, et teler toetab küll DVB-T2 standardit, kuid puudub HEVC tugi, mis tähendab, et kuulete küll heli, kuid pilti ei näe.
Mida teha vanema teleriga?
Kui sul on kodus vanem LCD- või kineskoopteler, mis töötab endiselt suurepäraselt, kuid ei toeta uusi standardeid, ei pea te telerit minema viskama. Lahenduseks on väline digiboks. Sobiva digiboksi leidmiseks tuleb elektroonikapoes jälgida, et karbil oleksid märgised “DVB-T2” ja “H.265/HEVC”. Selline seade ühendatakse teleriga tavaliselt HDMI-kaabli (või väga vanade telerite puhul SCART-kaabli) kaudu ning antenn ühendatakse otse digiboksi.
Antenni valimine – edu võti
Kõige sagedasem põhjus, miks vabalevi pilt hakib või üldse puudub, on vale antenni valik või selle halb paigaldus. Antenn on süsteemi kõige olulisem lüli, mis püüab raadiolained kinni ja muudab need elektriliseks signaaliks.
Toaantenn vs. katuseantenn
Toaantenn: See on lihtsaim ja odavaim lahendus, kuid sellel on piirangud. Toaantenn toimib usaldusväärselt vaid siis, kui asute saatemastile väga lähedal (tavaliselt kuni 5–10 km, sõltuvalt maastikust) ja teil on otsene vaade mastile. Linnakeskkonnas, kortermajade vahel või paksude kiviseintega majades võib toaantenn hätta jääda. Kui otsustate toaantenni kasuks, valige kindlasti mudel, millel on sisseehitatud võimendi ja 4G/5G filter.
Välisantenn (katuseantenn): Enamiku Eesti majapidamiste jaoks on see ainuõige valik. Välisantenn paigaldatakse katusele või fassaadile, suunaga lähima telemasti poole. Välisantenne on erinevaid tüüpe:
- Log-perioodiline antenn: Kompaktne ja hea vastuvõtuvõimega, sobib keskmise tugevusega signaalialadele.
- Yagi-tüüpi antenn: Suurem ja suunatundlikum, ideaalne nõrgema signaaliga piirkondadesse ja metsa taha.
- Restantenn (“Poola rest”): Oli populaarne aastaid tagasi, kuid kaasaegses digilevis ei ole see sageli parim valik, kuna püüab kinni liiga palju müra ja peegeldusi.
Passiivne või aktiivne antenn?
Kui elate mastile lähemal kui 20-30 km, on soovitatav kasutada passiivset antenni (ilma võimendita). Liiga tugev signaal on digitelevisiooni puhul sama halb kui liiga nõrk signaal – see “tapab” vastuvõtja tuuneri ja pilt kaob. Kui vahemaa on suurem või kaabel on väga pikk ja jagatud mitme teleri vahel, võib vaja minna mastivõimendit või aktiivset antenni.
Samm-sammuline paigaldusjuhend
Olles soetanud vajaliku tehnika, on aeg süsteem üles seada. Järgi neid samme parima tulemuse saavutamiseks:
- Selgita välja saatja asukoht: Vaata Levira levikaardilt, kus asub sinu kodule lähim telemast. See määrab, kuhu suunas pead antenni pöörama.
- Paigalda antenn: Kinnita antenn katusele või seinale võimalikult kõrgele. Veendu, et antenni “nina” vaataks otse masti suunas. Eestis on signaal horisontaalse polarisatsiooniga, mis tähendab, et antenni elemendid peavad olema maapinnaga paralleelsed (lamavas asendis), mitte püsti.
- Ühenda kaabeldus: Kasuta kvaliteetset koaksiaalkaablit. Väldi kaabli järsku painutamist ja veendu, et kõik pistikud on korrektselt paigaldatud. Niiskus on kaabli suurim vaenlane – veendu, et välised ühendused on veekindlad.
- Ühenda teleriga: Ühenda antennikaabel teleri või digiboksi pessa, mis on tähistatud kirjaga “RF IN”, “Antenna” või “Aerial”.
- Seadista teler: Lülita teler sisse ja mine menüüsse. Vali “Kanalite otsing” või “Seadistamine”. Veendu, et allikaks on valitud “Antenn” või “Õhk” (mitte Kaabel/DVB-C). Käivita automaatotsing.
