Puhkuste planeerimine on enamiku töötajate jaoks aasta üks oodatumaid tegevusi, kuid tihti jääb tagaplaanile selle rahaline pool. Paljud inimesed avastavad ebameeldiva üllatusena, et puhkusekuul või sellele järgneval kuul on pangaarvele laekuv summa tavapärasest väiksem. See tekitab küsimusi ja nördimust, kuid tegelikkuses on tegemist matemaatilise loogikaga, mis tuleneb Eesti Vabariigi töölepingu seadusest ja keskmise töötasu maksmise tingimustest. Hea uudis on see, et teadlikult käitudes on võimalik oma puhkusetasusid optimeerida ning teatud juhtudel isegi rahaliselt võita. Selles artiklis vaatame süvitsi, kuidas puhkusetasu arvutamine tegelikult käib, millised faktorid seda mõjutavad ja millal on kõige kasulikum aeg puhata.
Puhkusetasu arvutamise alustalad
Enne strateegiate juurde asumist on oluline mõista, kuidas teie puhkuseraha (ametliku nimega puhkusetasu) üldse kujuneb. Eestis kehtib reegel, et puhkusetasu arvestatakse üldjuhul töötaja viimase kuue kuu keskmise töötasu alusel. See tähendab, et raamatupidaja vaatab puhkusele mineku kuule eelnevat kuut kalendrikuud ning võtab arvesse kõik sel perioodil teenitud töötasud.
Siin on oluline eristada kahte mõistet: kalendripäevad ja tööpäevad. Puhkusetasu arvestatakse kalendripäevade eest. See tähendab, et kui te puhkate nädal aega (esmaspäevast pühapäevani), saate tasu 7 päeva eest. Teie tavaline kuupalk on aga fikseeritud summa, mida makstakse töölepingus kokkulepitud tööaja eest. See erinevus ongi peamine põhjus, miks puhkusekuu sissetulek võib erineda tavalisest palgast.
Arvutuskäik näeb välja järgmine:
- Liidetakse kokku viimase 6 kuu jooksul teenitud töötasud (põhipalk, lisatasud, preemiad).
- Liidetakse kokku sama perioodi kalendripäevad.
- Kalendripäevade summast lahutatakse riigipühad ja päevad, mil töötaja oli haiguslehel või muul põhjendatud põhjusel töölt eemal.
- Kogutulu jagatakse saadud kalendripäevade arvuga, saades nii ühe kalendripäeva keskmise tasu.
- See päevatasu korrutatakse puhkusepäevade arvuga.
Millal on puhkusetasu suurem kui tavapalk?
Üks levinumaid müüte on see, et puhkamine on alati rahaliselt kahjulik. See ei vasta tõele. On olukordi, kus puhkusetasu arvutamise metoodika töötab teie kasuks. Kõige suurem võit tekib siis, kui olete puhkusele eelneva kuue kuu jooksul saanud lisatasusid, tulemustasusid või preemiaid.
Kuna keskmise tasu arvutamisel lähevad arvesse kõik väljamaksed, tõstavad preemiad teie keskmist kalendripäeva hinda. Kui teie põhipalk on näiteks 1500 eurot, aga olete saanud kahel kuul 500 eurot boonust, on teie keskmine päevatasu kõrgem kui pelgalt põhipalga pealt arvutatuna. Puhates teenite seega iga puhkusepäeva eest rohkem, kui teeniksite samal ajal tööl olles oma fikseeritud põhipalka.
Strateegiline soovitus: Kui teate, et olete hiljuti saanud suurema preemia, on kasulik planeerida puhkus lähikuudele, et see preemia läheks keskmise tasu arvestusse sisse. Kui ootate puhkusega liiga kaua ja preemia “kukub” 6 kuu arvestusperioodist välja, kaotate selle võimendava efekti.
Puhkuse ajastamine: tööpäevade arv kuus
Teine kriitiline faktor, mis määrab, kas võidate või kaotate rahas, on puhkusekuu tööpäevade arv. See on matemaatika, mida paljud töötajad ei teadvusta.
Kui olete kindla kuupalgaga töötaja, on teie “tööpäeva hind” igal kuul erinev, sõltuvalt sellest, kui palju on kuus tööpäevi.
- Vähe tööpäevi (nt 19-20 päeva): Teie ühe tööpäeva hind on kõrge, sest saate sama palga vähema vaeva eest.
- Palju tööpäevi (nt 22-23 päeva): Teie ühe tööpäeva hind on madalam, sest peate sama palga nimel rohkem päevi töötama.
Kuidas see puhkust mõjutab? Kui võtate puhkuse kuus, kus on palju tööpäevi, on see teile rahaliselt kasulikum (või vähem kahjulik). Miks? Sest puhkusetasu asendab teie palka. Kui te jätate töötamata päevad, mille väärtus on madal (sest tööpäevi on kuus palju), ja saate selle asemel keskmist puhkusetasu, on lõpptulemus sageli parem.
Vastupidiselt, kui võtate puhkuse kuus, kus on väga vähe tööpäevi (nt veebruar või mõni pühadest lühike kuu), jätate tegemata “kallid” tööpäevad. Puhkusetasu ei pruugi seda vahet kompenseerida, eriti kui teil pole olnud lisatasusid, ja tulemuseks võib olla väiksem kogusissetulek.
Nädalavahetuste kaasamine puhkuseavaldusse
Üks lihtsamaid viise, kuidas tagada, et puhkusetasu oleks suurem, on puhkuse planeerimine koos nädalavahetustega. Töölepingu seadus ütleb, et põhipuhkust antakse kalendripäevades.
Paljud töötajad kirjutavad avalduse vormis: “Puhkan esmaspäevast reedeni” (5 päeva). Sel juhul saate puhkusetasu 5 päeva eest ja säästate 2 puhkusepäeva tulevikuks.
