Investeerimismaailm võib esmapilgul tunduda keeruline ja hirmutav, täis vilkuvaid numbreid, keerulisi graafikuid ja võõrapäraseid termineid. Ometi on investeerimine üks tõhusamaid viise oma vara kasvatamiseks ja inflatsiooni vastu võitlemiseks. Kui hoiate raha lihtsalt pangakontol või sularahas kodus, kaotab see aja jooksul oma ostujõudu elukalliduse tõusu tõttu. Seevastu arukas investeerimine aktsiatesse pakub võimalust panna oma raha enda kasuks tööle, luues potentsiaali nii pikaajaliseks kapitalikasvuks kui ka regulaarseks passiivseks sissetulekuks. Käesolev juhend on mõeldud teejuhiks neile, kes soovivad astuda esimesi samme börsimaailmas, selgitades lahti põhitõed ning andes praktilisi nõuandeid alustamiseks.
Mis on aktsia tegelikult?
Kõige lihtsamalt öeldes on aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber, mis näitab, et teile kuulub väike osa konkreetsest ettevõttest. Kui te ostate ettevõtte aktsiaid, saab teist selle ettevõtte kaasomanik ehk aktsionär. See ei tähenda, et võiksite minna ettevõtte kontorisse ja nõuda endale tooli või arvutit, kuid teil tekib õigus saada osa ettevõtte kasumist ja osaleda oluliste otsuste vastuvõtmisel aktsionäride üldkoosolekul.
Ettevõtted emiteerivad ehk lasevad aktsiaid välja selleks, et kaasata raha oma tegevuse laiendamiseks, uute toodete arendamiseks või võlgade tasumiseks. Investorite jaoks on see aga võimalus panustada ettevõtte edusse. Börsil kaubeldavad ettevõtted on avalikud, mis tähendab, et nende aktsiaid saab vabalt osta ja müüa väärtpaberibörsil, nagu näiteks Nasdaq Tallinn või New Yorgi börs (NYSE).
Kaks peamist viisi tulu teenimiseks
Aktsiatesse investeerides on võimalik raha teenida peamiselt kahel viisil. Edukas investeerimisstrateegia võib hõlmata mõlemat lähenemist, sõltuvalt investori eesmärkidest ja riskitaluvusest.
1. Kapitalikasv ehk aktsia hinna tõus
Kõige levinum viis tulu teenimiseks on osta aktsia madalama hinnaga ja müüa see hiljem kallimalt. Aktsia hind tõuseb tavaliselt siis, kui ettevõttel läheb hästi – kasumid kasvavad, turuosa suureneb või tullakse turule innovaatiliste toodetega. Investorid näevad ettevõtte potentsiaali ja on nõus selle osaluse eest maksma kõrgemat hinda.
Näiteks, kui oleksite ostnud Apple’i või Microsofti aktsiaid 10 aastat tagasi, oleks teie investeeringu väärtus tänaseks mitmekordistunud. Siiski on oluline mõista, et aktsiahinnad võivad ka langeda. Hindade kõikumine on turu loomulik osa ning lühiajaline langus ei tähenda tingimata pikaajalist kaotust, kui ettevõtte fundamentaalsed näitajad on tugevad.
2. Dividendid ehk passiivne sissetulek
Teine viis tulu teenimiseks on dividendid. Paljud stabiilsed ja kasumlikud ettevõtted maksavad osa oma teenitud kasumist regulaarselt aktsionäridele välja. See on n-ö preemia selle eest, et olete investeerinud oma raha nende ettevõttesse.
Dividende makstakse tavaliselt kord kvartalis või kord aastas. See on suurepärane viis passiivse sissetuleku loomiseks, kuna raha laekub teie kontole sõltumata sellest, kas aktsia hind turul tõuseb või langeb. Paljud investorid eelistavadki just dividendiaktsiaid (näiteks kommunaalteenuste pakkujad, pangad või telekommunikatsiooniettevõtted), et luua stabiilne rahavoog, mida saab omakorda uuesti investeerida, käivitades sellega liitintressi efekti.
Liitintress – investori parim sõber
Albert Einstein on väidetavalt nimetanud liitintressi kaheksandaks maailmaimeks. Investeerimises tähendab see seda, et te teenite tulu mitte ainult oma algselt investeeringult, vaid ka varem teenitud tulult. Kui te reinvesteerite saadud dividendid või aktsia hinnatõusust saadud kasumi uuesti, hakkab teie portfell kasvama n-ö lumepalliefektina.
Mida varem te alustate, seda võimsam on liitintressi mõju. Isegi väikesed summad, mida investeeritakse järjepidevalt pika aja jooksul (näiteks 20–30 aastat), võivad kasvada märkimisväärseks varanduseks. Aeg on turul tihti olulisem kui ajastus – see tähendab, et olulisem on olla turul kaua, kui püüda tabada täiuslikku ostuhetke.
Kuidas praktiliselt alustada?
