Elektrisüsteemi võimsuse suurendamine on teema, mis kerkib päevakorda tavaliselt siis, kui majapidamises toimuvad suuremad muudatused. Olgu selleks küttesüsteemi vahetus, elektriauto soetamine või vana talumaja renoveerimine kaasaegsete mugavustega elamuks – ühel hetkel võib selguda, et olemasolevast peakaitsmest enam ei piisa. See avastus tuleb tihti ebameeldiva üllatusena, kui uue induktsioonpliidi ja saunaahju samaaegsel sisselülitamisel lööb kaitsmed välja ehk “korgid lendavad”. Kuigi amprite juurdeostmine tundub esmapilgul lihtsa tehinguna võrguettevõttega, peitub selle taga mitmeid tehnilisi ja rahalisi nüansse, mida iga kinnisvaraomanik peaks enne taotluse esitamist teadma. Vale arvestus võib tähendada tuhandeid eurosid asjatut kulu või vastupidi – investeeringut, mis ei lahendagi tegelikku probleemi.
Mis on peakaitsme suurus ja miks see oluline on?
Enne hindadest rääkimist on oluline mõista, mida me tegelikult ostame. Peakaitsme suurus, mida mõõdetakse amprites (A), määrab ära maksimaalse elektrivõimsuse, mida teie majapidamine suudab üheaegselt tarbida. Lihtsustatult öeldes on see nagu veetoru läbimõõt – mida jämedam toru, seda rohkem vett saab korraga läbi voolata.
Eestis on enamlevinud eramajade peakaitsme suurused 16A, 20A ja 25A. Korterites on need sageli väiksemad, sõltuvalt maja vanusest ja gaasipliidi olemasolust. Võimsuse arvutamiseks kolmefaasilise ühenduse puhul (mis on standard enamikes eramajades) kasutatakse valemit: Amprid × Faasid × Pinge. Praktikas tähendab see, et 3x16A peakaitse võimaldab tarbida ligikaudu 11 kilovatti (kW) võimsust, 3x25A aga juba ligi 17 kW.
Probleem tekib siis, kui teie kodumasinate koguvõimsus ületab selle piiri. Näiteks kaasaegne elektrikeris võib vajada 9 kW, maasoojuspump 3-4 kW ja elektripliit täisvõimsusel 7 kW. On selge, et 16-amprise kaitsme puhul neid kõiki korraga sisse lülitada ei saa.
Millal on tegelikult vaja ampreid juurde osta?
Kõige levinum viga on amprite huupi juurde ostmine “igaks juhuks”. See on kallis lõbu, mis tõstab ka igakuist võrgutasu püsiosa. Amprite lisamist tuleks kaaluda järgmistes olukordades:
- Küttesüsteemi vahetus: Üleminek puu- või gaasiküttelt täielikult elektriküttel baseeruvale lahendusele (nt õhk-vesi või maasoojuspump) on peamine põhjus võimsuse suurendamiseks.
- Elektriauto laadimine: Kui soovite laadida elektriautot kodus kiiremini kui tavalisest pistikupesast (nt 11kW või 22kW laadijaga), nõuab see märkimisväärset vaba ressurssi.
- Renoveerimistööd: Vanade majade puhul, kus on kasutusel 1 faas ja 20A, on sageli mõistlikum minna üle 3 faasile. See ei pruugi alati tähendada amprite summaarsed suurenemist, vaid koormuse paremat jaotamist.
- Päikesepaneelide paigaldamine: See on nüanss, mida tihti ei teata. Kui plaanite paigaldada suure võimsusega päikeseparki (nt 15kW), peab teie liitumispunkt suutma seda voolu ka võrku tagasi saata. Sageli nõuab võrguettevõte sel juhul peakaitsme suurendamist.
Amprite hind: millest koosneb kogukulu?
Võimsuse suurendamise hind ei ole fikseeritud number, vaid koosneb mitmest komponendist. Lõplik summa sõltub sellest, kus teie kinnisvara asub ja millises seisukorras on piirkonna alajaam ning elektriliinid.
