Ettevõtlusega alustades või äritegevust laiendades jõuab iga ettevõtja varem või hiljem hetkeni, mil tuleb kokku puutuda maksunduse keerukama poolega. Üks sagedasemaid ja olulisemaid küsimusi puudutab käibemaksu – millal täpselt tekib kohustus end maksuametis arvele võtta, mis on see müstiline KMKR number ja kas seda tasub taotleda vabatahtlikult juba enne seaduses sätestatud piirmäära täitumist? Kuigi esmapilgul võib käibemaksusüsteem tunduda bürokraatliku rägastikuna, on selle loogika tegelikult sirgjooneline ning õigeaegne tegutsemine võib ettevõttele säästa märkimisväärselt raha või vastupidi, hoida ära valusad maksuvõlad. Käesolevas artiklis lahkame detailselt lahti kõik aspektid, mida Eesti ettevõtja peab käibemaksukohustuslaseks olemisest teadma, alustades definitsioonidest ja lõpetades spetsiifiliste piiriüleste tehingutega.
Mis on KMKR number ja milleks see vajalik on?
Käibemaksukohustuslase number, mida lühendatult tuntakse kui KMKR numbrit, on unikaalne identifikaator, mille Maksu- ja Tolliamet (MTA) väljastab ettevõttele, kes on võetud käibemaksukohustuslaste registrisse. Eestis algab see number alati maakoodiga “EE”, millele järgneb üheksakohaline numbrimärk (näiteks EE123456789).
See number ei ole pelgalt formaalsus, vaid märk sellest, et ettevõte osaleb riiklikus käibemaksusüsteemis. KMKR numbri olemasolu annab ettevõttele kaks peamist õigust ja kohustust:
- Õigus lisada müügihinnale käibemaks: Ettevõte peab oma kaupadele ja teenustele lisama riiklikult kehtestatud käibemaksu (Eestis üldjuhul 22% alates 2024. aastast, teatud juhtudel 9% või 5%).
- Õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks: See on ettevõtja jaoks üks olulisemaid aspekte. Kui ostate oma ettevõtluse tarbeks kaupu või teenuseid teiselt käibemaksukohustuslaselt, saate ostuhinnas sisalduva käibemaksu riigile tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata.
Oluline on mõista, et KMKR number on avalik info. Euroopa Liidus toimib VIES-süsteem, mille kaudu saab igaüks kontrollida, kas tehingupartneri käibemaksunumber on kehtiv. See on kriitilise tähtsusega rahvusvaheliste tehingute puhul, kus maksustamine sõltub ostja staatusest.
Kohustuslik registreerimise piirmäär: 40 000 eurot
Eesti seadusandlus on väikeettevõtjate suhtes võrdlemisi soosiv. Erinevalt paljudest teistest riikidest ei ole käibemaksukohustuslasena registreerimine kohustuslik kohe esimesest müügitehingust alates. Käibemaksuseadus (KMS) sätestab selge piirmäära, millest alates muutub registreerimine kohustuslikuks.
See piirmäär on 40 000 eurot maksustatavat käivet kalendriaasta jooksul. Siin on aga oluline tähele panna mitmeid nüansse, sest kõik ettevõtte kontole laekuvad summad ei lähe automaatselt selle arvestuse sisse.
Mida loetakse käibe hulka?
40 000 euro piirmäära arvestusse kuuluvad:
- Kaupade ja teenuste müük Eestis.
- Eestist teise EL liikmesriiki või ühendusevälisesse riiki (eksport) müüdavad kaubad ja teenused.
Mida EI loeta käibe hulka?
Piirmäära täitumise arvestamisel ei võeta arvesse:
- Põhivara võõrandamist (näiteks kui ettevõte müüb oma vana tootmisseadme või firmaauto).
- Maksuvaba käivet (näiteks teatud tervishoiuteenused või kindlustusteenused).
- Saadud laene või toetusi (need on finantseeringud, mitte müügitulu).
