Paljude inimeste jaoks tundub sõna “investeerimine” millegina, mis kuulub vaid Wall Streeti huntidele, pankuritele või neile, kellel on pangaarvel vaba sadu tuhandeid eurosid. See on üks levinumaid müüte, mis takistab tavainimestel oma rahalise tuleviku kindlustamist. Tegelikkus on aga hoopis teistsugune: tänapäevane tehnoloogia ja finantslahendused on teinud investeerimise kättesaadavaks absoluutselt igaühele, olenemata sissetuleku suurusest. Kui sul on võimalik säästa kasvõi 10 või 20 eurot kuus, on sul võimalik saada investoriks. Selles artiklis vaatame süvitsi, mis on investeerimise olemus, miks on inflatsioon sinu suurim vaenlane ja millised on konkreetsed, praktilised sammud alustamaks varade kasvatamist väikeste summadega.
Mis on investeerimine ja miks see on vajalik?
Lihtsustatult öeldes on investeerimine protsess, mille käigus paigutatakse raha varadesse eesmärgiga teenida tulevikus tulu või kasvatada vara väärtust. Kui säästmine tähendab raha kõrvale panemist (näiteks sukasäärde või tavalisele pangakontole), siis investeerimine tähendab selle raha tööle panemist.
Investeerimise peamine eesmärk on võidelda inflatsiooniga. Inflatsioon on raha ostujõu vähenemine ajas. Kui inflatsioon on näiteks 5% aastas, siis 100 eurot, mis seisab sinu arvelduskontol, on aasta pärast väärt ostujõu poolest vaid ligikaudu 95 eurot. Kui sa ei investeeri, kaotad sa igapäevaselt raha, isegi kui nominaalsumma pangakontol püsib sama. Investeerimine aitab seda väärtuse kahanemist vältida ja ideaalis kasvatada sinu ostujõudu.
Liitintress – maailma kaheksas ime
Väikeste summadega alustades on sinu suurimaks liitlaseks aeg ja fenomen nimega liitintress. See tähendab intressi teenimist mitte ainult oma algselt investeeritud summalt, vaid ka varem teenitud intressidelt. See tekitab lumepalliefekti.
Näide: Kui investeerid iga kuu 50 eurot ja teenid keskmiselt 8% aastatootlust:
- 5 aasta pärast on sul ligikaudu 3 600 eurot.
- 10 aasta pärast on sul ligikaudu 9 000 eurot.
- 30 aasta pärast on sul ligikaudu 70 000 eurot.
Nagu näha, kasvab summa hüppeliselt just pika perioodi jooksul, isegi kui igakuine panus on tagasihoidlik.
Eeltöö enne esimese investeeringu tegemist
Enne kui tormad börsile aktsiaid ostma, on kriitiliselt oluline luua tugev vundament. Investeerimine on maraton, mitte sprint, ja katkise jalatsiga maratoni ei jookse.
- Likvideeri kõrge intressiga laenud: Kui sul on krediitkaardivõlg, sms-laen või tarbimislaen intressiga 15-20% või enam, on matemaatiliselt alati kasulikum maksta esmalt tagasi need laenud. Ükski turvaline investeering ei taga sulle garanteeritult 20% tootlust, kuid laenu tagasimaksmine on garanteeritud võit.
- Kogu meelerahufond: Sul peaks olema eraldi kontol sääste vähemalt 3–6 kuu kulude ulatuses. See raha on mõeldud ootamatusteks (töökaotus, auto remont, tervisemured). Kui sul puudub puhver ja turud peaksid langema ajal, mil sul on raha vaja, oled sunnitud oma investeeringud kahjumiga maha müüma.
- Määra oma eelarve: Vaata ausalt otsa oma tuludele ja kuludele. Leia summa, mille kaotamine või pikaajaline “lukustamine” ei mõjuta sinu igapäevast elukvaliteeti. See võib olla alguses vaid 25 eurot kuus.
Kuidas alustada väikeste summadega: Praktilised võimalused
Tänapäeval on barjäärid sisenemiseks madalamad kui kunagi varem. Siin on peamised viisid, kuidas Eestis väikeste summadega alustada.
1. Kolmas pensionisammas
Eesti elanike jaoks on sageli parim esimene samm investeerimismaailmas III pensionisammas. Miks? Sest riik toetab seda tulumaksutagastusega. Igal aastal saad investeeritud summalt (kuni 15% bruto sissetulekust või 6000 eurot) tagasi 20% tulumaksu. See tähendab, et oled juba “plussis” 20% enne, kui fondid isegi tootlust teenima hakkavad. Enamikul pankadel ja Tuleval on võimalik III sambasse teha sissemakseid alates väga väikestest summadest või seadistada püsikorraldus.
2. Indeksfondid ja ETF-id
Üksikaktsiate (nt Apple või Tesla) valimine nõuab aega, teadmisi ja on riskantne. Algajale ja väikeste summadega investorile on parimaks lahenduseks laiapõhjalised indeksfondid. Indeksfond ostab automaatselt sadu või tuhandeid maailma suurimaid ettevõtteid. Ostes ühte fondi, saad killukese kogu maailma majandusest.
