Investeerimismaailm tundub paljudele inimestele endiselt kauge ja keeruline, seostudes sageli vaid suurte rahasummade, keeruliste graafikute ja Wall Streeti ülikondades pankuritega. Tegelikkus on aga hoopis teistsugune ja just seda müüti on Eesti üks tuntumaid investeerimiseksperte ja rahatarkuse jagajaid Kristi Saare aastaid murdnud. Tema sõnum on lihtne ja julgustav: investeerimisega alustamiseks ei ole vaja oodata suurt pärandust või lotovõitu. Vastupidi, just väikeste summadega alustamine on parim viis õppimiseks, riskide maandamiseks ja pikaajalise jõukuse kasvatamiseks. Selles artiklis vaatame süvitsi Kristi Saare praktilisi nõuandeid, kuidas astuda esimesed sammud finantsvabaduse suunas isegi siis, kui vaba raha tundub olevat napilt.
Miks on väikese summaga alustamine tegelikult eelis?
Paljud algajad lükkavad investeerimisega alustamist edasi, öeldes endale: “Ma hakkan investeerima siis, kui mul on 1000 eurot vaba raha.” Kristi Saare on korduvalt rõhutanud, et see on üks suurimaid vigu, mida teha saab. Ootamine on sageli kallim kui varajane, kasvõi mikroskoopiline start. Väikese summaga alustamisel on mitu psühholoogilist ja matemaatilist eelist.
Esiteks on õppimiskurv palju valutum. Kui teete oma esimesed tehingud 10 või 20 euroga ja turg peaks langema, on kaotus rahalises väärtuses tühine. See võimaldab teil kogeda turu kõikumisi ja testida oma riskitaluvust ilma, et see teie ööund häiriks või elukvaliteeti mõjutaks. Kui alustaksite kohe suure summaga ja teeksite algaja vea, võiks see ehmatada teid investeerimisest igaveseks eemale.
Teiseks hakkab tööle harjumuse jõud. Investeerimine on suuresti psühholoogia ja rutiin. Kui suudate iga kuu leida oma eelarvest 20 eurot, mida kõrvale panna, tekitate endas investori identiteedi. Te ei ole enam lihtsalt säästja, vaid kapitali paigutaja. Kristi Saare toob sageli välja, et kui sissetulekud tulevikus kasvavad, on teil süsteem ja harjumus juba olemas ning summasid on lihtne suurendada. Kui aga harjumust pole, kulub palgatõus tavaliselt lihtsalt elatustaseme tõstmisele.
Esimene samm: Rahaasjade audit ja meelerahufond
Enne kui tormate aktsiaturule, soovitab Kristi Saare teha ausa auditi oma praegustele rahaasjadele. Investeerimine ei tohiks kunagi toimuda igapäevaste elamiskulude või, mis veel hullem, kõrge intressiga laenude arvelt.
- Likvideeri halvad laenud: Kui teil on krediitkaardivõlg, järelmaksud või kiirlaenud, on nende intressimäärad (sageli 15-50% aastas) alati kõrgemad kui börsilt saadav keskmine tootlus. Enne investeerimist makske need laenud tagasi. See on garanteeritud tootlus.
- Meelerahufond: Kristi rõhutab alati, et investeerida tohib vaid seda raha, mida teil ei ole lähiajal vaja. Elu on ettearvamatu – auto võib minna katki, kodutehnika vajada vahetust või võite kaotada töö. Selleks peab olema likviidne puhver (soovitavalt 1-3 kuu kulude ulatuses), mis seisab pangakontol, mitte aktsiates. See annab vabaduse investeerida pikaajaliselt, kartmata turu ajutisi langusi.
Kui need baastingimused on täidetud, võite asuda otsima seda “väikest summat” investeerimiseks. Vaadake üle oma püsikulud – kas teil on tellimusi, mida te ei kasuta? Kas kohvi ostmine väljast on harjumus või nauding? Sageli peitub algkapital just nendes väikestes igapäevastes valikutes.
Kuhu paigutada 10-50 eurot kuus?
Üks levinumaid küsimusi on see, kuhu nii väikest raha üldse panna saab, ilma et teenustasud tootlust ära sööksid. Õnneks on finantsmaailm viimastel aastatel muutunud ja ligipääsetavus on parem kui kunagi varem. Siin on peamised instrumendid, mida Kristi Saare on algajatele soovitanud:
1. Kolmas pensionisammas
See on sageli kõige alahinnatum, kuid matemaatiliselt kõige kasulikum viis alustamiseks. Kolmanda samba suurim eelis on riiklik tulumaksutagastus. Iga sinna paigutatud eurolt saate järgmisel aastal 20% tulumaksu tagasi (teatud piirini). See tähendab, et teie investeering on koheselt “plussis”. Lisaks on fondidesse investeerimine automaatne ja lihtne – te ei pea ise aktsiaid valima. Pikaajaliselt kogudes on see suurepärane viis liitintressi nautimiseks.
2. Balti börsi aktsiad
Paljudes Eesti pankades (näiteks LHV, Swedbank, SEB) on Balti börsi aktsiatega kauplemine teenustasuta (või on haldustasud viidud miinimumini). See on revolutsiooniline muudatus väikeinvestorile. Varem polnud mõtet osta 10 euro eest aktsiaid, kui tehingutasu oli 3 eurot. Nüüd saate osta kasvõi ühe Tallinna Kaubamaja või Merko Ehituse aktsia ja kulu on null. See võimaldab hakata ehitama portfelli tükkhaaval, ostes iga kuu mõne osaku ettevõtetest, mida te tunnete ja mille teenuseid tarbite.
