Majandusuudiseid lugedes või õhtuseid uudistesaateid vaadates jääb tihti kõrva lühend SKP. Kord see tõuseb, kord langeb, ning analüütikud räägivad murelike või rõõmsate nägudega protsentidest ja prognoosidest. Paljude jaoks jääb see termin aga abstraktseks statistiliseks näitajaks, mille seos isikliku rahakoti ja igapäevaeluga tundub kauge või olematu. Tegelikkuses on aga sisemajanduse koguprodukt üks olulisemaid majanduse “kraadiklaase”, mis mõjutab otseselt nii töökohtade kättesaadavust, palgatõusu, laenuintresse kui ka riigi võimekust pakkuda sotsiaalseid hüvesid. Et mõista maailma ja Eesti majanduse toimimist, on hädavajalik teha see mõiste endale selgeks lihtsas ja arusaadavas keeles.
Mis peitub lühendi SKP taga?
SKP ehk Sisemajanduse Koguprodukt (inglise keeles GDP – Gross Domestic Product) on kõige laiemalt kasutatav mõõdik riigi majandusliku tervise hindamiseks. Lihtsustatult öeldes mõõdab see kõigi riigis teatud ajavahemiku (tavaliselt aasta või kvartali) jooksul toodetud lõpphüvede ja teenuste turuväärtust. See on nagu riigi “palgatšekk” – number, mis näitab, kui palju väärtust on riigi territooriumil loodud.
SKP arvutamiseks liidetakse kokku neli peamist komponenti, millest igaüks mängib majanduses kriitilist rolli:
- Eratarbimine: See on suurim ja olulisim osa. Siia kuuluvad kõik kulutused, mida sina ja sinu naabrid teete – alates toidu ja riiete ostmisest kuni juuksuriteenuste, autokütuse ja meelelahutuseni. Kui inimesed tarbivad julgelt, kasvab tavaliselt ka SKP.
- Investeeringud: Siia alla kuuluvad ettevõtete kulutused uutele seadmetele, tehastele ja tarkvarale, aga ka inimeste kodude ostmine. Investeeringud näitavad usku tulevikku – kui ettevõtted julgevad laieneda, on majandus tugev.
- Valitsussektori kulutused: Riik panustab majandusse, ehitades teid, koole ja haiglaid ning makstes palka õpetajatele, politseinikele ja ametnikele. See raha süstitakse majandusse tagasi.
- Puhaseksport: See on riigi ekspordi ja impordi vahe. Kui Eesti ettevõtted müüvad välismaale rohkem kaupu (puitu, IT-lahendusi, piimatooteid), kui me sisse ostame, on panus SKP-sse positiivne. Kui impordime rohkem kui ekspordime, on see näitaja negatiivne.
Oluline on rõhutada sõna “lõpphüved”. See tähendab, et SKP arvestab näiteks valmis leiva hinda poeriiulil, mitte eraldi jahu ja teravilja hinda, millest leib tehti – vastasel juhul loeksime sama väärtust mitu korda.
SKP elaniku kohta ja elatustase
Tihti tekib segadus riigi kogu SKP ja tegeliku elatustaseme vahel. Hiina SKP on tohutu, olles maailmas teisel kohal, kuid see ei tähenda, et keskmine hiinlane elaks jõukamalt kui keskmine eestlane. Siin tuleb mängu SKP elaniku kohta (GDP per capita).
See näitaja saadakse, kui riigi kogu SKP jagatakse elanike arvuga. See on palju täpsem indikaator hindamaks, kui jõukas on ühiskond keskmiselt. Kõrge SKP elaniku kohta viitab tavaliselt kõrgemale elatustasemele, paremale tervishoiusüsteemile ja haridusele. Kuid ka siin tuleb olla ettevaatlik – see on vaid keskmine. Kui riigis on väike grupp ülirikkaid ja suur hulk vaeseid, võib keskmine näitaja olla petlikult kõrge, peegeldamata “tavainimese” reaalsust.
Nominaalne vs. reaalne SKP: Miks inflatsioon loeb?