Eestis on populaarne lahendus näiteks LHV Kasvukonto, mis võimaldab osta kalleid fonde (ETF-e) murdosakute kaupa. See tähendab, et isegi kui üks fondiosak maksab börsil 100 eurot, saad sina investeerida sinna 10 eurot. Alternatiivina pakuvad madalate tasudega tehinguid ka platvormid nagu Lightyear või Interactive Brokers.
3. Ühisrahastus
Ühisrahastusplatvormid (nagu Mintos, Estateguru jt) viivad kokku raha vajavad isikud või ettevõtted ja investorid. Tihti on minimaalne investeering vaid 10–50 eurot. See võimaldab paigutada raha näiteks kinnisvaralaenudesse, mida muidu saaks teha vaid suurte summadega. Siiski tuleb meeles pidada, et ühisrahastus on riskantsem kui laiapõhjalised indeksfondid ning seal puudub riiklik tagatisfond.
Strateegia: Ostude ajaline hajutamine (DCA)
Kõige suurem viga, mida algajad teevad, on püüda ajastada turgu – osta madalalt ja müüa kõrgelt. Praktikas ei suuda seda järjepidevalt teha isegi professionaalid. Väikeste summadega investeerides on parim strateegia Dollar Cost Averaging (DCA) ehk ostude ajaline hajutamine.
See tähendab, et investeerid kindla summa kindla aja tagant (nt 50 eurot iga kuu palgapäeval), olenemata sellest, kas turg on tipus või põhjas. Kui turg langeb, saad sama raha eest rohkem osakuid. Kui turg tõuseb, kasvab sinu portfelli väärtus. See strateegia võtab investeerimisest välja emotsioonid ja vähendab riski osta kõik oma varad tipust.
Riskid ja kuidas nendega toime tulla
Investeerimine ei ole riskivaba. Väärtpaberite hinnad kõiguvad. On täiesti normaalne, et mõnel aastal on sinu portfell “punases” ehk miinuses. Siin on kuldreeglid:
- Ära investeeri raha, mida sul on vaja järgmise 5 aasta jooksul. Aktsiaturud on lühiajaliselt ettearvamatud, kuid pikaajaliselt on nad ajalooliselt alati tõusnud.
- Hajuta riske. Ära pane kogu raha ühte ettevõttesse. Indeksfondid teevad hajutamise sinu eest automaatselt ära.
- Väldi teenustasusid. Väikeste summadega investeerides võivad kõrged haldus- või tehingutasud kogu tulu ära süüa. Vali platvormid, kus puuduvad kuutasud või kus tehingutasud on protsentuaalselt väikesed.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma pean maksma tulumaksu?
Jah, investeerimistulu on maksustatav. Eestis on eraisikul kaks peamist viisi investeerimiseks: tavaline süsteem ja investeerimiskonto süsteem. Tavalisel viisil deklareerid kasumi ja maksad tulumaksu igal aastal. Investeerimiskonto süsteem võimaldab tulumaksukohustust edasi lükata – maksad tulumaksu alles siis, kui võtad kontolt välja rohkem raha, kui sinna sisse panid. See on ideaalne pikaajaliseks kogumiseks ja liitintressi võimendamiseks.
Kui palju raha on vaja alustamiseks?
Tehniliselt saab alustada isegi 1 euroga (mõnedel moodsatel äppidel). Mõistlik on alustada summaga, mida suudad igakuiselt säästa, olgu selleks 20, 50 või 100 eurot. Olulisem summast on harjumuse tekitamine.
Kas investeerimine on nagu hasartmäng?
Ei, kui sa teed seda targalt. Hasartmäng (kasiino, loterii) on negatiivse oodatava tootlusega tegevus – “maja” võidab alati. Investeerimine (eriti laiapõhjalistesse indeksitesse) on positiivse oodatava tootlusega, kuna sa ostad osaluse reaalsetes ettevõtetes, mis loovad väärtust, tooteid ja teenuseid.
Mida teha, kui turg langeb ja portfell on miinuses?
Parim tegevus on tavaliselt mitte midagi teha või, kui võimalik, osta juurde. Langused on turu loomulik osa. Ajalugu näitab, et pärast igat langust on turg taastunud ja jõudnud uute tippudeni. Paanikas müümine on ainus viis kahjum “lukku lüüa”.
Tee esimene tehing juba täna
Info lugemine on kasulik, kuid ilma tegutsemiseta ei muutu midagi. Paljud inimesed jäävadki analüüsima ja ootama “õiget hetke”. Tõde on see, et parim aeg alustamiseks oli 20 aastat tagasi. Teine parim aeg on täna.
Alustamiseks ei pea sul olema täiuslikku strateegiat. Sinu esimene investeering võib olla vaid proovimiseks – näiteks kanna 10 eurot oma III sambasse või ava konto mõnes investeerimisrakenduses ja osta esimene osak laiapõhjalisest maailma indeksfondist. Sa õpid kõige rohkem protsessi käigus. Hirm kaotada on loomulik, kuid hirm jätta oma tulevik kindlustamata peaks olema suurem. Väikesed sammud täna loovad vundamendi suuremale vabadusele homme.
