Pensionile mõtlemine võib tunduda paljudele kauge tulevikuna, eriti kui igapäevased kohustused ja karjääri ülesehitamine nõuavad kogu tähelepanu. Reaalsus on aga see, et meie elatustase vanaduspõlves sõltub otseselt otsustest, mida teeme täna. Eesti pensionisüsteem on viimastel aastatel läbi teinud mitmeid olulisi muudatusi, mis annavad inimestele rohkem paindlikkust, aga panevad ka suurema vastutuse oma tuleviku finantsilise kindlustamise eest. Mida varem sa mõistad, kuidas riiklik süsteem toimib ning millised on sinu isiklikud võimalused seda täiendada, seda muretumalt saad oma kuldsetele aastatele vastu minna. Selles põhjalikus ülevaates vaatame detailideni lahti, millistel tingimustel on sul õigus pensionile jääda ja millised tegurid määravad ära sinu igakuise sissetuleku suuruse pensionieas.
Pikaajalise finantsplaani tegemine eeldab alusteadmisi sellest, kuidas erinevad pensionisambad omavahel suhtlevad ja millised on seadusandlusest tulenevad reeglid. Tihti arvatakse ekslikult, et riiklik pension tagab automaatselt harjumuspärase elatustaseme, kuid tegelikkuses moodustab see üldjuhul vaid osa vajalikust sissetulekust. Oma tuleviku kindlustamine algab infost – teadmisest, millal avaneb võimalus ametlikult tööturult kõrvale astuda ja kuidas sinu tänane töötasu, makstud maksud ja tehtud investeeringud vormivad pikaajaliselt sinu tulevast igakuist pensioninumbrit.
Eesti pensionisüsteemi kolm sammast
Selleks, et mõista oma tulevase pensioni suurust, tuleb esmalt selgeks teha Eesti pensionisüsteemi vundament. Süsteem on üles ehitatud kolmele sambale, millest igaühel on täita oma spetsiifiline roll sinu vanaduspõlve sissetuleku tagamisel. Nende teadlik kombineerimine loob tugeva finantsilise turvavõrgu.
- Esimene sammas ehk riiklik pension: See on solidaarsusprintsiibil põhinev süsteem, kus tänased töötajad maksavad sotsiaalmaksu kaudu kinni tänaste pensionäride pensionid. Riiklik pension tagab baassissetuleku, mis sõltub sinu töötatud aastatest, makstud sotsiaalmaksu suurusest ja laste kasvatamisest.
- Teine sammas ehk kohustuslik kogumispension: Varasemalt rangelt kohustuslik, kuid nüüd vabatahtlik kogumissüsteem, kuhu suunatakse automaatselt osa sinu brutopalgast (2%) ning riik lisab omalt poolt sinu sotsiaalmaksu arvelt juurde (4%). See raha investeeritakse sinu poolt valitud pensionifondidesse ja selle eesmärk on I samba riiklikku pensioni märkimisväärselt täiendada. Vabatahtlikkus tähendab seda, et saad soovi korral maksete tegemise peatada või raha välja võtta, kuigi pikaajalise kogumise seisukohalt pole see soovitatav.
- Kolmas sammas ehk täiendav kogumispension: Täiesti vabatahtlik sammas, mis pakub väga atraktiivseid riiklikke maksusoodustusi. Sa saad ise valida, kas investeerid fondidesse või sõlmid elukindlustuslepingu, tehes sissemakseid täpselt vastavalt oma hetke rahalistele võimalustele.
Kui vanalt saab Eestis pensionile minna?
Pensioniiga ei ole Eestis enam üks fikseeritud staatiline number, mis kehtib kõigile ühtemoodi. Alates 2017. aastast hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma, eesmärgiga jõuda 2026. aastaks 65 eluaastani. Pärast 2026. aastat seotakse aga ametlik pensioniiga oodatava elueaga. See tähendab, et nooremate põlvkondade jaoks arvutatakse pensioniiga igal aastal uuesti välja vastavalt statistilisele eluea pikkusele Eestis – kui me elame kauem, siis peame ka kauem töötama, et riiklik pensionisüsteem püsiks jätkusuutlikuna.