3. Kasvukonto ja indeksfondid
Kui üksikaktsiate valimine tundub liiga riskantne või aeganõudev, on suurepäraseks lahenduseks laiapõhjalised indeksfondid. Need fondid sisaldavad sadu või tuhandeid maailma suurimaid ettevõtteid. Investeerides indeksfondi, saate osa maailmamajanduse üldisest kasvust. Eestis pakuvad pangad lahendusi (nt LHV Kasvukonto), kus saate investeerida väikeseid summasid (alates 1 eurost) automaatselt, jaotades raha erinevate fondide vahel. See on “seadista ja unusta” strateegia, mis sobib suurepäraselt algajale.
Liitintressi maagia ja ajafaktor
Kristi Saare üks põhisõnumeid on see, et investeerimisel on aeg teie suurim sõber. Isegi suurem sõber kui sissepandav summa. See on tingitud liitintressist – protsessist, kus teie teenitud tulu hakkab omakorda tulu teenima.
Kujutame ette olukorda: 20-aastane noor hakkab investeerima 50 eurot kuus ja teeb seda järjepidevalt 10 aastat, lõpetades sissemaksed 30-aastaselt, kuid jättes raha kasvama. Teine inimene alustab 30-aastaselt ja investeerib 50 eurot kuus kuni 60. eluaastani. Kuigi teine inimene on pannud sisse kordades rohkem oma raha, on esimesel inimesel pensionieaks tänu varajasele stardile ja liitintressile tõenäoliselt kogunenud arvestatav summa, mis võib ületada teise investori tulemust (sõltuvalt tootlusest).
See näide illustreerib suurepäraselt, miks ei tasu oodata “paremaid aegu”. Iga aasta, mil te ei investeeri, on kaotatud võimalus liitintressil oma tööd teha. Väike summa pikema aja jooksul on võimsam kui suur summa lühikese aja jooksul.
Kuidas ületada hirmu turu languse ees?
Üks peamisi põhjuseid, miks inimesed investeerimisega ei alusta või selle pooleli jätavad, on hirm kaotada raha. Kristi Saare soovitab siinkohal muuta oma mõtteviisi. Turu langus ei ole katastroof, vaid “allahindlusmüük”.
Kui te lähete poodi ja näete, et teie lemmikkohv on -30% soodsam, kas te jooksete poest karjudes välja või ostate seda rohkem? Aktsiaturul käituvad inimesed aga vastupidiselt – kui hinnad langevad, valdab neid paanika ja nad müüvad. Edukas investor, isegi kui ta investeerib väikeseid summasid, mõistab, et langused on loomulik osa majandustsüklist.
Parim strateegia emotsioonide välistamiseks on automaatne investeerimine. Seadistage püsikorraldus palgapäevaks, mis saadab raha otse teie investeerimiskontole ja sealt edasi fondidesse või aktsiatesse. Nii ei teki teil kiusatust raha ära kulutada ega võimalust hakata kahtlema, kas “täna on õige päev ostmiseks”. Järjepidevus (Dollar Cost Averaging) silub turu tipud ja põhjad pikas perspektiivis tasaseks.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Küsimus: Kas ma pean investeerimiseks olema majandusharidusega?
Ei, kindlasti mitte. Kristi Saare ise on hariduselt õpetaja. Tänapäeva investeerimisplatvormid ja indeksfondid on tehtud nii lihtsaks, et spetsiifilisi finantsteadmisi pole vaja. Piisab baasteadmistest, mida saab omandada raamatutest või tasuta veebikoolitustest.
Küsimus: Kui palju aega investeerimine võtab?
Passiivne investeerimine (näiteks III sammas või indeksfondid) võtab aega vaid seadistamise hetkel – ehk umbes 15-30 minutit. Pärast seda toimib kõik automaatselt. Üksikaktsiate valimine nõuab rohkem aega analüüsiks, kuid algajale on soovitatav alustada passiivsetest lahendustest.
Küsimus: Mis siis, kui mul on vaja raha kiiresti kätte saada?
Börsil kaubeldavad varad (aktsiad, fondid) on üldjuhul likviidsed, mis tähendab, et saate need maha müüa ja raha kontole paari tööpäeva jooksul. Siiski tuleks meeles pidada, et kui müüte turu languse ajal, realiseerite kahjumi. Seetõttu ongi oluline omada eraldiseisvat meelerahufondi ootamatuteks kuludeks.
Küsimus: Kas investeerimine on sama mis kauplemine?
Ei. Kauplemine (treidimine) on lühiajaline ostmine ja müümine eesmärgiga teenida kiiret tulu hinnakõikumistelt – see on pigem täiskohaga töö ja väga riskantne. Investeerimine on pikaajaline protsess varade kasvatamiseks aastate ja aastakümnete jooksul.
Tee esimene tehing juba täna
Kõige raskem samm on alati esimene. Teooria lugemine on kasulik, kuid ilma praktikata ei saa teist investorit. Kristi Saare ja paljude teiste finantsvabaduse edendajate kogemus näitab, et ootamine on suurim vaenlane. Täna on parim aeg alustada, olenemata sellest, kas teil on investeerimiseks vaba 10, 50 või 100 eurot.
Võtke endale eesmärgiks avada investeerimiskonto veel sel nädalal. Ärge muretsege liigselt selle üle, kas valite “täiusliku” aktsia või fondi – täiuslikkust pole olemas. Olulisem on süsteemi loomine. Alustage III sambast või laiapõhjalisest indeksfondist, seadistage automaatne püsikorraldus ja laske ajal teha oma töö. Teie tuleviku mina tänab teid selle väikese, kuid kaaluka otsuse eest. Investeerimine ei ole sprint, vaid maraton, ja ka maraton algab esimesest sammust.
