Elektriarvete optimeerimine on muutunud paljude Eesti kodumajapidamiste jaoks igapäevaseks teemaks, eriti olukorras, kus energiahinnad on kõikuvad ja ettearvamatud. Üks tõhusamaid viise kulude kontrolli alla saamiseks on oma tarbimisharjumuste ajastamine perioodidele, mil elekter on soodsam. Paljud tarbijad teavad, et “öine elekter” on odavam, kuid sageli valitseb segadus selles osas, millal see täpselt algab, kuidas see erineb börsihinna madalseisudest ning kas see kehtib ainult elektrienergiale või ka võrgutasudele. Arusaamine sellest, kuidas ja millal hinnad kujunevad, ei aita säästa mitte ainult mõne sendi, vaid võib aasta lõikes tähendada sadade eurode suurust kokkuhoidu.
Mis on öine elekter ja kuidas see erineb päevasest?
Mõiste “öine elekter” on Eestis kasutusel olnud aastakümneid, pärinedes ajast, mil elektritootmine oli stabiilne ja öine tarbimine vähene. Tänapäeval tuleb aga eristada kahte täiesti erinevat komponenti, mis teie elektriarvet mõjutavad: elektrienergia hind (mida maksate elektrimüüjale) ja võrgutasu (mida maksate võrguettevõtjale, enamasti Elektrilevile).
Klassikaline öine tariif on seotud kahetariifsete arvestitega. Kui teil on valitud pakett, mis eristab päeva- ja öötariifi, siis on elektri ühikuhind öösel ja nädalavahetustel madalam. See süsteem on loodud selleks, et suunata tarbimist tipptundidelt (päevane aeg) vähem koormatud aegadele (öö ja puhkepäevad).
Võrgutasu ajaline jaotus
Kõige selgem on olukord võrgutasudega. Eestis suurima võrguettevõtja Elektrilevi hinnakirja järgi (näiteks paketis “Võrk 4”) jaguneb ööpäev järgmiselt:
- Päevane tariif: Kehtib esmaspäevast reedeni ajavahemikus 07:00–22:00. See on aeg, mil võrgu koormus on kõige suurem.
- Öine tariif: Kehtib esmaspäevast reedeni ajavahemikus 22:00–07:00 ning laieneb kogu ööpäevale laupäeviti ja pühapäeviti.
Oluline on märkida, et riiklikel pühadel, mis langevad nädalapäevadele (nt jaanipäev või jõulud, kui need on argipäevad), kehtib tavapärane päevane tariif, välja arvatud juhul, kui võrguettevõtja on sätestanud teisiti. Seega, kui soovite säästa võrgutasudelt, on pesumasina või nõudepesumasina käivitamine kõige mõistlikum just pärast kella kümmet õhtul või oodata nädalavahetuseni.
Elektribörs ja dünaamiline hinnastamine
Kui teil on börsipakett, siis on olukord märksa dünaamilisem. Börsihind ei tunne kellaajalist fikseeritud “öötariifi” samas tähenduses nagu võrgutasu. Selle asemel muutub hind iga tund vastavalt Nord Pool elektribörsi nõudlusele ja pakkumisele. Siiski on ajalooline statistika ja turuloogika loonud kindlad mustrid, millal börsihind on kõige soodsam.
Börsihind on tavaliselt kõige madalam just nendel aegadel, mil nõudlus on väike ja tootmine stabiilne. See tähendab, et “börsiöine” soodusaeg võib alata juba varem või kesta kauem, sõltuvalt ilmastikust ja aastaajast.
Millal on börsihind kõige odavam?
Üldjuhul kehtivad börsihindade puhul järgmised seaduspärasused:
- Sügav öö (00:00 – 05:00): Sel ajal magab suurem osa tarbijatest ja tööstuslik tarbimine on minimaalne. Sageli langeb hind sel ajal päeva madalaimale tasemele.
- Nädalavahetused: Kuna tööstusettevõtted ja kontorid on suletud, on üldine elektritarbimine laupäeviti ja pühapäeviti madalam kui tööpäevadel. See toob kaasa soodsamad börsihinnad isegi päevasel ajal.
- Tuulised ilmad: Eestis ja meie naaberriikides (eriti Soomes ja Rootsis) on palju tuuleparke. Tugev tuul võib viia elektrihinna alla sõltumata kellaajast, muutes elektri mõnikord öösel isegi negatiivseks.
Päikesepaneelide mõju: uus “öine” elekter on keskpäev
Viimastel aastatel on tekkinud huvitav anomaalia, mis on muutnud arusaama sellest, millal elekter on kõige odavam. Suveperioodil, kui päikeseparke on Eestis ja Euroopas palju ja päike paistab eredalt, tekib keskpäeval (tavaliselt vahemikus 11:00–15:00) elektri üleküllus. See surub börsihinna sageli nulli lähedale või isegi miinusesse.
See tähendab, et suvel ei pruugi kõige soodsam aeg tarbimiseks olla mitte öösel kell 02:00, vaid hoopis päeval kell 13:00. See on oluline teadmine neile, kes kütavad tarbevett elektriboileriga või laevad elektriautot – taimerite seadistamisel tuleb arvestada aastaajaga.
