Investeerimismaailm on viimase kümnendi jooksul läbi teinud revolutsioonilise muutuse, muutes aktsiaturud kättesaadavaks peaaegu igaühele, olenemata algkapitali suurusest. Selle demokratiseerimise keskmes on börsil kaubeldavad fondid ehk ETF-id (Exchange Traded Funds). Need instrumendid pakuvad investoritele võimalust hajutada oma raha sadade või isegi tuhandete ettevõtete vahel vaid ühe tehinguga, hoides samal ajal kulud madalal. Kuid populaarsusega kaasneb ka müra – turul on praeguseks tuhandeid erinevaid ETF-e, alates laiapõhjalistest maailmaindeksitest kuni kitsaste ja riskantsete nišifondideni. Algaja, ja isegi kogenud investori jaoks, võib sobiva fondi valimine tunduda nagu nõela otsimine heinakuhjast. Selles põhjalikus juhendis vaatame süvitsi, milliste kriteeriumide alusel tuleks ETF-e valida, kuidas optimeerida maksukohustust ning millised on need karid, mis võivad pikaajalise tootluse ära nullida.
Mis teeb ETF-ist targa investori peamise tööriista?
Enne valikukriteeriumide juurde asumist on oluline mõista, miks eksperdid soovitavad just ETF-e, mitte üksikaktsiaid või aktiivselt juhitud investeerimisfonde. Peamine eelis peitub kuluefektiivsuses ja lihtsuses. Erinevalt aktiivsetest fondidest, kus fondijuht püüab turgu edestada (ja küsib selle eest kõrget teenustasu), järgib enamik ETF-e passiivselt kindlat turuindeksit, näiteks S&P 500 või MSCI World indeksit.
Statistika näitab armutult, et pikaajaliselt suudavad väga vähesed aktiivsed fondijuhid turu keskmist tootlust lüüa, eriti kui arvestada maha haldustasud. ETF-i puhul lepite te turu keskmise tootlusega, kuid tänu madalatele kuludele jääb teie taskusse lõpuks rohkem raha. See on “laisk”, kuid äärmiselt nutikas viis oma rikkust kasvatada.
Viis kriitilist filtrit ETF-i valimisel
Kui avate oma panga või maakleri investeerimisplatvormi, vaatab teile vastu pikk nimekiri sarnaste nimedega fonde. Kuidas teha kindlaks, milline on parim? Järgnevalt toome välja viis kõige olulisemat filtrit, mida peaksite kasutama.
1. Kulukuse määr (TER)
Kulukuse määr ehk TER (Total Expense Ratio) näitab protsenti, mille fondivalitseja igal aastal teie investeeringust endale võtab. Kuna see tasu arvestatakse maha automaatselt fondi tootlusest, ei pruugi te seda oma pangakontol otseselt näha, kuid pikaajaliselt on selle mõju liitintressile tohutu.
- Hea tase: Laiapõhjaliste indeksite (nt USA või maailma aktsiad) puhul peaks TER jääma vahemikku 0,07% kuni 0,20%.
- Ohumärk: Kui passiivse indeksfondi tasu ületab 0,50%, peaks selleks olema väga hea põhjendus (näiteks on tegemist väga spetsiifilise areneva turuga).
2. Fondi suurus ja likviidsus
Väikese mahuga fondid on riskantsemad kahel põhjusel. Esiteks on nende likviidsus madalam, mis tähendab, et ostu- ja müügihinna vahe (spread) võib olla suurem, tekitades teile varjatud lisakulu. Teiseks on oht, et kui fond ei suuda piisavalt kapitali kaasata, võib fondivalitseja selle kasumlikkuse puudumise tõttu sulgeda. Üldine soovitus on valida ETF-e, mille fondimaht on vähemalt 100 miljonit eurot, kuid veelgi kindlam on eelistada miljarditesse ulatuvaid fonde.
3. Kasvuosakud vs. tuluosakud (Acc vs. Dist)
See on Eesti investori jaoks üks olulisemaid punkte maksuefektiivsuse seisukohalt. ETF-id jagunevad dividendide maksmise poliitika alusel kaheks:
- Kasvuosakud (Accumulating – Acc): Fond ei maksa dividende välja, vaid reinvesteerib need automaatselt tagasi fondi, ostes uusi aktsiaid. See on Eesti maksusüsteemis eraisikuna investeerides üldjuhul eelistatum, kuna see võimaldab lükata tulumaksukohustust edasi ja kasutada liitintressi maksimaalselt ära.
- Tuluosakud (Distributing – Dist): Fond maksab laekunud dividendid investorile perioodiliselt välja. See võib tekitada kohese maksukohustuse ja vajaduse raha käsitsi uuesti investeerida (mis toob kaasa tehingutasusid).
4. Replikatsiooni meetod
Kuidas fond täpselt indeksit järgib? Siin on kaks peamist viisi:
- Füüsiline (Physical): Fond ostab reaalselt neid aktsiaid, mis indeksisse kuuluvad. See on kõige läbipaistvam ja turvalisem meetod.
- Sünteetiline (Synthetic/Swap): Fond kasutab tuletisinstrumente ja lepinguid pankadega, et imiteerida indeksi tootlust. Kuigi see võib teatud maksueeliste tõttu (näiteks USA dividendide puhul) anda veidi parema tootluse, kaasneb sellega vastaspoole risk. Algajal on soovitatav eelistada füüsilise replikatsiooniga fonde.