Paindlik vanaduspension
Eesti pensionisüsteemi üks suurimaid väärtusi on viimaste reformidega lisandunud paindlikkus. Alates 2021. aastast on inimestel võimalik ise valida, millal nad täpselt soovivad pensionile jääda. Paindlik vanaduspension võimaldab minna pensionile kuni viis aastat enne ametlikku pensioniiga. Selleks on aga vaja täita teatud baastingimused, eelkõige seoses nõutava pensionistaažiga (näiteks viis aastat varem pensionile minnes on nõutav vähemalt 40-aastane pensionistaaž).
Mida varem sa otsustad pensionile jääda, seda väiksem on sinu igakuine riiklik I samba pension. See matemaatiline loogika tuleneb asjaolust, et sinu eeldatav pensionil oleku aeg pikeneb ning kogunenud pensionivara jagatakse lihtsalt pikema perioodi peale ära. Samas, kui sa otsustad pensionile minekut teadlikult edasi lükata ja jätkad töötamist ka pärast ametliku pensioniea saabumist, siis sinu igakuine pension suureneb iga edasilükatud kuu eest. Samuti on sul võimalik paindliku süsteemi raames oma pensioni väljavõtmist ajutiselt peatada või võtta seda välja näiteks vaid 50% ulatuses, kui soovid osaajaga edasi töötada ja oma sissetulekuid kombineerida.
Millest sõltub sinu riikliku pensioni (I samba) suurus?
Esimese samba pensioni suurus on igal inimesel erinev ja selle täpne arvutamine käib riikliku valemi järgi, mis koosneb neljast peamisest komponendist. Iga komponent peegeldab erinevat tahku sinu panusest ühiskonda, makstud maksudest ja solidaarsusest.
- Baasosa: See on kindel summa, mis on kõikidele Eesti pensionäridele ühesugune, olenemata nende varasemast palgast või pikkast tööstaažist. Baasosa indekseeritakse igal kevadel (1. aprillil), mis tähendab, et see summa reeglina kasvab vastavalt elukalliduse (inflatsiooni) ja sotsiaalmaksu laekumise suurenemisele.
- Staažiosa: See komponent sõltub sinu töötatud aastate arvust, kuid võtab arvesse ainult töötamist kuni 1998. aasta 31. detsembrini. Iga sellel perioodil töötatud aasta eest arvutatakse kindel rahaline väärtus. Kui sa alustasid oma töökarjääri pärast 1999. aastat, siis sul seda staažiosa ei teki.
- Kindlustusosa: See osa hakkas sinu isiklikule kontole kogunema alates 1999. aastast ja see süsteem kehtis kuni 2020. aasta lõpuni. See sõltub otseselt sinu teenitud palgast ja sellelt riigile makstud sotsiaalmaksust. Kui sinu palk oli täpselt Eesti keskmine, said sa iga aasta eest ühe kindlustusosaku (väärtusega 1.0). Kui teenisid keskmisest rohkem, oli osak vastavalt suurem, kui vähem, siis väiksem.
- Ühendosa: Alates 2021. aastast asendus sissetulekupõhine kindlustusosa uue ühendosaga. See koosneb pooles ulatuses solidaarsest staažiosast (sõltub vaid töötatud ajast) ja pooles ulatuses sissetulekust sõltuvast kindlustusosast. See muudatus viidi ellu poliitilise otsusena selleks, et vähendada ühiskonnas palgalõhest tulenevat pensionilõhet – tagades, et ka pikaajaliselt madalama palgaga töötanud inimesed saaksid tulevikus väärikamat ja elamisväärsemat pensioni.
Kuidas mõjutavad II ja III sammas sinu sissetulekut vanaduspõlves?
Kuigi I sammas tagab hädavajaliku elatusmiinimumi, on mugavama, reisimist võimaldava ja muretuma vanaduspõlve võtmeks siiski II ja III sammas. Kogumispensioni suurim finantsiline eelis riikliku pensioni ees on pikaajalise liitintressi maagia ja täielik isiklik kontroll oma kogutud vara üle.