Majandusuudistes räägitakse tihti “reaalkasvust”. Miks see on oluline? Kujutame ette olukorda, kus riigis toodetakse täpselt sama palju kaupu kui eelmisel aastal, kuid hinnad on poes tõusnud 10%. Nominaalne SKP (jooksevhindades) näitaks justkui 10% kasvu, kuid tegelikult pole ühiskond rikkamaks saanud – me lihtsalt maksame sama asja eest rohkem.
Selle moonutuse eemaldamiseks kasutatakse reaalset SKP-d. See on inflatsiooniga korrigeeritud näitaja, mis võrdleb toodangu mahtu püsivhindades. Tavainimese jaoks on just reaalne SKP kasv see, mis loeb – see tähendab, et majanduses on tegelikult loodud rohkem väärtust, mitte ei ole lihtsalt hinnasildid ümber kirjutatud.
Kuidas majanduskasv või -langus sinu elu mõjutab?
Nüüd jõuame kõige olulisema küsimuseni: kuidas see suur number mõjutab sinu igapäevaelu? Seos on otsesem, kui esmapilgul paistab. Majanduse tsüklid – tõusud ja mõõnad – dikteerivad tööturu olukorda, palgasurvet ja üldist kindlustunnet.
Majanduskasvu faas (SKP tõuseb):
Kui SKP kasvab stabiilselt, tähendab see, et ettevõtetel läheb hästi. Nad müüvad rohkem, teenivad kasumit ja julgevad investeerida.
- Töökohtade loomine: Laienevad ettevõtted vajavad uusi töötajaid. Tööpuudus väheneb ja tööotsijal on lihtsam leida sobivat ametit.
- Palgakasv: Kui töökäsi on vähem saadaval, peavad tööandjad parimate töötajate nimel võitlema, mis survestab palku tõusma. Sinu sissetulek suureneb tõenäoliselt kiiremini kui hinnad (kui inflatsioon on kontrolli all).
- Riigi tulud ja teenused: Suurem tarbimine ja kõrgemad palgad toovad riigikassasse rohkem maksutulu. See võimaldab riigil investeerida teedesse, tõsta pensione või parandada arstiabi kättesaadavust ilma makse tõstmata.
Majanduslanguse faas (SKP langeb):
Kui SKP langeb vähemalt kaks kvartalit järjest, nimetatakse seda majanduslanguseks ehk retsessiooniks.
- Koondamised ja tööpuudus: Ettevõtete müük väheneb, mistõttu tuleb kulusid kärpida. Tihti tähendab see koondamisi või uute töötajate värbamise peatamist. Ebakindlus tuleviku ees kasvab.
- Palgasurve kadumine: Rasketel aegadel on palgatõusud haruldased. Halvemal juhul võidakse palku kärpida või boonused kaotada.
- Laenude kättesaadavus: Pangad muutuvad ettevaatlikumaks. Kodulaenu või ettevõtluslaenu saamine võib muutuda keerulisemaks ja tingimused karmimaks, kuna pank kardab, et laenuvõtja ei suuda raskel ajal maksta.
Mida SKP meile ei räägi?
Kuigi SKP on võimas tööriist, on sellel tõsised piirangud, mida kriitikud on aastakümneid rõhutanud. Pime usk SKP kasvu võib viia valede poliitiliste otsusteni, sest see number ei mõõda inimeste heaolu ega õnne tervikuna.
Esiteks ei arvesta SKP koduse ja vabatahtliku tööga. Kui sa palkad lapsehoidja, suurendab see SKP-d. Kui sa hoolitsed oma lapse või eaka vanema eest ise, siis SKP ei muutu, kuigi loodud väärtus on sama või isegi suurem. Samuti ei kajastu seal “Teeme Ära” talgud või muu ühiskondlik tegevus.
Teiseks ignoreerib SKP keskkonnakahjusid. Kui tehas toodab kasumlikult, aga reostab jõe, kasvab SKP toodangu arvelt, kuid hiljem reostuse likvideerimiseks tehtavad kulutused kasvatavad SKP-d uuesti. See on nn “katkise akna efekt”, kus negatiivne sündmus võib statistikas paista positiivsena. Majanduskasv võib tulla elukeskkonna hävitamise hinnaga, mida SKP number ei reeda.
