Majandusaasta aruanded ja finantsnumbrid võivad esmapilgul tunduda keerulise rägastikuna, millest läbimurdmine nõuab raamatupidaja eriharidust. Ometi on nende numbrite taga peidus ettevõtte tegelik lugu, tema tervis ja potentsiaal. Üks esimesi ja kõige sagedamini vaadatavaid numbreid mistahes finantsanalüüsis on bilansimaht. See on universaalne mõõdik, mis annab kiire ülevaate ettevõtte suurusest ja ressurssidest, mida juhtkond oma tegevuseks kasutab. Kuigi number ise on lihtne, peitub selle tõlgendamises palju nüansse, mis võivad otsustada, kas pank annab laenu, kas investor paigutab raha või kas koostööpartner usaldab ettevõtte jätkusuutlikkust. Järgnevalt vaatame süvitsi, mis see number tegelikult on, kuidas see tekib ja milliseid järeldusi saab selle põhjal teha.
Mis on bilanss ja kuidas bilansimaht kujuneb?
Enne bilansimahu lahtiseletamist on oluline mõista bilansi enda olemust. Bilanss on finantsaruanne, mis kajastab ettevõtte finantsseisundit kindlal ajahetkel – tavaliselt majandusaasta või kvartali lõpus. See on justkui hetkeline foto ettevõtte varalisest seisust.
Bilanss koosneb kahest suurest poolest, mis peavad alati olema tasakaalus ehk võrdsed:
- Varad (Aktiva): See pool näitab, mis ettevõttele kuulub ja mida ta oma majandustegevuses kasutab (raha, seadmed, kaubavarud, nõuded ostjate vastu).
- Kohustised ja omakapital (Passiva): See pool näitab, kust on pärit raha varade soetamiseks. Kas see on laenatud (kohustised) või omanike poolt investeeritud ja teenitud (omakapital).
Bilansimaht ongi lihtsalt öeldes bilansi ühe poole kogusumma. Kuna bilansi põhivõrrand on Varad = Kohustised + Omakapital, siis on bilansimaht alati võrdne nii varade kogusummaga kui ka kohustiste ja omakapitali summaga. Praktikas räägitakse bilansimahust enamasti kui ettevõtte varade kogumaksumusest. See number näitab ressursi hulka, mida ettevõte kontrollib.
Bilansimahu sisu: Käibevarad ja põhivarad
Et mõista, kas suur bilansimaht on hea või halb, peame vaatama selle sisse. Bilansimaht jaguneb kaheks suureks kategooriaks, mille proportsioonid räägivad ettevõtte ärimudelist palju.
Käibevarad
Käibevarad on lühiajalise iseloomuga varad, mis on mõeldud rahaks muutmiseks ühe aasta jooksul. Siia kuuluvad:
- Raha ja pangakontod: Kõige likviidsem vara.
- Nõuded ostjatele: Raha, mida kliendid on ettevõttele võlgu.
- Varud: Tooraine, pooltooted ja müügiks valmis kaup.
Kui ettevõtte bilansimahust moodustavad suure osa käibevarad, viitab see tavaliselt kaubandusettevõttele või kiire käibega tootmisele. Liiga suur varude osakaal bilansimahus võib aga olla ohumärk – äkki on laos seisev kaup, mida ei suudeta maha müüa?
Põhivarad
Põhivarad on pikaajalised investeeringud, mida ettevõte kasutab tulu teenimiseks pikema perioodi vältel. Siia kuuluvad:
- Materiaalne põhivara: Kinnisvara, tehased, masinad, seadmed, sõidukid.
- Immateriaalne põhivara: Patendid, litsentsid, tarkvara, kaubamärgid.
- Finantsinvesteeringud: Osalused tütarettevõtetes või pikaajalised väärtpaberid.
Tootmisettevõtetel ja kinnisvaraarendajatel on põhivarade osakaal bilansimahus reeglina väga suur. See tähendab, et nende äri nõuab suuri kapitalimahutusi. IT-ettevõtetel võib aga bilansimaht olla petlikult väike, sest nende peamine väärtus – inimkapital ja kood – ei pruugi alati täies mahus bilansis kajastuda.
Mida bilansimaht ettevõtte usaldusväärsuse kohta näitab?
Bilansimaht on sageli esimene filter, mida kasutavad pangad, riigihangete korraldajad ja suurkorporatsioonid partnerite valikul. Miks see nii on?