Tarbijate peamised strateegiad kokkuhoiuks
Teadmine kellaaegadest on kasutu, kui seda ei rakendata. Siin on praktilised sammud, kuidas ajastada oma suuremad elektritarbijad kõige soodsamale ajale.
1. Küttesüsteemide automatiseerimine
Kõige suurem kuluallikas majapidamises on küte. Kui kasutate õhk-vesi soojuspumpa või maasoojuspumpa, seadistage see töötama intensiivsemalt odavamatel öötundidel, et salvestada soojust põrandatesse või akumulatsioonipaaki. See võimaldab päeval, kui hind on kallis, pumpa madalamal koormusel hoida.
2. Vee soojendamine
Elektriboilerid on suured tarbijad. Nutikas relee või lihtne taimer, mis lülitab boileri sisse ainult ajavahemikus 00:00–06:00, võib säästa märgatava summa, ilma et see mõjutaks sooja vee kättesaadavust hommikul.
3. Kodumasinate ajastamine
Kaasaegsed pesumasinad, kuivatid ja nõudepesumasinad omavad viitstardi (delay start) funktsiooni. Seadistage masinad nii, et need alustaksid tööd pärast kella 22:00 või 23:00. See tagab, et maksate vähem nii elektri kui ka võrgutasu eest.
4. Elektriauto laadimine
Elektriauto omanikele on öine laadimine peaaegu kohustuslik. Kasutades nutilaadijat, mis jälgib börsihinda, saab auto laadida ainult siis, kui hind on alla teatud piiri. Arvestades autoaku mahtu, on hinnavõit päevase ja öise laadimise vahel mitmekordne.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused kõige levinumatele küsimustele seoses elektri kellaaegade ja hindadega.
Millal avaldatakse järgmise päeva börsihinnad?
Nord Pool elektribörsi järgmise päeva hinnad avaldatakse iga päev ligikaudu kell 14:00 Eesti aja järgi. Pärast seda kellaaega saate planeerida oma järgmise päeva tarbimist, vaadates oma elektrimüüja äppi või Eleringi veebilehte.
Kas nädalavahetusel on elekter ööpäevaringselt odav?
Võrgutasu osas (kui teil on vastav pakett) on nädalavahetus tõesti tervenisti soodusajaga (öötariifiga). Elektri börsihind on nädalavahetustel tavaliselt madalam kui tööpäevadel, kuid tipptundidel (hommikul ja õhtul) võib hind siiski tõusta. Seega, kuigi keskmiselt on odavam, tasub börsihinda siiski jälgida.
Mis kellast algab talvel ja suvel öine võrgutasu?
Üldjuhul ei sõltu Eestis võrgutasu kellaajad enam suve- ja talveajast (kellakeeramisest) samal viisil nagu vanasti. Kaasaegsed kaugloetavad arvestid ja infosüsteemid arvestavad kehtivat vööndiaega. Elektrilevi standardtingimustel algab öötariif kell 22:00 ja lõpeb 07:00, olenemata aastaajast.
Kas negatiivne elektrihind tähendab, et mulle makstakse peale?
Teoreetiliselt jah, kui börsihind on miinuses, siis elektrienergia eest te maksma ei pea ja see arvestatakse teie arvelt maha. Siiski tuleb meeles pidada, et võrgutasud ja riiklikud maksud (taastuvenergiatasu, elektriaktsiis) tuleb tasuda ikkagi. Seega, et lõpparve oleks negatiivne, peaks elektri börsihind olema väga sügavas miinuses, mis kataks ka need lisakulud.
Kas mul on vaja kahetariifset arvestit börsipaketi jaoks?
Börsipaketi jaoks on vaja tunnipõhist kaugloetavat arvestit, mis on tänapäeval enamikul Eesti majapidamistel olemas. Vana, n-ö “öine ja päevane” näit ei ole börsihinna puhul määrav, vaid oluline on, et võrguettevõtja edastaks teie tarbimisandmed tunnipõhiselt.
Tulevikuvaade: targad kodud ja salvestuslahendused
Tulevik liigub suunas, kus tarbija ei pea enam ise kella vaatama ega pesumasina nuppe vajutama. Järjest enam levivad “targa kodu” lahendused, mis on ühendatud otse elektribörsi andmebaasiga. Need süsteemid otsustavad ise, millal on kõige soodsam aeg kütta tuba, soojendada vett või laadida autot. Lisaks on turule tulemas kodused akupangad, mis võimaldavad salvestada odavat ööelektrit või päeval toodetud päikeseenergiat, et seda kasutada siis, kui hind on tipus.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et teadlikkus kellaaegadest on esimene samm. Kõige kindlam viis säästa on kombineerida soodne võrgutariif (öösiti ja nädalavahetustel) nutika tarbimisega börsi madalaimatel tundidel. Jälgides hindu kasvõi põgusalt ja nihutades suurema tarbimise tipptundidest välja, on võimalik oma elektriarvet märgatavalt vähendada ilma elukvaliteedis järeleandmisi tegemata.