Tänapäeval on investeerimisega alustamine lihtsam kui kunagi varem. Siin on sammud, mida peate tegema:
- Valige maakler või pank: Eestis on kõige lihtsam alustada oma kodupanga kaudu (nt LHV, Swedbank, SEB), kes pakuvad mugavat ligipääsu nii Balti kui ka välisturgudele. Alternatiivina võib kasutada spetsiaalseid investeerimisäppe (nagu Lightyear või Interactive Brokers), mis pakuvad sageli madalamaid teenustasusid, eriti USA aktsiatega kauplemisel.
- Avage väärtpaberikonto: See on spetsiaalne konto, kus hoitakse teie aktsiaid ja muid väärtpabereid.
- Kaaluge investeerimiskonto süsteemi: Eestis on eraisikutele loodud soodne maksusüsteem nimega “investeerimiskonto”. See võimaldab tulumaksu tasumist edasi lükata, kui reinvesteerite saadud kasumi uuesti. Tavalise konto puhul tuleks igalt kasumlikult tehingult kohe tulumaks tasuda, mis vähendab liitintressi mõju.
- Analüüsige ja valige: Ärge ostke aktsiat lihtsalt sellepärast, et sõber soovitas. Tutvuge ettevõtte majandustulemustega, lugege uudiseid ja mõelge, kas usute selle ettevõtte tulevikku. Algajale on sageli turvalisem alustada laiapõhjalistest indeksfondidest (ETF), mis sisaldavad sadu erinevaid ettevõtteid, hajutades sellega riske.
Riskide juhtimine ja hajutamine
Ükski investeering ei ole riskivaba. Ettevõtted võivad pankrotti minna ja majanduskriisid võivad turge raputada. Kuldreegel on: ärge pange kõiki mune ühte korvi. Seda nimetatakse hajutamiseks ehk diversifitseerimiseks.
Hajutamine tähendab, et te ei investeeri kogu oma raha vaid ühte ettevõttesse või ühte sektorisse (nt ainult tehnoloogia või ainult kinnisvara). Kui ühel sektoril läheb halvasti, võivad teised sektorid olla stabiilsed või isegi tõusta, tasandades teie portfelli üldist seisu. Ideaalne portfell sisaldab erinevaid varaklasse, erinevaid geograafilisi piirkondi ja erinevaid majandussektoreid.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kui palju raha on vaja alustamiseks?
Müüt, et investeerimiseks on vaja tuhandeid eurosid, ei vasta tõele. Balti börsil saab alustada ka mõne euroga, kuna tehingutasud on sageli puuduvad või väga madalad. Paljud platvormid võimaldavad osta ka murdosakuid (näiteks osa kallist Amazoni aktsiast), mis teeb alustamise võimalikuks ka 10–50 euroga kuus.
Kas ma võin kogu oma raha kaotada?
Teoorias on võimalik kaotada 100% investeeritud summast, kui ettevõte läheb pankrotti. Praktikas on aga hajutatud portfelli puhul (kus on palju erinevaid aktsiaid) täielik häving äärmiselt ebatõenäoline. Suurim risk algajale on paanika – müüa aktsiad maha turu languse ajal, fikseerides sellega kahjumi.
Kuidas on lood maksudega?
Eestis on kapitalitulu (aktsiate müügist saadud kasum ja dividendid) maksustatav 20% tulumaksuga (või 22% alates 2024/2025 muudatustest). Kasutades investeerimiskonto süsteemi, saate maksukohustust edasi lükata senikaua, kuni võtate raha investeerimiskontolt välja tarbimisse rohkem, kui olete sinna sisse pannud.
Mis vahe on aktsial ja fondil?
Aktsia on osalus ühes konkreetses ettevõttes. Fond (näiteks indeksfond või ETF) on “korv”, mis sisaldab sadu või tuhandeid erinevaid aktsiaid. Fondi ostes saate automaatse hajutatuse, mis on algajale tavaliselt turvalisem valik kui üksikaktsiate noppimine.
Sinu esimene tehing ja psühholoogiline valmisolek
Tehniliste teadmiste kõrval on investeerimises sama oluline, kui mitte olulisem, psühholoogia. Esimest aktsiat ostes tunnete tõenäoliselt elevust, kuid kui näete ekraanil punaseid numbreid ja portfelli väärtuse langust, võib tekkida hirm. See on täiesti normaalne. Edukas investor suudab emotsioone kontrollida ja mõtleb pikas perspektiivis.
Enne esimese tehingu tegemist leppige endaga kokku strateegia. Otsustage, kui suure summa olete valmis igakuiselt investeerima ja pidage sellest kinni, sõltumata turu hetkeseisust. Seda nimetatakse “dollar-cost averaging” ehk ostude ajatamiseks, mis aitab vältida turu tipust ostmist ja silub keskmist ostuhinda. Investeerimine on maraton, mitte sprint. Alustage täna, olge järjepidev ja laske ajal teha oma töö – teie tulevane mina tänab teid.