Teine sammas – regulaarne ja märkamatult kasvav vara
Teise sambasse kogunev raha on sinu isiklik vara, mis erinevalt esimesest sambast on ka täies ulatuses päritav. Kuna makse toimub automaatselt ja otse sinu igakuisest brutopalgast ning riik lisab sinna sotsiaalmaksu arvelt olulise panuse, on see üks tõhusamaid ja valuvabamaid viise pikaajaliselt isiklikku rikkust kasvatada. Sinu teise samba pensioni suurus vanaduspõlves sõltub otseselt sellest, kui pikk on olnud sinu kogumisperiood, kui suured on olnud sinu sissetulekud ning milline on olnud sinu valitud pensionifondi pikaajaline tootlus. Üldine rusikareegel ütleb: mida noorem sa oled, seda agressiivsema (ehk suurema aktsiate osakaaluga ja kõrgema riskiga) fondi peaksid valima, et pikaajaliselt inflatsiooni edestada ja turu kasvust osa saada.
Kolmas sammas – maksusoodustusega rikkuse kasvatamine
Kolmas sammas on targa finantsplaneerija ja investori vaieldamatult parim tööriist Eestis, peamiselt seetõttu, et sellele laieneb väga soodne tulumaksusoodustus. Sa saad igal kevadel tuludeklaratsiooni esitades tulumaksu (20%) tagasi nendelt kolmandasse sambasse tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15% sinu eelmise aasta brutosissetulekust ega 6000 eurot. See on sisuliselt riigipoolne garanteeritud tootlus kohe sissemakse tegemise hetkel. Lisaks on kolmanda samba raha väljavõtmine äärmiselt paindlik. Kui oled saavutanud vanuse, mis on viis aastat puudu ametlikust vanaduspensionieast (või teatud vanemate lepingute puhul alates 55. eluaastast), saad raha välja võtta vaid 10% tulumaksuga, ning annuiteetlepingu või pikaajalise osahaaval väljavõtmise korral lausa täielikult tulumaksuvabalt. Sinu isikliku pensioni kogusuurus on seega summa I, II ja III samba väljamaksetest pluss sinu muud isiklikud investeeringud.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Selleks, et teha Eesti keerukavõitu pensionisüsteem veelgi selgemaks, oleme koondanud siia alla kõige sagedamini tekkivad küsimused ja neile detailsed vastused, mis aitavad sul oma tuleviku osas palju paremaid, faktidele tuginevaid otsuseid teha.
Kas ma võin teise samba pensionifondist raha välja võtta enne pensioniiga?
Jah, alates 2021. aasta algusest kehtima hakanud pensionireformist on teisest sambast võimalik raha välja võtta absoluutselt igas vanuses. Siiski pead väga tõsiselt arvestama, et ennetähtaegsel väljavõtmisel tuleb kogu kogunenud summalt tasuda riigile 20% tulumaksu. Lisaks sellele peatub kümneks aastaks riigipoolne 4% lisamakse (sotsiaalmaksu arvelt) sinu pensionifondi, mis tähendab pikaajalises plaanis äärmiselt suurt ja pöördumatut rahalist kaotust. Seetõttu soovitavad eksperdid II samba raha enne pensioniiga puutuda vaid äärmisel hädavajadusel.
Kuidas ma saan teada oma praeguse kogutud pensioni täpset suurust?
Oma I samba staaži, kogutud osakuid ning II ja III samba rahalist seisu saad kõige mugavamalt vaadata riigiportaalis eesti.ee või Pensionikeskuse ametlikult kodulehelt sisse logides. Samuti pakuvad kõik Eestis tegutsevad suuremad pangad oma internetipangas põhjalikku, graafilist ülevaadet sinu isiklikest pensionivaradest, fondide tootlusest ja tuleviku väljamaksete prognoosidest.
Kas pensionilt tuleb maksta tulumaksu?
Jah, üldjuhul on väljamakstavad pensionid tulumaksustatavad. Siiski kehtib Eestis ametlikku vanaduspensioniikka jõudnud inimestele eraldi maksuvaba tulu määr, mis on võrdne Eesti keskmise vanaduspensioniga. See tähendab reaalsuses seda, et kuni keskmise vanaduspensioni suuruse summani sa oma igakuiselt pensionilt tulumaksu riigile maksma ei pea.
Mis juhtub minu kogutud pensioniga, kui ma peaksin ootamatult surema?
Riiklik esimene sammas ei ole isiklik ega päritav, sest see toimib puhtalt sotsiaalsel solidaarsusprintsiibil. Teise ja kolmanda samba pensionifondidesse aastate jooksul kogutud reaalsed eurod on aga täies ulatuses sinu seaduslikele pärijatele pärandatavad, hoolimata sellest, kas sa olid oma surma hetkel juba ametlikul pensionil või alles nooruses ja aktiivses kogumisfaasis.
