Paljud alustavad ja isegi kogenud ettevõtjad puutuvad investeerimismaailma sisenedes kokku ootamatu takistusega. Olete äsja avanud ettevõttele pangas väärtpaberikonto, plaaniga paigutada vaba raha aktsiatesse või võlakirjadesse, kuid pank nõuab tehingu tegemiseks midagi, mida nimetatakse LEI-koodiks. See nõue võib tunduda järjekordse bürokraatliku lisakohustusena, kuid tegelikkuses on selle taga ülioluline globaalne süsteem, mis loodi finantsmaailma läbipaistvuse ja turvalisuse tagamiseks. Et mõista, miks teie ettevõte seda 20-kohalist numbrikombinatsiooni vajab ja kuidas see teid kaitseb, tuleb vaadata veidi sügavamale kui lihtne pangareglement.
Mis on LEI-kood ja kust see pärineb?
LEI-kood (inglise keeles Legal Entity Identifier) on unikaalne ülemaailmne identifitseerimiskood, mis on omistatud juriidilistele isikutele, kes osalevad finantsturgudel. Lihtustatult öeldes on see teie ettevõtte “pass” rahvusvahelises finantssüsteemis. Kui Eesti siseselt piisab ettevõtte tuvastamiseks registrikoodist, siis globaalsel tasandil – kus tegutsevad miljonid ettevõtted erinevatest riikidest ja jurisdiktsioonidest – jäi siseriiklikest koodidest väheks.
Süsteemi vajadus kerkis teravalt esile pärast 2008. aasta ülemaailmset finantskriisi. Kriisi ajal ilmnes, et regulaatoritel ja pankadel oli äärmiselt keeruline, kohati isegi võimatu, kiiresti tuvastada turuosaliste vahelisi seoseid ja hinnata riskide ulatust. Et vältida sarnast kaost tulevikus, töötasid G20 riigid ja Finantsstabiilsuse Nõukogu (FSB) välja ühtse standardi juriidiliste isikute tuvastamiseks.
LEI-kood koosneb 20 tähemärgist ja vastab ISO 17442 standardile. Selle struktuur ei ole juhuslik, vaid jaguneb neljaks osaks:
- Esimesed 4 märki: Tähistavad koodi väljastanud asutust (LOU – Local Operating Unit).
- Märgid 5–6: On reserveeritud (tavaliselt nullid).
- Märgid 7–18: Unikaalne tähe- ja numbrikombinatsioon, mis identifitseerib konkreetse ettevõtte.
- Viimased 2 märki: Kontrollnumbrid, mis aitavad vältida sisestusvigu.
Oluline on mõista, et LEI-kood ei asenda kohalikku registrikoodi, vaid täiendab seda, sidudes ettevõtte info ühtsesse ülemaailmsesse andmebaasi, mida haldab GLEIF (Global Legal Entity Identifier Foundation).
Miks ja millal on ettevõtjal LEI-koodi vaja?
Euroopa Liidus muutus LEI-koodi kasutamine kohustuslikuks seoses finantsturgude direktiivi MiFID II jõustumisega 2018. aasta jaanuaris. Selle regulatsiooni peamine eesmärk on suurendada turgude läbipaistvust ja kaitsta investoreid. Sellest tulenevalt kehtib lihtne reegel: ilma kehtiva LEI-koodita ei saa juriidiline isik börsil tehinguid teha.
See nõue kehtib kõigile juriidilistele isikutele (OÜ, AS, TÜ, UÜ jne), kes soovivad osta või müüa:
- Aktsiaid ja osakuid;
- Võlakirju;
- Börsil kaubeldavaid fonde (ETF-e);
- Tuletisinstrumente (optsioonid, futuurid jms).
Tasub tähele panna, et LEI-koodi ei ole vaja tavaliste pangatoimingute tegemiseks, nagu hoiuste avamine, laenu võtmine või valuutavahetus (v.a teatud tuletisinstrumendid). Samuti ei vaja LEI-koodi eraisikud, keda tuvastatakse isikukoodi alusel. Kuid niipea, kui ettevõte siseneb investeerimiskontoga väärtpaberiturule, muutub kood vältimatuks. Pangad ja investeerimisühingud on kohustatud tehingutest keelduma, kui kliendil puudub kehtiv LEI.
Andmed, mida LEI-kood sisaldab
Üks levinud väärarusaam on, et LEI on lihtsalt number. Tegelikult on see võti andmekogumi juurde. LEI andmebaas sisaldab kahte tüüpi informatsiooni, mida nimetatakse sageli 1. taseme ja 2. taseme andmeteks:
- “Kes on kes” (Level 1): See sisaldab ettevõtte ametlikku nime, registrikoodi, juriidilist aadressi, tegevuskoha aadressi ja LEI-koodi kehtivusaega. See on n-ö visiitkaardi info.
- “Kes omab keda” (Level 2): See info näitab ettevõtte omanikstruktuuri, tuues välja emaettevõtte ja lõpliku emaettevõtte, kui need eksisteerivad ja konsolideerivad finantsaruandeid. See aitab luua pildi kontsernisisestest seostest.
See läbipaistvus on kasulik ka ettevõtjale endale. Omades LEI-koodi, on teie ettevõte rahvusvahelises süsteemis üheselt tuvastatav, mis võib lihtsustada suhtlust välispartneritega ja suurendada usaldusväärsust piiriülestes tehingutes.
Kuidas taotleda LEI-koodi ja kui palju see maksab?