Stabiilsuse indikaator: Suurem bilansimaht viitab üldjuhul (kuid mitte alati) stabiilsemale ettevõttele. Kui ettevõttel on miljonite eurode väärtuses varasid, on tal tõenäoliselt suurem puhver majanduslanguse üleelamiseks kui ettevõttel, mille bilansimaht on vaid paar tuhat eurot (näiteks ainult asutamiskapital). Suurem maht tähendab sageli, et ettevõttel on vara, mida saab vajadusel rahaks teha või tagatisena kasutada.
Võimekus täita kohustusi: Partnerid vaatavad bilansimahtu, et hinnata, kas ettevõte suudab täita suuremahulisi tellimusi. Kui ehitusettevõtte bilansimaht on väga väike, võib tekkida kahtlus, kas tal on piisavalt seadmeid ja käibevahendeid, et ehitada valmis suur büroohoone. Riigihangetes on sageli kehtestatud minimaalse bilansimahu nõue just selleks, et välistada nn “riiulifirmasid”.
Bilansimahu ja võlakohustuste suhe
Siin on koht, kus paljud algajad analüüsijad teevad vea. Nad vaatavad suurt bilansimahtu ja eeldavad, et ettevõte on rikas. See ei pruugi tõsi olla. Tuleb meeles pidada bilansi teist poolt: Varad = Kohustised + Omakapital.
Ettevõte võib kasvatada oma bilansimahtu tohutult suureks ainuüksi laenuraha toel. Näiteks, kui ettevõte võtab pangast 10 miljonit eurot laenu ja ostab selle eest kinnisvara, kasvab tema bilansimaht 10 miljoni võrra. Varade poolel on kinnisvara, kohustiste poolel on laen.
Seetõttu tuleb bilansimahtu alati vaadata koos omakapitali osakaaluga. Kui bilansimaht on suur, aga omakapital moodustab sellest vaid 5% ja kohustised 95%, on ettevõte äärmiselt riskantne. Väike turu kõikumine või varade väärtuse langus võib sellise ettevõtte viia pankrotti. Terve ettevõtte puhul on bilansimaht kaetud mõistlikus proportsioonis omakapitaliga (sõltuvalt sektorist sageli 30-50%).
Sektori eripärad: Miks numbreid ei saa otse võrrelda?
Bilansimahu suurus ei ole universaalne headuse mõõdupuu. Seda tuleb alati vaadelda tegevusvaldkonna kontekstis.
- Tööstus ja transport: Need on kapitalimahukad sektorid. Ettevõtetel on vaja kalleid liine, masinaid, veokeid ja ladusid. Nende bilansimahud on loomupäraselt suured. Siin on suur bilansimaht sisenemisbarjääriks uutele tulijatele.
- Konsultatsioon ja IT: Konsultatsioonifirma või tarkvaraarendaja võib teenida miljoneid eurosid kasumit väga väikese bilansimahuga. Nende “vara” on töötajate teadmised, mis bilansis otseselt ei kajastu (kui just pole aktiveeritud arenduskulusid). Nende puhul ei näita väike bilansimaht nõrkust, vaid ärimudeli eripära – nad suudavad luua väärtust ilma suurte füüsiliste investeeringuteta.
- Jaekaubandus: Siin sõltub bilansimaht sellest, kas kauplusepinnad kuuluvad ettevõttele või on renditud. Kui pinnad on renditud, on bilansimaht oluliselt väiksem (peamiselt kaubavarud ja sisustus) võrreldes konkurendiga, kes omab oma kinnisvara.
Bilansimahu dünaamika: Kasv versus kahanemine
Üksiku aasta number on informatiivne, kuid trend on veelgi olulisem. Mida näitab bilansimahu muutus ajas?
Kasvav bilansimaht
Reeglina on see positiivne märk ja viitab ettevõtte laienemisele. Kasv võib tulla mitmest allikast:
- Investeeringud: Ettevõte ostab uusi seadmeid või laiendab tootmist.
- Varude või nõuete kasv: Müügimahud suurenevad, mis toob kaasa suurema laoseisu ja rohkem raha klientide käes. NB! Kui varud kasvavad kiiremini kui müük, on see ohumärk – kaup seisab.
- Ühinemised ja ülevõtmised: Teise ettevõtte ostmine liidab nende varad bilanssi.
Kahanev bilansimaht
Kahanemine ei tähenda alati halba. See võib viidata:
- Amortisatsioonile: Põhivara väärtus väheneb raamatupidamislikult aja jooksul. Kui uusi investeeringuid ei tehta, bilansimaht väheneb.