Kohustus end registreerida tekib päeval, mil nimetatud piirmäär ületatakse. Seadus annab ettevõtjale aega avalduse esitamiseks kolm tööpäeva alates piirmäära ületamise hetkest. Kui ettevõtja teab, et suur tehing on tulemas, on soovitatav avaldus esitada juba ennetavalt.
Vabatahtlik registreerimine: millal see on kasulik?
Ettevõtjal on õigus esitada avaldus enda käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks ka siis, kui käive on null või jääb alla 40 000 euro. See on strateegiline otsus, mida tuleb hoolikalt kaaluda. Vabatahtlikul registreerimisel on nii selgeid plusse kui ka miinuseid.
Millal tasub registreerida vabatahtlikult?
1. Suured alginvesteeringud: Kui alustav ettevõte peab tegema suuri kulutusi (ostma seadmeid, rentima ruume, soetama toorainet), tasub end registreerida kohe alguses. Nii saate ostuarvetel oleva käibemaksu riigilt tagasi küsida. Kui te pole registreeritud, on käibemaks teie jaoks lõplik kulu, mis tõstab investeeringu maksumust 22% võrra.
2. Kliendid on ärikliendid (B2B): Kui teie peamised kliendid on teised käibemaksukohustuslastest ettevõtted, ei ole neile vahet, kas lisate hinnale käibemaksu või mitte, sest nad saavad selle ise maha arvata. Teie jaoks tähendab see aga võimalust oma kuludelt käibemaks tagasi saada ilma konkurentsivõimet kaotamata.
Millal EI tasu kiirustada?
Lõpptarbijale müük (B2C): Kui teie kliendid on eraisikud, on käibemaksukohustuslaseks hakkamine tihti ebasoodne. Eraisik ei saa käibemaksu maha arvata, mis tähendab, et teie toode muutub tema jaoks 22% kallimaks või peate oma kasumimarginaali arvelt hinda langetama.
Väike halduskoormus: Käibemaksukohustuslasena tekib kohustus esitada igakuiselt käibedeklaratsioon (KMD), isegi kui käivet polnud. See tähendab suuremat raamatupidamiskulu ja ajakulu.
Piiratud käibemaksukohustuslane ja rahvusvahelised teenused
Üks levinumaid eksimusi, mida väikeettevõtjad teevad, on arvamus, et kui käive on alla 40 000 euro, ei pea nad maksuametiga üldse suhtlema. Digitaalses maailmas ei pruugi see tõde olla.
Kui Eesti ettevõte ostab teenuseid välismaalt (näiteks Google’i reklaam, Facebooki turundus, Zoomi litsents, veebimajutus USA serveris) ja teenuse osutaja asub väljaspool Eestit, tekib sageli kohustus registreerida end piiratud käibemaksukohustuslaseks.
Piiratud käibemaksukohustuslane:
- Ei tohi lisada oma müügiarvetele käibemaksu.
- Ei saa sisendkäibemaksu maha arvata.
- PEAB deklareerima ja tasuma käibemaksu Eestis nendelt teenustelt, mida ta ostab välisriigi ettevõtetelt (pöördmaksustamine).
See kohustus tekib koheselt teenuse ostmisel, sõltumata 40 000 euro piirmäärast. Samuti tekib piiratud kohustuslaseks registreerimise vajadus, kui ettevõte soetab kaupu teistest EL riikidest enam kui 10 000 euro eest kalendriaastas.
Kuidas registreerimisprotsess käib?
Tänapäeval on käibemaksukohustuslaseks registreerimine tehtud äärmiselt lihtsaks ja see toimub elektrooniliselt e-Maksuameti/e-Tolli (e-MTA) keskkonnas. Protsess näeb välja järgmine:
- Logige sisse e-MTA keskkonda.
- Valige menüüst “Registrid” ja seejärel “Käibemaksukohustuslaste register”.
- Esitage “Avaldus enda käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks”.