1. Ampritasu ehk liitumistasu
See on tasu, mida maksate võrguettevõttele (enamasti Elektrilevi) iga lisanduva ampri eest. Hinnad on piirkonniti erinevad ja muutuvad ajas, kuid üldjoontes kehtib reegel: kui alajaam on lähedal (tavaliselt kuni 400m raadiuses) ja seal on vaba võimsust, on hind fikseeritud tariifi alusel.
Aastal 2024 võib ühe ampri hind ulatuda suurusjärku 150–250 eurot, kuid see number on indikatiivne. Näiteks kui soovite suurendada kaitset 16A pealt 25A peale (vahe on 9 amprit), tuleb ainuüksi ampritasuks arvestada ligikaudu 1500–2500 eurot.
2. Menetlustasud ja lepingutasud
Lisaks amprite hinnale lisanduvad taotluse menetlemise ja lepingu muutmise tasud. Need on tavaliselt väiksemad summad, jäädes mõnekümne kuni saja euro vahemikku, kuid need on vältimatud kulud protsessi algatamiseks.
3. Võrgu väljaehitamise kulud
See on nn “must stsenaarium”. Kui te asute alajaamast kaugel või kui kohalik alajaam on juba oma võimsuse ammendanud, ei piisa vaid ampritasu maksmisest. Võrguettevõte peab tegema investeeringu: vahetama trafot, ehitama uue liini või uuendama alajaama.
Sellisel juhul koostatakse teile personaalne hinnapakkumine, mis baseerub tegelikel ehituskuludel. See summa võib ulatuda tuhandetest kümnete tuhandete eurodeni. Sellises olukorras tasub tõsiselt kaaluda alternatiive, sest tasuvusaeg võib muutuda ebamõistlikult pikaks.
4. Kliendi elektripaigaldise uuendamine
Tihti unustatakse, et amprite ostmine võrguettevõttelt toob kaasa kohustuse uuendada ka oma maja elektrikilpi. Kui peakaitsme suurus muutub, tuleb sageli vahetada peakaitselüliti, sisendkaabel ja teostada mõõtmised.
Seda tööd ei tee võrguettevõte, vaid peate palkama litsentseeritud elektriku. Tööde maksumus koos materjalidega, uue projekti ja auditiga võib lisada eelarvele 500–1500 eurot. Samuti nõuab võrguettevõte enne voolu sisselülitamist teatist, et teie elektrisüsteem on uue võimsuse jaoks valmis ja ohutu.
Alternatiivid: Kuidas vältida amprite ostmist?
Enne kui asute taotlust täitma, tasub mõelda, kas sama tulemust on võimalik saavutada nutikamate lahendustega. Amprite lisamine on püsikulu (kõrgem kuutasu), nutikad lahendused aga ühekordne investeering.
Üks tõhusamaid lahendusi on koormusjuhtimise relee (tuntud ka kui prioriteedirelee). See seade jälgib majapidamise hetketarbimist. Näiteks, kui panete sauna kütte ja elektriauto laadima ning see ähvardab peakaitsme välja lüüa, lülitab relee automaatselt ja ajutiselt välja vähemtähtsa tarbija (nt põrandakütte või boileri) või vähendab auto laadimisvõimsust.
Koormusjuhtimine on eriti populaarne elektriautode omanike seas. Nutikas laadija suhtleb maja arvestiga ja kasutab laadimiseks vaid seda voolu, mis parasjagu majapidamisest üle jääb. See võimaldab paljudel juhtudel hakkama saada olemasoleva 3x16A või 3x20A ühendusega, säästes tuhandeid eurosid liitumistasudelt.
Teine lihtne viis on tarbimisharjumuste muutmine ja seadmete ajatamine. Pesumasinad ja nõudepesumasinad võib tööle panna öösel (kasutades taimerit), mil muu tarbimine on madal. See eeldab küll perekonnalt distsipliini, kuid on täiesti tasuta meetod.
Protsess: Kuidas ampreid taotleda?
Kui olete veendunud, et lisavõimsus on vältimatu, näeb protsess välja järgmine:
- Olukorra kaardistamine: Vaadake oma elektriarvelt või võrguettevõtte iseteenindusest järele, kui suur on teie praegune peakaitse.