LEI-koodi ei väljasta riiklikud äriregistrid ega pangad otse (kuigi pangad võivad pakkuda vahendusteenust). Koodi saamiseks tuleb pöörduda akrediteeritud teenusepakkuja ehk LOU või nende ametlike registreerimisagentide poole. Eestis ja Baltikumis tegutseb mitmeid selliseid teenusepakkujaid, kes pakuvad eestikeelset tuge.
Protsess on tänapäeval tehtud võimalikult lihtsaks ja digitaalseks:
- Valige teenusepakkuja ja täitke taotlusvorm nende kodulehel. Tavaliselt piisab ettevõtte nimest ja registrikoodist, ülejäänud andmed päritakse automaatselt äriregistrist.
- Määrake periood, kui pikaks ajaks soovite koodi registreerida (tavaliselt 1 kuni 5 aastat).
- Tasuge teenustasu. Hinnad varieeruvad sõltuvalt teenusepakkujast ja valitud perioodi pikkusest, jäädes tavaliselt vahemikku 50–80 eurot aastas. Mitmeks aastaks ette makstes on hind reeglina soodsam.
- Oodake valideerimist. Teenusepakkuja kontrollib andmete õigsust äriregistrist. See protsess võtab aega mõnest tunnist kuni paari tööpäevani.
- Pärast koodi väljastamist edastatakse info automaatselt globaalsesse andmebaasi ja tavaliselt järgmiseks päevaks jõuab see ka pankade süsteemidesse.
Kehtivus ja uuendamise olulisus
LEI-koodi üks kriitilisemaid aspekte, mida ettevõtjad sageli unustavad, on selle aastane uuendamise kohustus. LEI-kood ei ole “osta ja unusta” toode. Andmete ajakohasuse tagamiseks tuleb koodi iga 12 kuu tagant uuendada. Uuendamise käigus kontrollitakse, kas ettevõtte andmed (nimi, aadress, omanikud) on muutunud.
Mis juhtub, kui jätate koodi uuendamata? Teie LEI staatus muutub andmebaasis “Lapsed” (aegunud) olekusse. Regulatsioonide kohaselt (MiFID II) ei tohi pangad lubada investeerimistehinguid ettevõttele, kelle LEI-kood ei ole kehtiv. See tähendab, et kriitilisel hetkel, kui soovite aktsiaid müüa või osta, võib tehing ebaõnnestuda. Seetõttu pakuvad paljud agendid automaatset uuendamist mitmeaastaste pakettide puhul, et vältida ootamatuid katkestusi kauplemisel.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas FIE (Füüsilisest isikust ettevõtja) vajab LEI-koodi?
Üldjuhul ei vaja FIE LEI-koodi, kui ta kaupleb enda nimel ja kasutab tuvastamiseks isikukoodi. Kuid olukord võib muutuda, kui FIE on registreeritud äriregistris ja finantsasutus käsitleb teda juriidilise isikuna investeerimisteenuse osutamisel. Soovitatav on alati konsulteerida oma kodupangaga.
Kas ma saan taotleda LEI-koodi oma pangast?
Mõned pangad pakuvad mugavusteenust ja aitavad koodi taotleda, kuid sageli on see kallim ja aeganõudvam kui otse spetsialiseerunud registreerimisagendi kaudu tegemine. Pank ei ole koodi väljastaja, vaid vahendaja.
Kas LEI-koodi saab üle viia teise teenusepakkuja juurde?
Jah, LEI-koodi saab tasuta üle viia (transferida) ühe teenusepakkuja juurest teise, kui leiate näiteks soodsama hinna või parema teeninduse. Kood ise jääb samaks, muutub vaid selle haldaja.
Miks peab maksma koodi eest, mis on kohustuslik?
LEI süsteem ei ole maksumaksja raha eest ülalpeetav riiklik teenus. See on globaalne süsteem, mille haldamise, andmete kontrollimise ja IT-taristu kulud kaetakse turuosaliste (ettevõtete) poolt makstavatest tasudest.
Mis on “Lapsed” staatus?
“Lapsed” tähendab, et LEI-koodi aastane uuendamistähtaeg on möödas ja andmeid pole värskendatud. Sellise staatusega koodiga ei saa enamasti uusi tehinguid sooritada, kuigi olemasolevaid väärtpabereid saab kontol hoida.
LEI-kood kui usaldusväärsuse märk digitaalses majanduses
Kuigi paljud ettevõtjad näevad LEI-koodis eelkõige sunnitud kulutust investeerimiskonto haldamiseks, liigub maailm suunas, kus sellel numbril on palju laiem tähendus. Juba praegu räägitakse LEI-koodist kui tuleviku digitaalsest identiteedist, mis ei piirdu vaid finantsturgudega. Üha enam riike ja organisatsioone kaalub LEI kasutuselevõttu tarneahelate läbipaistvuse tagamiseks, e-arvete menetlemiseks ja rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamiseks.
Olukorras, kus digitaalne pettus ja identiteedivargused on kasvav oht, pakub kontrollitud ja standardiseeritud globaalne register kindlustunnet. Seega, kui taotlete oma ettevõttele LEI-koodi, ei täida te mitte ainult kohustuslikku nõuet aktsiate ostmiseks, vaid astute sammu läbipaistvama ja turvalisema ärikultuuri suunas. See on märk sellest, et teie ettevõte on “kaardil” mitte ainult lokaalselt, vaid ka globaalses majandusruumis, olles valmis tegutsema vastavalt rahvusvahelistele standarditele.