Kui aga kirjutate avalduse: “Puhkan esmaspäevast pühapäevani” (7 päeva), saate puhkusetasu 7 päeva eest. Kuna tavaliselt laupäev ja pühapäev ei ole tasustatud (kui töötate E-R), on kahe lisapäeva eest saadav puhkusetasu otsene rahaline võit sellel konkreetsel kuul.
Muidugi tähendab see, et kasutate oma puhkusejääki kiiremini, kuid kui eesmärk on maksimeerida konkreetse kuu sissetulekut või kui puhkusepäevi on kogunenud palju, on nädalavahetuste sissekirjutamine rahaliselt tulusam.
Palgapäeva säilitamine vs. keskmine tasu
On oluline teada ühte erandit. Kui töötaja on saanud viimase kuue kuu jooksul ainult kindlat ja muutumatut töötasu (ei mingeid lisatasusid, ei mingeid puudumisi, palka pole tõstetud ega langetatud), siis keskmist töötasu ei arvutata. Sellisel juhul makstakse puhkusetasu säilitatava töötasu suuruses.
See tähendab sisuliselt seda, et te saate palka edasi nii, nagu oleksite tööl käinud. Siin ei teki suuri võite ega kaotusi, kuid kaob ära ka võimalus lisatasude pealt võita. Kui aga olete saanud kasvõi 1 euro lisatasu, lülitub arvestus ümber 6 kuu keskmise peale, mis on enamasti töötajale soodsam.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Alljärgnevalt leiate vastused kõige levinumatele küsimustele, mis raamatupidajatele seoses puhkusetasudega esitatakse.
Kas ma saan puhkuseraha kätte enne puhkust või palgapäeval?
Seaduse järgi tuleb puhkusetasu välja maksta eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Siiski on tänapäeval paljudes ettevõtetes levinud kokkulepe (mis peab olema kirjalik või töölepingus), et puhkusetasu makstakse välja ettevõtte tavalisel palgapäeval koos muu töötasuga. Kui soovite raha kindlasti enne puhkust, kontrollige oma töölepingut või andke sellest tööandjale varakult teada.
Mis juhtub, kui jään puhkuse ajal haigeks?
Kui jääte puhkuse ajal haigeks ja võtate haiguslehe, on teil õigus puhkus katkestada. Haiguslehe päevade eest makstakse haigushüvitist (vastavalt haigekassa reeglitele) ja kasutamata jäänud puhkusepäevad lükkuvad edasi või antakse teile muul ajal poolte kokkuleppel. Oluline on tööandjat haigestumisest koheselt teavitada.
Kas riigipühad lähevad puhkusepäevade arvestusse?
Ei, riigipühad ei ole puhkusepäevad. Kui teie puhkuseperioodi sisse jääb riigipüha (nt 24. veebruar või 23. juuni), siis puhkus pikeneb selle päeva võrra, kuid selle päeva eest puhkusetasu ei maksta. Näiteks kui võtate 7 päeva puhkust ja sinna sisse jääb üks riigipüha, olete töölt eemal tegelikult 8 päeva, kuid puhkusereservist kulub 7 päeva ja raha saate 7 päeva eest.
Kuidas mõjutab puhkusetasu maksuvaba tulu?
Puhkusetasu ja palk on mõlemad maksustatavad tulud. Kui teile makstakse ühes kuus välja nii palk (nt pool kuud töötamist) kui ka puhkusetasu (kui see makstakse enne puhkust), võib kuu kogusumma olla tavapärasest oluliselt suurem. See võib mõjutada teie maksuvaba tulu arvestust sel konkreetsel kuul, vähendades kättesaadavat summat veidi, kuna suurema sissetuleku korral maksuvaba tulu osa väheneb. See tasandatakse tavaliselt tuludeklaratsiooni tegemisel järgmisel aastal.
Praktiline meelespea puhkuseavalduse kirjutamisel
Kokkuvõtteks tasub enne puhkuseavalduse esitamist teha väike eeltöö, et vältida rahalisi üllatusi ja võimalusel isegi oma sissetulekut suurendada. Raha ei tohiks olla ainus motivaator puhkamiseks – vaimne tervis on alati esikohal –, kuid tark majandamine annab kindlustunde.
Järgige neid samme parima tulemuse saavutamiseks:
- Vaadake kalendrit: Eelistage puhata kuudel, kus on rohkem tööpäevi (nt 21-23 päeva), kui teie eesmärk on minimeerida palgakaotust tööpäevade väärtuse kaudu.
- Arvestage lisatasudega: Kui olete viimase poolaasta jooksul saanud preemiaid, on see parim aeg puhkamiseks, kuna teie puhkusepäeva hind on kõrgem.
- Kasutage nädalavahetusi targalt: Kui vajate lisaraha ja teil on piisavalt puhkusepäevi, vormistage puhkus esmaspäevast pühapäevani, mitte reedeni.
- Planeerige väljamakse aega: Mõelge läbi, kas soovite raha enne puhkust (et reisile minna) või palgapäeval (et vältida olukorda, kus pärast puhkust on pikk rahata periood). Leppige see tööandjaga kirjalikult kokku.
- Kontrollige riigipühi: Kasutage riigipühi puhkuse pikendamiseks, kuid arvestage, et nende päevade eest raha ei saa.
Teadlikkus oma õigustest ja palgaarvestuse põhimõtetest annab teile kontrolli oma sissetulekute üle ning võimaldab puhkust nautida ilma mureta pangakonto seisu pärast. Puhkus on investeering iseendasse ja õige planeerimisega ei pea see olema investeering, mis rahakotti auku sööb.