- Taotluse esitamine: Esitage võrguettevõttele (nt Elektrilevi, Imatra Elekter) taotlus võimsuse suurendamiseks. Seda saab mugavalt teha e-teeninduses.
- Pakkumine: Võrguettevõte analüüsib võrgu olukorda. Kui võimsust on piisavalt, saate hinnapakkumise tavaliselt mõne päeva jooksul. Kui on vaja ehitada uusi liine, võib pakkumise koostamine võtta kuni 30 päeva.
- Lepingu sõlmimine ja tasumine: Pakkumine kehtib piiratud aja (tavaliselt 60 päeva). Kui tingimused sobivad, sõlmite liitumislepingu ja tasute esimese osamakse või kogu summa.
- Ehitustööd: Lihtsamal juhul (ainult kaitsme vahetus alajaamas või kilbis) käib asi kiiresti. Keerukamate ehitustööde puhul võib aega minna kuid.
- Sisetööd ja lülitus: Teie elektrik valmistab maja kilbi ette, esitab teatise ja seejärel tuleb võrguettevõte ning plommib uue, suurema peakaitsme.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas ma saan kortermajas ampreid juurde osta?
Kortermajades on olukord keerulisem kui eramajades. Kogu majal on üks suur peakaitse ja korteriomanikuna olete piiratud sellega, kui palju ühistu või maja elektrisüsteem lubab ühele korterile eraldada. Amprite lisamiseks korterisse on vaja korteriühistu nõusolekut ja sageli ka maja peakaitsme suurendamist, mis on kulukas ühisinvesteering. Samuti seavad piirid vanad püstikujuhtmed.
Kas ma saan hiljem ampreid vähendada ja kas saan raha tagasi?
Jah, peakaitsme vähendamine on alati võimalik ja tavaliselt tasuta (või sümboolse tasu eest). Küll aga ei tagastata teile liitumistasu, mida maksite amprite ostmisel. Seetõttu on oluline mitte üle dimensioneerida. Kui soovite tulevikus uuesti ampreid suurendada, peate uuesti maksma kehtiva hinnakirja alusel.
Kui kaua võtab aega amprite lisamine?
Kui alajaamas on vaba ressurss olemas ja vaja on vaid paberimajandust ning kaitsme vahetust, võib protsess aega võtta 2-4 nädalat. Kui on vaja ehitada uusi liine või paigaldada uus trafo, võib aeg venida 6 kuust kuni aastani, sõltuvalt projekteerimise ja ehituse keerukusest ning ilmastikuoludest.
Mis vahe on 1-faasilisel ja 3-faasilisel ühendusel?
1-faasiline ühendus (tavaliselt 1x20A või 1x25A) on levinud vanemates korterites ja suvilates. See võimaldab kasutada tavalisi kodumasinaid, kuid jääb hätta suuremate koormustega nagu elektripliit või võimas keris. 3-faasiline ühendus jaotab koormuse kolme faasi vahel ühtlasemalt, võimaldades kasutada võimsamaid seadmeid ja tagades stabiilsema pinge. Kaasaegse eramu puhul on 3-faasiline ühendus sisuliselt kohustuslik standard.
Tulevikukindlus ja tark elektrivõrk
Elektrisüsteemi planeerimisel tasub vaadata kaugemale kui tänane päev. Isegi kui teil täna ei ole elektriautot, võib see tekkida viie aasta pärast. Samas ei tähenda tulevikukindlus alati “jämedamat toru”. Tehnoloogia liigub pigem nutikuse suunas.
Tuleviku kodud on osa targast elektrivõrgust, kus seadmed suhtlevad omavahel. Juba täna on võimalikud lahendused, kus maja akupank salvestab energiat siis, kui elekter on odav (või päike paistab), ja annab seda tarbimisse tipptundidel, vähendades vajadust suure peakaitsme järele. Seega, enne kui otsustate investeerida tuhandeid eurosid amprite ostmisse, konsulteerige pädeva elektriinseneriga. Võimalik, et investeering nutikasse juhtimissüsteemi on pikas perspektiivis soodsam ja jätkusuutlikum kui lihtsalt võimsuse tuim suurendamine. Amprite lisamine peaks olema viimane samm, kui optimeerimine enam tulemust ei anna.