- Võlgade tagasimaksmisele: Kui ettevõte maksab laene tagasi ja vähendab selle arvelt raha jääki, siis bilansimaht väheneb, kuid finantstervis paraneb (laenukoormus langeb).
- Varade müügile: Ettevõte võib müüa mitte vajalikku vara (nt kinnisvara), et vabastada raha või katta kahjumeid. See võib olla saneerimise märk.
ROA – Varade tootlus
Kõige olulisem suhtarv, mis seob kasumi ja bilansimahu, on ROA (Return on Assets) ehk varade tootlus. See näitab, kui efektiivselt suudab juhtkond ettevõtte käsutuses olevaid varasid (bilansimahtu) kasumi teenimiseks kasutada.
Valem on lihtne: Puhaskasum / Varad kokku.
Kui ettevõtte A bilansimaht on 1 miljon ja kasum 100 000 (ROA 10%), ning ettevõtte B bilansimaht on 10 miljonit ja kasum samuti 100 000 (ROA 1%), siis ettevõte A on oma varade kasutamisel oluliselt efektiivsem. Suur bilansimaht on koorem, kui see ei tooda piisavalt tulu. Investori jaoks on “laisk vara” ehk tulu mittetoov vara bilansis pigem negatiivne nähtus.
Korduma kippuvad küsimused
Kuidas arvutatakse bilansimahtu?
Bilansimahtu ei pea keeruliselt arvutama, see on leitav ettevõtte bilansi kõige viimaselt realt. Matemaatiliselt on see kõigi käibevarade (raha, varud, nõuded) ja põhivarade (kinnisvara, seadmed, investeeringud) summa.
Kas suurem bilansimaht on alati parem?
Ei ole. Suurem bilansimaht näitab ettevõtte mastaapi, kuid mitte tingimata kasumlikkust ega efektiivsust. Väike, kuid efektiivne ettevõte võib olla investori jaoks atraktiivsem kui suur, kuid madala tootlusega ja suure võlakoormaga hiiglane. Oluline on vaadata varade tootlust (ROA).
Kas bilansimaht saab olla negatiivne?
Ei, bilansimaht ehk varade summa ei saa kunagi olla negatiivne. Ettevõttel ei saa olla “miinus miljoni eest” varasid. Küll aga saab olla negatiivne omakapital, kui ettevõtte kohustised (võlad) on suuremad kui tema varad. Sellises olukorras on ettevõte maksejõuetu.
Mida tähendab, kui bilansimaht on aastaga hüppeliselt kasvanud?
Järsk kasv viitab tavaliselt suurtele investeeringutele (nt uue tehase ehitus), teise ettevõtte ülevõtmisele või suure laenu võtmisele, mis seisab ajutiselt rahana kontol. Tuleb uurida bilansi lisasid, et mõista kasvu allikat.
Kus ma näen Eesti ettevõtete bilansimahtu?
Eesti ettevõtete majandusaasta aruanded on avalikud ja kättesaadavad Äriregistri teabesüsteemis. Bilansimaht on aruandes üks põhilisi numbreid, mis on nähtav juba lühiülevaates.
Finantsilise jätkusuutlikkuse ja varade kvaliteedi hindamine
Lõpetuseks on oluline rõhutada, et bilansimaht on kvantitatiivne, mitte kvalitatiivne näitaja. See ütleb teile “kui palju”, aga ei ütle “kui head”. Tänapäeva kiires majanduskeskkonnas on varade kvaliteet sageli olulisem kui nende maht.
Kvaliteetne bilansimaht koosneb varadest, mis on reaalselt likviidsed ja õiglaselt hinnatud. Näiteks, kui bilansis on üleval kümne aasta vanused varud, mida keegi osta ei taha, või ostjate võlad, mida on lootusetu kätte saada, on bilansimaht “õhku täis”. Raamatupidamislikult on number ilus ja suur, kuid tegelik väärtus on väike.
Ettevõtja või analüüsijana peaksite alati küsima: kas see bilansimaht aitab ettevõttel tulu teenida? Kas varad on tootlikud? Kas bilansi taga on tugev omakapital või ainult võlad? Vastused nendele küsimustele annavad bilansimahule tegeliku tähenduse ja aitavad teha tarku äriotsuseid. Seega, järgmine kord finantsaruannet vaadates ärge piirduge vaid lõppsumma vaatamisega, vaid süüvige sellesse, millest see “imeline number” koosneb.