Kas ma pean minema pensionile kohe sel päeval, kui ametlik vanus kukub?
Ei, kindlasti ei pea. Sa võid tööturul jätkata täpselt nii kaua, kui sinu tervis lubab ja endal soovi on. Iga kuu, mille võrra sa oma I samba pensionile jäämist ametlikust east edasi lükkad, suurendab protsentuaalselt sinu igakuist väljamakset tulevikus. Sa võid ka väga edukalt samaaegselt töötada ja juba määratud pensioni kätte saada.
Isikliku pensioniplaani loomise esimesed sammud
Riiklikud makromajanduslikud struktuurid ja regulatsioonid võivad ajas paratamatult muutuda, kuid sinu isiklik vastutus oma sissetulekute ja elukvaliteedi ees jääb alati alles. Kui sa oled nüüdseks põhjalikult mõistnud, millest koosneb Eesti riiklik ja vabatahtlik pensionisüsteem ning mis vanuses ja millistel tingimustel on sul võimalik ametlikult tööturult tagasi tõmbuda, on tagumine aeg astuda konkreetsed praktilised sammud oma isikliku finantsplaani koostamiseks. Alustada tuleb alati oma hetkeolukorra adekvaatsest kaardistamisest. Logi sisse Pensionikeskuse portaali või oma kodupanga rakendusse ning vaata ausalt ja analüütiliselt otsa numbritele, mis sul on tänaseks päevaks kogunenud.
Kui avastad graafikuid vaadates, et prognoositav tulevikupension on oodatust väiksem ja ei kata sinu eesmärgipärast elatustaset, on sul õnneks mitmeid hoobasid olukorra jõuliseks parandamiseks. Esimene ja sageli kõige lihtsam samm on üle vaadata oma teise samba fondi valik. Statistika näitab, et liiga paljud, eriti nooremad inimesed, hoiavad oma vara liiga konservatiivsetes, madala riskiga fondides, mis paraku ei paku piisavat pikaajalist tootlust inflatsiooniga võitlemiseks. Veendu kindlasti, et sinu valitud fondi riskitase vastab sinu vanusele ja järelejäänud kogumisperioodi pikkusele. Passiivsed indeksfondid pakuvad sageli oluliselt madalamaid haldustasusid, mis pikemas mitmekümneaastases perspektiivis jätab sulle kätte kümneid tuhandeid eurosid rohkem puhast raha.
Järgmise väga kriitilise sammuna tasub tõsiselt kaaluda III samba avamist, kui sul seda tõesti veel ei ole. Kasuta igal juhul ära riigi poolt pakutavat tulumaksusoodustust, suunates sinna kas või esialgu väikese, ent väga regulaarse summa iga kuu. Regulaarsus ja matemaatiline järjepidevus on finantsturgudel investeerides alati kordades olulisemad kui harvad ja ühekordsed suured maksed. Automatiseeri oma pangas sissemaksed püsimaksekorraldusega, et raha liiguks kolmanda samba fondi kohe sinu palgapäeval – nii kohaned sa emotsionaalselt kiiresti uue kättesaadava eelarvega ning isikliku varanduse kasvatamine toimub taustal justkui iseenesest, ilma et see nõuaks sinult igakuist rasket otsustamist ja distsipliini.
Selle kõige juures ära unusta ka enda pidevat harimist. Isiklik finantskirjaoskus on elukestev ja põnev teekond ning majanduskeskkonna tsükliliste muutustega peavad kohanema ka sinu isiklikud säästustrateegiad. Aruta vajadusel oma varaklasside valikuid litsentseeritud finantsnõustajaga või loe asjakohast kodumaist investeerimiskirjandust. Mida suurem ja laiem on sinu fundamentaalne arusaam majandusest ja intressidest, seda enesekindlamalt sa oma perekonna rahaasju juhid. Sinu tulevane ja vanem mina tänab sind südamest nende igavate, kuid mõistlike otsuste eest, mille sa langetad täna. Ainult nii tagad sa endale tõelise rahalise vabaduse, igapäevase meelerahu ja täisväärtusliku, väärika elu siis, kui sinu aktiivne palgatöö karjäär on jäänud kaugele seljataha.