- Peenhäälestus: Enamik telereid näitab signaali tugevust ja kvaliteeti. Kui pilt hakib, liiguta antenni vähehaaval ja jälgi teleri ekraanil olevaid näidikuid. Eesmärk on saada signaali kvaliteet (Quality) võimalikult kõrgeks, isegi kui tugevus (Strength) pole 100%.
HübriidTV – ühenda antenn ja internet
Üks vähem teatud, kuid äärmiselt kasulik võimalus vabalevi kasutajatele on HübriidTV (HbbTV). See on standard, mis ühendab tavalise lineaarse televisiooni ja interneti võimalused. Kui sul on uuem nutiteler (Smart TV), mis on ühendatud nii antenni kui ka internetiga, saad ligipääsu lisateenustele.
HübriidTV aktiveerimiseks tuleb teleri menüüs lülitada sisse HbbTV funktsioon. Seejärel ilmub teatud kanalitel (nt ETV) ekraani nurka punane nupp. Vajutades puldil punast nuppu, avaneb menüü, kust on võimalik:
- Vaadata ETV, ETV2 ja ETV+ saadete arhiivi (Järelvaatamine) tasuta.
- Lugeda uudiseid ja vaadata ilmateadet.
- Kuulata kümneid Eesti raadiojaamu koos visuaalse liidesega.
- Vaadata lisakanaleid, mis levivad vaid interneti kaudu, kuid on integreeritud telekavva.
See muudab vabalevi kasutuskogemuse sarnaseks tasuliste teenustega, pakkudes mugavat järelevaatamist ilma kuumaksuta.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas vabalevi on tõesti täiesti tasuta?
Jah, vabalevi kanalite vaatamise eest ei tule maksta ühtegi senti liitumis- ega kuutasu. Kulud piirnevad vaid ühekordse investeeringuga antenni ja vajadusel digiboksi soetamisse.
Miks pilt aeg-ajalt ruuduliseks läheb või tardub?
Kõige sagedasem põhjus on nõrk või ebakvaliteetne signaal. Põhjuseks võib olla valesti suunatud antenn, vananenud kaabel, oksüdeerunud ühendused või takistused (puud, uusehitised) saatja ja antenni vahel. Samuti võib häireid põhjustada 4G/5G mobiilside, mille vastu aitab spetsiaalne LTE filter.
Kas ma saan vabalevi vaadata ka ilma välisantennita?
Ainult siis, kui asute saatemastile väga lähedal ja teil on head vastuvõtutingimused. Enamikul juhtudel on stabiilse pildi saamiseks vajalik välisantenn, eriti maapiirkondades ja madalamatel korrustel.
Kas vanast “restantennist” piisab uue digipildi jaoks?
Tehniliselt võib vana antenn toimida, kui see on heas korras. Kuid vanad võimendiga restid (nn “Poola restid”) on sageli liiga müratundlikud ja võivad korjata üles häireid mobiilsidemastidest. Soovitatav on see asendada kaasaegse Yagi või log-perioodilise antenniga.
Kas vabalevi kaudu näeb ka Discoveryt või Eurosporti?
Ei, tasuta vabalevis on saadaval vaid Eesti põhilised kanalid. Rahvusvahelised teemakanalid (sport, loodus, filmid) on üldjuhul tasuliste operaatorite pärusmaa. Küll aga on võimalik vabalevi kõrvale tellida eraldi voogedastusteenuseid (nt Netflix, Go3, Jupiter), et sisu täiendada.
Vabadus vaadata seal, kus soovid
Vabalevi üks suurimaid eeliseid lisaks rahalisele säästule on asukohasõltumatus. See on ideaalne lahendus suvilatesse, maakodudesse või isegi haagissuvilatesse, kus püsiva kaabliühenduse loomine pole võimalik või mõistlik. Kuna tegemist on õhu kaudu leviva signaaliga, ei ole te seotud konkreetse teenusepakkuja taristuga. Investeerides korra korralikku antennisüsteemi, tagate endale ja oma perele kvaliteetse meelelahutuse aastateks, muretsemata iga kuu saabuvate arvete pärast. Kombineerides vabalevi nutikalt kiire interneti ja voogedastusteenustega, saate luua personaalse ja paindliku meediakeskuse, mis vastab täpselt teie vajadustele, kuid maksab oluliselt vähem kui traditsioonilised täispaketid.