5. Valuuta ja kauplemiskoht
Euroopa investorina on üldjuhul mõistlik osta ETF-e, mis kauplevad eurodes (EUR). See väldib valuutavahetustasusid tehingu tegemisel. Samas tasub tähele panna, et kui fondi alusvaraks on USA aktsiad, siis sõltub teie investeeringu väärtus endiselt dollari ja euro vahetuskursist, olenemata sellest, mis valuutas fondiosakuga kaubeldakse.
Levinud vead, mis söövad tootlust
Isegi kui valite madalate kuludega fondi, on võimalik investeerimisstrateegias vigu teha. Siin on kolm peamist karmi, mida vältida.
Mineviku tootluse pimesi tagaajamine
Üks sagedasemaid algajate vigu on sorteerida ETF-ide nimekirja viimase 12 kuu tootluse järgi ja osta tipus olijat. Sageli on need sektorid või regioonid, mis on just teinud läbi suure tõusu ja on seetõttu “kallid”. Investeerimises kehtib reegel: mineviku tootlus ei garanteeri tuleviku tootlust. Tihti järgneb kiirele tõusule korrektsioon.
Liigne keskendumine teema-ETFidele
Robootika, kanep, küberjulgeolek, puhas energia – need kõlavad seksikalt ja loogiliselt. Siiski on temaatilised ETF-id (Thematic ETFs) sageli oluliselt kõrgema haldustasuga (0,40–0,80%) ja väga volatiilsed. Need fondid on tihti täis ülehinnatud kasvuettevõtteid. Tark investor hoiab oma portfelli tuumikuna laiapõhjalist maailma- või USA-indeksit ja kasutab teemafonde vaid väikese osana (nn satelliidina) oma portfellist.
Üleliigne kauplemine ja ajastamine
ETF on loodud pikaajaliseks hoidmiseks (buy and hold). Pidev ostmine ja müümine, püüdes turgu ajastada, toob kaasa tehingutasusid ja potentsiaalseid maksukohustusi, mis vähendavad lõpptulemust. Parim strateegia on regulaarne, automaatne investeerimine (näiteks kord kuus), sõltumata turu hetkeseisust.
Praktiline näide: Kuidas lugeda ETF-i nime?
ETF-ide nimed võivad esmapilgul tunduda krüptilised, kuid need järgivad kindlat loogikat. Võtame näiteks hüpoteetilise fondi nimega: “iShares Core MSCI World UCITS ETF USD (Acc)”.
- iShares: Fondivalitseja (teenusepakkuja).
- Core: Viitab sageli fondivalitseja soodsamale ja populaarsemale seeriale.
- MSCI World: Indeks, mida fond järgib (arenenud riikide suurettevõtted).
- UCITS: Märgis, mis näitab, et fond vastab Euroopa Liidu regulatsioonidele ja on jaeinvestorile turvaline.
- USD: Fondi baasvaluuta.
- (Acc): Accumulating ehk dividende reinvesteeriv.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Siin on vastused küsimustele, mis alustavatel ETF-i investoritel kõige sagedamini tekivad.
Kas ma peaksin investeerima panga või eraldiseisva maakleri kaudu?
See sõltub peamiselt tehingutasudest ja mugavusest. Eesti suuremad pangad on viimastel aastatel langetanud teenustasusid ja pakuvad mugavat ligipääsu investeerimiskontole, mis lihtsustab maksude deklareerimist. Eraldiseisvad välismaaklerid võivad pakkuda odavamaid tehinguid, kuid maksuaruandlus võib olla keerulisem. Väikeste summadega alustades kontrolli kindlasti miinimumtasusid.
Kui suure summaga saab alustada?
ETF-i osaku hind võib varieeruda mõnest eurost mitmesaja euroni. Siiski, paljud platvormid võimaldavad osta ka murdosakuid või pakuvad regulaarseid investeerimisplaane (nt “Kasvukonto” tüüpi lahendused), kus saab alustada ka vaid 10–50 euroga kuus.
Kas ETF on turvalisem kui üksikaktsia?
Jah, üldjuhul on see turvalisem tänu hajutamisele. Kui üksikaktsia võib kaotada 100% oma väärtusest ettevõtte pankroti korral, siis laiapõhjalise indeksi (nt 500 või 1500 ettevõtet) nulli kukkumine eeldaks kogu maailmamajanduse täielikku kollapsit. Siiski kõiguvad ka ETF-ide hinnad koos turuga.
Mida tähendab “Core-Satellite” strateegia?
See on populaarne portfelli ehitamise meetod. “Core” ehk tuumik moodustab suurema osa portfellist (nt 80%) ja koosneb madalate kuludega laiapõhjalisest ETF-ist (nt maailmaaktsiad). “Satellite” ehk satelliidid on väiksemad, riskantsemad panused (nt üksikaktsiad, sektori ETF-id või krüptovara), millega proovitakse saavutada lisatootlust.
Regulaarsus on edu võti
Sobiva ETF-i valimine on oluline esimene samm, kuid see on siiski vaid tehniline eeldus. Tõeline rikkus luuakse distsipliini ja ajaga. Kui olete leidnud madala kulukuse määraga, laiapõhjalise ja dividende reinvesteeriva fondi, on kõige raskem osa tööst tehtud. Edasine ülesanne on hoida emotsioonid kontrolli all ja jätkata regulaarset investeerimist nii headel kui ka halbadel aegadel. Turud on ajalooliselt alati tõusnud, kuid see tõus ei ole kunagi lineaarne. Investeerimine on maraton, mitte sprint, ja õigesti valitud ETF on teie parim jooksujalats selle distantsi läbimiseks.