Kolmandaks ei näita SKP varanduslikku ebavõrdsust. Nagu varem mainitud, võib riigi SKP kasvada, samal ajal kui 90% elanikest jääb vaesemaks ja rikkus koguneb 1% kätte. Seetõttu vaadatakse tänapäeval SKP kõrval üha enam ka teisi indekseid, nagu inimarengu indeks (HDI) või Gini koefitsient (ebavõrdsuse mõõdik).
Korduma kippuvad küsimused SKP kohta
Alljärgnevalt leiad vastused levinud küsimustele, mis aitavad mõistet veelgi paremini kinnistada.
Kas kõrge SKP tähendab automaatselt, et riik on elamiseks parim koht?
Ei tähenda. Kuigi kõrge SKP loob eeldused heaks eluks, ei taga see automaatselt turvalisust, puhast loodust, head töö- ja eraelu tasakaalu ega demokraatiat. Mõned naftariigid omavad väga kõrget SKP-d, kuid inimõiguste olukord võib olla seal kehv.
Kui tihti SKP-d mõõdetakse ja avaldatakse?
Eestis avaldab Statistikaamet SKP andmeid kvartaalselt (iga kolme kuu tagant) ja aasta kokkuvõttes. Tavaliselt avaldatakse esialgne hinnang (kiirhinnang) varem ja täpsustatud andmed hiljem, kui rohkem infot on laekunud.
Mis vahe on SKP-l ja RKP-l?
SKP (Sisemajanduse Koguprodukt) mõõdab riigi territooriumil toodetud väärtust, sõltumata sellest, kas tootja on kohalik või välismaine ettevõte. RKP (Rahvuslik Koguprodukt) mõõdab aga riigi kodanike ja ettevõtete toodetud väärtust, sõltumata sellest, kus maailma nurgas nad asuvad. Tänapäeval kasutatakse riikide võrdlemiseks peamiselt siiski SKP-d.
Miks riigid tahavad, et SKP pidevalt kasvaks?
Kaasaegne majandussüsteem on üles ehitatud eeldusele kasvust. Kasvav SKP aitab teenindada riigivõlga, hoida tööhõivet kõrgel ja rahastada kasvavaid sotsiaalkulutusi (nt vananeva rahvastiku pensionid). Pikaajaline paigalseis (stagnatsioon) tekitab ühiskonnas tavaliselt pingeid ja elatustaseme langust suhtes teiste riikidega.
Majandusstatistika jälgimine isiklike otsuste tegemisel
Arusaamine sellest, mis on SKP ja millises faasis majandus parasjagu asub, annab tavainimesele teatava eelise oma rahaasjade planeerimisel. See ei tähenda, et peaksid igal hommikul börsiuudiseid lugema, kuid üldise “majandusilma” tajumine on kasulik.
Kui uudised räägivad pikaajalisest majanduslangusest ja SKP kahanemisest, on tark olla oma rahaasjades konservatiivsem: lükata edasi suuri ebavajalikke oste, hoida kindlamat meelerahufondi (säästusid ootamatusteks) ja vältida liiga riskantsete laenude võtmist. See on aeg, kus “sularaha on kuningas” ja stabiilne töökoht on kulda väärt.
Vastupidiselt, kui SKP kasvab hoogsalt ja prognoosid on positiivsed, on see soodne aeg investeerimiseks, karjääripöördeks või ettevõtlusega alustamiseks. Tarbijate kindlustunne on kõrge ja inimesed on valmis raha kulutama, mis loob soodsa pinnase uutele ideedele. Siiski tasub ka headel aegadel meeles pidada, et majandus on tsükliline – igale tõusule järgneb varem või hiljem langus. Teadlikkus majanduse suurtest numbritest aitab sul nendeks lainetusteks paremini valmis olla, selle asemel et lasta end ootamatustest jalust rabada.