Avalduses tuleb märkida, kas registreerimine on kohustuslik (piirmäär ületatud) või vabatahtlik. Vabatahtliku registreerimise puhul võib maksuamet paluda tõendada ettevõtluse toimumist (nt lepingud, äriplaan, esimesed müügi- või ostuarved), et vältida riiulifirmade registrisse sattumist.
Maksuhaldur vaatab avalduse läbi ja teeb otsuse üldjuhul kolme kuni viie tööpäeva jooksul. Registreerimise kuupäevaks saab avaldusel märgitud kuupäev või avalduse esitamise kuupäev.
Deklareerimine ja tähtajad
Pärast registrisse kandmist tekib ettevõtjal kohustus esitada maksudeklaratsioone. Peamine vorm on käibedeklaratsioon (KMD), millele lisandub vajadusel KMD INF (kui arved ühele partnerile ületavad 1000 eurot).
Deklaratsioonide esitamise ja maksu tasumise tähtaeg on järgneva kuu 20. kuupäev. Näiteks jaanuari tehingute eest tuleb deklaratsioon esitada ja maks tasuda hiljemalt 20. veebruariks. Hilinemise korral hakkab jooksma intress ning maksuamet võib määrata sunniraha.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma võin end käibemaksukohustuslaste registrist kustutada?
Jah, kui teie ettevõtte maksustatav käive on viimase 12 kuu jooksul jäänud alla 40 000 euro, võite esitada avalduse registrist kustutamiseks. Siiski tuleb arvestada, et registrist kustutamisel peate tasuma käibemaksu varadelt (nt laojääk, põhivara), millelt olete sisendkäibemaksu varem maha arvanud.
Mis juhtub, kui ma ületan 40 000 euro piiri, aga unustan registreerida?
See on ohtlik olukord. Maksuamet registreerib teid tagasiulatuvalt alates hetkest, mil piirmäär ületati. See tähendab, et peate tagantjärele tasuma käibemaksu kõikidelt müükidelt, mis tehti pärast piirmäära ületamist. Kuna te tõenäoliselt klientidelt käibemaksu ei küsinud, peate selle maksma oma kasumi arvelt (ehk müügihind sisaldab juba käibemaksu).
Kas igasugune välismaalt ostmine kohustab mind registreerima?
Mitte alati. Kui ostate kaupu ja need maksustatakse müüja riigis (ja te ei ole KM kohustuslane), siis Eestis kohustust ei teki (kuni 10 000 euro piirini). Teenuste puhul (nt Google Ads) tekib aga kohustus registreerida piiratud maksukohustuslaseks koheselt.
Kas käibemaksumäär on alati 22%?
Ei, kuigi standardmäär on 22% (alates 2024), kehtivad erisused. Näiteks raamatutele, töövihikutele ja majutusteenustele kehtib 9% määr ning teatud ajakirjandusväljaannetele 5% määr. Eksport ja ühendusesisene käive on aga 0% määraga.
Strateegilised soovitused alustavale ettevõtjale
Käibemaksukohustuslaseks hakkamine on oluline verstapost ettevõtte arengus. See ei tohiks olla hirmutav kohustus, vaid teadlik valik. Kui teie eesmärgiks on kasvatada jätkusuutlik ja suurem ettevõte, on KMKR numbri hankimine paratamatu ja sageli kasulik samm. See lisab ettevõttele usaldusväärsust partnerite silmis ja võimaldab investeeringutelt raha säästa.
Enne otsuse tegemist analüüsige oma lähima aasta äriplaani. Arvutage kokku prognoositavad kulud ja tulud ning hinnake, kas sisendkäibemaksu tagasiküsimisest saadav võit kaalub üles raamatupidamise lisakulu ja võimaliku hinnatõusu lõpptarbija jaoks. Kahtluse korral on alati mõistlik konsulteerida raamatupidaja või maksunõustajaga, et leida just teie ärimudelile sobivaim lahendus.
